Maapiirkonna ettevõtjate konkurentsivõime suurendamise investeeringutoetus 2024

Taotlejale on kehtestatud järgmised nõuded:

• taotleja riikliku maksu võlg ilma intressita on väiksem kui 100 eurot või tema riikliku maksu võla tasumine on ajatatud ja maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksuvõlg, mille tasumise tähtaeg on möödunud, tasutud ettenähtud summas;
• taotleja suhtes ei toimu likvideerimismenetlust ega ole nimetatud pankrotiseaduse kohaselt ajutist pankrotihaldurit või kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti või algatatud sundlõpetamist ja tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust;
• taotlejal ei ole kehtivat karistust karistusseadustiku §-s 491, 209, 2091, 210, 296, 298, 2981, 372, 373 või 384 sätestatud süüteo toimepanemise eest;
• taotleja ei saa sama kulu hüvitamiseks toetust riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisvahenditest ega muud tagastamatut riigiabi;
• taotleja on riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisvahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajal tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tasunud tagasimaksed ettenähtud summas.
• taotleja on enne taotluse esitamist tegutsenud vähemalt kaks majandusaastat;
• taotleja müügitulu oli taotluse esitamisele vahetult eelnenud mõlemal kahel majandusaastal vähemalt 40 000 eurot;
• taotleja majandusaasta keskmine täistööajale taandatud töötajate arv (edaspidi töötajate arv) oli taotluse esitamisele vahetult eelnenud mõlemal kahel majandusaastal vähemalt 1,00;
• taotleja taotluse esitamisele vahetult eelnenud mõlema kahe majandusaasta jooksul oli aasta ringi täidetud vähemalt üks töölepingu alusel töötava töötaja töökoht, mida tõendavad taotleja makstud tööjõukulud nimetatud töötaja kohta.
• taotleja põhitegevusala ei tohi olla jooksva majandusaasta ega taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahe majandusaasta jooksul järgmine: 
  • hasartmängude ja kihlvedude korraldamine (EMTAKi jagu R, alajagu 92); 
  • finants- ja kindlustustegevus (EMTAKi jagu K); 
  • kinnisvaraalane tegevus (EMTAKi jagu L); 
  • juriidilised toimingud ja nõustamine (EMTAKi jagu M, alajagu 69 ja 70).

Täpsemalt palume taotlejale kehtestatud nõuetega tutvuda määruse § 9-s.

Materiaalse vara soetamiseks või ehitise ehitamiseks antakse toetust, kui on täidetud järgmised nõuded:

1. sellise materiaalse vara soetamisel, mis paigaldatakse ehitisse, on see ehitis taotleja valduses asjaõiguslikul või võlaõiguslikul alusel vähemalt kolm aastat arvates Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA) poolt viimase toetusosa maksmisest;
2. ehitise ehitamisel on see ehitis ja sellealune maa taotleja omandis või on ehitisealusele maale taotleja kasuks seatud hoonestusõigus vähemalt kolmeks aastaks arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest;
3. kui materiaalne vara paigaldatakse kaasomandis olevasse ehitisse või kui ehitisealune maa on kaasomandis, on taotlejal kaasomaniku kirjalik nõusolek toetatava tegevuse elluviimiseks.

Taotleja esitab taotluses järgmised andmed:

1. taotleja ärinimi ja äriregistri kood ning taotleja esindaja nimi ja kontaktandmed;
2. projekti, sealhulgas projekti mitmes etapis elluviimise korral selle iga etapi nimetus ja kirjeldus;
3. projekti, sealhulgas projekti mitmes etapis elluviimise korral selle iga etapi eesmärgi ja oodatava tulemuse kirjeldus, samuti teave selle kohta, millisesse § 4 lõikes 3 sätestatud prioriteeti projekt panustab;
4. projekti, sealhulgas projekti mitmes etapis elluviimise korral selle iga etapi elluviimise eeldatav lõpptähtpäev ja kavandatavate tegevuste loetelu koos nende elluviimise tähtaegadega;
5. projekti raames loodavate uute töökohtade ametinimetused, tööülesannete kirjeldused ja kavandatavad brutotöötasud;
6. projektiga seotud tegevusala ja sellele vastav EMTAK-i kood;
7. taotleja püsiv tegevuskoht maapiirkonnas, kus projekt ellu viiakse;
8. projekti, sealhulgas projekti mitmes etapis elluviimise korral selle iga etapi raames taotletava toetuse suurus ja kogumaksumus;
9. taotleja jooksva majandusaasta ja taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahe majandusaasta põhitegevusala ja sellele vastav EMTAK-i kood, kui see teave ei ole äriregistrist kättesaadav;
10. taotleja töötajate arv taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud mõlema kahe majandusaasta kohta, kui see teave ei ole äriregistrist kättesaadav;
11. teave selle kohta, kas taotleja juures oli vähemalt üks töölepingu alusel töötava töötaja töökoht taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud kahe majandusaasta jooksul aasta ringi täidetud, kui see teave ei ole avalikest registritest kättesaadav;
12. teave selle kohta, kas taotleja on autonoomne, partner- või seotud ettevõtja, ning teave kontserni liikmete ja tema üle lepingu või muul alusel valitsevat mõju omava ettevõtja kohta;
13. teave selle kohta, kas ja kuidas kavatsetakse rahastada omafinantseeringu osa projektist;
14. taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmiseks seadme soetamise korral selle seadme summaarne nimivõimsus kilovattides ja kasutatava taastuvenergia liik.

Koos taotlusega tuleb taotlejal esitada ka kokkuvõte ettevõtte järgneva nelja aasta äriplaanist ning kirjeldus, kuidas suureneb taotleja konkurentsivõime taotluse esitamisele järgneva nelja majandusaasta jooksul. Plaanide kirjelduse juures tuleb esitada ka teave selle kohta, kas ja millised tegevusload või litsentsid on projekti elluviimisel vajalikud. Samuti tuleb esitada finantsprognoos viieks aastaks alates taotluse esitamise aastast.

Taotlejal tuleb katta kindel osa (60-85% omaosalus) investeeringu maksumusest ise ning vajadusel palutakse omafinantseeringu olemasolu tõendada.

Toetuse taotlemisel tuleb projekti finantseerimise plaan ja ajakava hoolikalt läbi mõelda. Sellega välditakse olukorda, kus toetus on määratud, kuid hiljem selgub, et taotleja ei suuda projekti ellu viia omafinantseeringuks vajalike rahaliste allikate puudumise tõttu või taotleja ei ole investeeringute järgselt enam majanduslikult jätkusuutlik. 

Taotlejal tuleb mõelda enne taotlemist, kas investeeringud on võimalikud ja vajalikud ning kas võetavad kohustused on jõukohased.

Pikemalt saab omafinantseeringute kohta lugeda artiklist „Investeeringutoetused kui võimalus“.

Konkurentsivõime suurendamise investeeringutoetuse puhul võetakse kasutusele lihtsustatud kulumeetod, mis tähendab, et toetust antakse kindlas summas. Taotleja täidab taotlusel eelarveprojekti. Pärast taotluse esitamist kooskõlastatakse eelarveprojekt PRIAga. Toetussumma määramise otsus tehakse kooskõlastatud eelarveprojekti alusel.

Toetus makstakse välja taotluse rahuldamise otsusega määratud summas ning taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud eelarveprojekti oodatavate tulemuste täieliku saavutamise korral. Oodatavate tulemuste osalisel saavutamisel toetust välja ei maksta. 

Toetuse väljamaksmiseks ei pea toetuse saaja esitama kuludokumente iga üksiku kulu tõendamiseks, vaid toetuse saajal tuleb PRIAle tõendada tegevuste elluviimise tulemust. Oluline on, et taotleja mõtleks juba taotlema tulles detailselt läbi, kuidas ta investeeringu teostamise järel kavatseb toetatava tegevuse elluviimist tõendada. Selleks tuleb tal taotlust esitades tuua toetustaotlusel välja, milliseid dokumente ta plaanib tulemuste tõestamiseks esitada. Täpselt need samad dokumendid tuleb taotlejal pärast tegevuse teostamist koos maksetaotlusega PRIAle esitada. Tõenduseks saavad olla näiteks ehitise kasutusluba, tööde üleandmise-vastuvõtmise akt, asukohamärgisega fotod, tööleping jne. 

Kui projekti soovitakse ellu viia mitmes etapis, võib toetuse saaja ühe projekti jaotada kõige rohkem kuni neljaks eraldiseisvaks etapiks. Projekti saab etappideks jagada vaid juhul, kui need on iseseisvad tervikud, mille puhul on võimalik tuvastada millegi valmimine nii, et selle saab kasutusele võtta. Kui projekt teostatakse mitmes etapis, siis tuleb taotlusel välja tuua iga etapi sisu, maksumus, elluviimise tähtaeg ja oodatav tulemus. Ehitise ehitamine on lubatud üksnes ühe etapina, sest etapi saab lõppenuks lugeda ainult juhul, kui ehitis on terviklikult valminud ja see on võimalik sihipäraselt kasutusele võtta. 

Näide, kuidas projekti etappideks jagamise puhul toetus välja makstakse:

1. etapp – remondihalli ehitus. Ehitust ei tohi eraldi etappideks jagada. Pärast kokkulepitud tulemuse saavutamist makstakse etapi toetus välja ühe maksena;

2. etapp – rehvivahetusseade. Seadet on võimalik kasutada eraldiseisvalt, seega saab selle soetamine ja paigaldamine olla eraldi etapp. Pärast seadme kasutuselevõttu makstakse etapi toetus välja ühe maksena;

3. etapp – telfer (näiteks mootori remondiks). Seadet on võimalik kasutada eraldiseisvalt, seega saab selle soetamine ja paigaldamine olla eraldi etapp. Pärast seadme kasutuselevõttu makstakse etapi toetus välja ühe maksena.

Selgitame, et kui toodud näites on tegemist uue hoone ehitusega ja seadmed paigaldatakse just sellesse hoonesse, siis ei saa seadmete eest toetust välja maksta enne kui hoone on valmis, sest varem ei ole seadmeid kuhugi paigaldada. Kui aga tegu on hoone laiendamisega ning seadmed paigaldatakse juba olemasolevasse hoone osasse, siis saab 2. ja 3. etapi toetuse välja maksta enne hoone valmimist. St toetuse saab välja maksta, kui vara on soetatud, oma valdusesse või omandisse saadud ja hiljemalt viimase maksetaotluse esitamise ajaks sihtotstarbeliselt kasutusse võetud.

Rõhutame, et need on ainult näited. Otsus toetustaotluse rahuldamise osas tehakse vastavalt esitatud dokumentidele ja andmetele.

Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel seotud komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 2 lõike 2 kohaselt. 

Mõiste „üks ettevõtja” hõlmab nimetatud määruse tähenduses kõiki ettevõtteid, kelle vahel on vähemalt üks järgmistest suhetest:

• ettevõte omab teises ettevõttes aktsionäride või osanike häälteenamust;
• ettevõttel on õigus ametisse määrata või ametist vabastada enamikku teise ettevõtte haldus-, juht- või järelevalveorgani liikmetest;
• ettevõttel on õigus rakendada teise ettevõtte suhtes valitsevat mõju vastavalt teise ettevõttega sõlmitud lepingule või selle asutamislepingule või põhikirjale;
• ettevõte, mis on teise ettevõtte aktsionär või osanik, kontrollib vastavalt kokkuleppele teiste aktsionäride või osanikega üksi sellise ettevõtte aktsionäride või osanike häälteenamust.

Üheks ettevõtjaks peetakse ka ettevõtteid, mis on eelnevates punktides kirjeldatud suhtes ühe või enama muu ettevõtte kaudu.

Erinevalt maksimaalse toetuse suuruse määramisest on vähese tähtsusega abi maksimaalse toetuse suuruse määramise korral kontserni mõiste piiratud Eesti Vabariigi territooriumiga. Vähese tähtsusega abi maksimaalse määra väljaselgitamisel vaadeldakse ettevõtete seoseid riigipõhiselt.

Vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid.

(EL) 2023/2831 kohaselt antavat vähese tähtsusega abi võib kumuleerida komisjoni määruste (EL) nr 1408/2013 ja (EL) nr 717/2014 kohaselt antud vähese tähtsusega abiga kuni käesoleva määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud asjaomase ülemmäärani. Näiteks kui ettevõtja on saanud (EL) 2023/2831 alusel vähese tähtsusega abi 300 000 eurot, ei saa talle enam anda põllumajanduslikku ega kalanduslikku vähese tähtsusega abi. 

Kõrvaltingimusega toetustaotluse rahuldamise otsuse näited

1. Kõrvaltingimus võib näiteks olla see, et toetuse saaja peab toetuse abil ehitatava hoone jaoks saama ehitusloa hiljemalt loetud kuude jooksul alates taotluse rahuldamise otsuse kuupäevast.
2. Kõrvaltingimus võib olla see, et projekti puhul, mis on seotud päikese-, vee- või tuuleenergiast elektri tootmisega, peab toetuse saajal olema konkreetseks kuupäevaks sõlmitud võrguettevõtjaga liitumisleping, kui elektrivõrguga liitumine on toetuse abil ehitatud ehitise sihtotstarbelisse kasutusse võtmiseks vajalik.
3. Kõrvaltingimuse seadmise vajadus võib tulla sellest, kui taotluse menetlemisel selgub, et projekti edukus sõltub väga palju mingitest hetkel eksisteerivatest vajakajäämistest, mis tuleks korda teha. Näiteks mõned keskkonnahoiuga seotud tingimused, mis on vaja nõuetega vastavusse viia.

Kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole põhjendatud taotluses sisalduvate mitteabikõlblike kulude tõttu, võib PRIA teha taotluse osalise rahuldamise otsuse, vähendades toetuse summat Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõike 5 alusel mitteabikõlblike kulude võrra.

Kui nõuetekohase taotluse rahastamise summa ületab toetuseks ettenähtud vahendeid, võib PRIA toetuse summat vähendada ulatuses, mis on vajalik selle taotluse rahuldamiseks, taotleja nõusolekul ning tingimusel, et taotluses kavandatud projekt viiakse ellu ja toetuse andmise eesmärgid saavutatakse. Kui taotleja ei ole nõus toetuse vähendamisega, teeb PRIA taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

Toetuse maksmiseks esitab toetuse saaja pärast projekti või selle etapi täielikku elluviimist PRIAle maksetaotluse kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kuid hiljemalt 30. juunil 2029. a. 

Maksetaotluse saab esitada juhul, kui olenevalt toetatavast tegevusest on täidetud järgmised tingimused:

1. töö on tehtud või teenus on osutatud ja vastu võetud;
2. vara on soetatud, oma valdusesse või omandisse saadud ja hiljemalt viimase maksetaotluse esitamise ajaks sihtotstarbeliselt kasutusse võetud;
3. projekti või selle etapi eesmärk on täidetud ja tulemus on saavutatud, sealhulgas hiljemalt viimase maksetaotluse esitamise ajaks on projekti elluviimise tulemusel loodud vähemalt üks uus täistööajaga töökoht määruse § 16 lõikes 5 sätestatud nõuete kohaselt.

PRIA teeb toetuse saaja esitatud maksetaotluse alusel toetuse maksmise otsuse sellise aja jooksul, et toetusraha oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole 25 tööpäeva jooksul arvates nõuetekohaste dokumentide esitamisest.