Hobuslased

Hobuslane tuleb identifitseerida kuue kuu jooksul alates looma sünnist. Kui varss viiakse enne kohustuslikku identifitseerimise tähtaega ema kõrvalt ära, peab ta olema eelnevalt identifitseeritud.

Alates 1. juulist 2009. a sündinud või selleks ajaks identifitseerimata hobuslased tuleb identifitseerida naha alla paigaldatava elektroonilise identifitseerimisvahendiga (transponder ehk mikrokiip - ainult lugemiseks ettenähtud passiivne raadiosagedusel töötav identifitseerimisvahend). Transpondri tellib ja paigaldab kutsetegevusluba omav veterinaararst. Transpondri loetamatuks muutumise korral vahetatakse see võimalikult kiiresti välja (st. identifitseeritakse hobuslane uue transpondriga, millel on nähtav uus kood), kuid mitte hiljem kui 20 päeva jooksul uue transpondriga alates selle nõuetekohaselt toimima lakkamisest. Juhul kui hobuslane lahkub harilikuks viibimiskohaks olevast ettevõttest varem kui 30 päeva alates transpondri toimima lakkamisest, tuleb see varem asendada.

Olenemata hobuslase sünniajast peab igal identifitseeritud hobuslasel olema unikaalne identifitseerimise number (UELN kood), mis jääb hobusele kogu eluks ning mille väljastab aretusühing. Hobuslase pass väljastatakse hiljemalt kuue kuu jooksul alates hobuslase sünnist või kui toimub import ühendusevälisest riigist Euroopa Liidu liikmesriiki. Väljastatav pass peab olema vastavuses Euroopa Komisjoni määruses nr (EL) 2021/963 sätestatud nõuetele ning sisaldama unikaalset elunumbrit (UELN). Imporditud ja Eestisse sisseveetud hobuslase puhul säilitatakse olemasolev märgistus ja pass, kui need vastavad nõuetele.

Andmed hobuslase ja väljastatud passi kohta kannab hobuslaste keskregistrisse aretusühing.

Hobuslase tapamajja tapmisele saatmisel peab hobuslasel kaasas olema pass, mis pannakse loomaga tapamajja kaasa.

PRIA põllumajandusloomade registris tuleb hobuslase pidajal registreerida tegevuskoht, kus hobuslasi peetakse.

Alates 21. aprillist 2021. aastal hakkas kehtima nõue, et loomapidajal, kelle põllumajandusloomade registrisse kantud tegevuskohas peetakse konkreetset hobuslast (hobune, eesel ja sebra ning nende ristandid) rohkem kui 30 kalendripäeva, tuleb sellest teavitada põllumajandusloomade registrit. Antud nõue aitab hobuslaste puhul jõuda eesmärgini, kus registrist saab ka andmeid omavahel kokku puutunud hobuslaste kohta. Juhul kui mõni hobuslane jääb haigeks, võimaldab see teadmine kindlaks teha hobuslased, kes on olnud haige looma lähikontaktsed. Kui hobuslase tegevuskoht muutub ja on teada, et loom jääb sinna kauemaks kui 30 kalendripäeva, siis võib loomapidaja sellest kohe registrit teavitada, aga teavitamine peab toimuma igal juhul 5 tööpäeva jooksul alates päevast, kui hobuslasel sai tegevuskohta jõudmisest 30 kalendripäeva täis (reegel on 30 päeva + 5 tööpäeva).

Hobuslase surma või tegevuskohast välja liikumise korral, tuleb registrit teavitada 5 tööpäeva jooksul alates hobuslase surmast või välja liikumise sündmusest. Iga hobuslase kohta, kes on tegevuskohas viibinud järjest rohkem kui 30 kalendripäeva, peab registrile olema teavitatud tegevuskoht hiljemalt 28. maiks 2021.aastal. Hobuslase tegevuskohta kandmine ning väljakandmine tuleb teha otse PRIA-le (sarnaselt tegevuskoha teatamisega), mitte läbi aretusühingute.

Võttes aluseks Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/2035 (28. juuni 2019), millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses maismaaloomade pidamise ettevõtteid ja haudejaamu ning teatavate peetavate maismaaloomade ja haudemunade jälgitavust käsitlevate eeskirjadega, artikli 64 punkti c, ei kehti hobuslaste tegevuskohas pidamise teavitamise kohustus järgmistel juhtudel:

• kuni 90-päevasel ajavahemikul võistlustel, võiduajamistel, näitustel, harjutustel või veokatsetel osalevad hobuslased;
• aretamiseks ettenähtud isased hobuslased, keda peetakse paaritushooajal;
• aretamiseks ettenähtud emased hobuslased, keda peetakse kuni 90 päeva.

Hobuslast saab tegevuskohta kanda elektroonselt e-PRIA kaudu. Esmalt tuleb valida esindatav, kelle nimel toiminguid tehakse. Seejärel valida menüüpunkt „Registrid“ ning vaheleht „Loomade register“. Avanenud vaatest valida "Hobuslased" ning seejärel teenus “Hobuslaste kandmine tegevuskohta“. Hobuslase tegevuskohast väljakandmiseks valida teenus "Hobuslaste tegevuskohast väljakandmine".  Loomapidajad, kellel on põllumajandusloomade registris teavitatud vähemalt kaks hobuslaste tegevuskohta, saavad oma tegevuskohtade vahel liikunud hobuslaste liikumisi teavitada teenusega "Hobuslaste liikumine loomapidaja tegevuskohtade vahel".  Teenuste kasutusjuhendid leiab teenuse juurest vajutades nupul „Vajad abi? Vajuta siia“. Soovitame liikumise sündmusi esitada e-PRIA kaudu, kuna paberil esitamine on aeganõudvam. 

Hobuslaste omanikud saavad kontrollida omandis ja omandist välja läinud hobuslaste andmeid e-PRIA kaudu. Esmalt tuleb valida esindatav, kelle nimel toiminguid tehakse. Seejärel valida menüüpunkt „Registrid“ ning vaheleht „Hobuslaste register“. Avanenud vaatest valida teenus „Omaniku omandis ja omandist välja läinud hobuslaste päring“. 

Teenuse kasutamisel palume arvestada, et teenust saavad kasutada vaid need hobuslaste omanikud, kelle andmed on põllumajandusloomade registris korrastatud. Kui olete hobuslase omanik, kuid teenusele ligi ei pääse, siis palume andmete korrastamiseks ühendust võtta teie hobuslaste andmeid haldava aretusühinguga, et andmed korrastada. Samuti palume aretusühinguga ühendust võtta neil, kes märkavad, et nende hobuslas(t)e andmed ei ole õiged või asjakohased, sest andmeid saavad ajakohastada ainult andmeid haldavad aretusühingud. 

Aretusühingu, kes konkreetse hobuslase andmeid haldab, leidmiseks klikake teenuses „Omaniku omandis ja omandist välja läinud hobuslaste päring“ hobuslase UELN-le. Seejärel avaneb hobuslaste register ning andmeid haldav aretusühing on andmeväljal „Info haldaja“. Aretusühingute kontaktid leiab e-PRIA hobuslaste teenusest vajutades nupule „Vajad abi? Vajuta siia“ või käesolevalt lehelt.