Püsirohumaade säilitamine

Püsirohumaa on maa, kus heintaimede segu on kasvanud vähemalt 5 eelnevat aastat järjest. Seega 2025. aastal tuleb taotlusel märkida maakasutuseks püsirohumaa (PR) sellistele maadele, kus kasvab praegu ja on kasvanud heintaimede segu vähemalt 5 eelnevat aastat: 2020-2024 või ka kauem.

Pindalatoetuste menetlemisel käsitletakse püsirohumaana kõiki põlde, mille maakasutuse tüübiks on kindlaks määratud kas püsirohumaa (PR), tagasi rajatav püsirohumaa (TAR) või keskkonnatundlik püsirohumaa (TPR). 

Püsirohumaa uuendamine heinaseemnete segu külvamise teel ei katkesta rohumaa vanuse arvestamist. Kui heintaimede segu on kasvanud vähemalt 5 eelnevat aastat ning 2025. aastal külvatakse heinaseemnete segu uuesti, tuleb maakasutuseks märkida PR.

Heinaseemnete segud, mis ei katkesta rohumaa vanuse lugemist, on järgmised:

• kõrreliste rohumaa (vähemalt 80% kõrrelisi),
• muu heintaimede segu,
• liblikõieliste ja kõrreliste segu (30‑80% liblikõielisi),
• liblikõieliste ja muude põllumajanduskultuuride segu (30‑80% liblikõielisi),
• muud liblikõielised (vähemalt 80% liblikõielisi, kuni 20% heintaimi),
• valge ristik "Jõgeva 4" segus aasnurmikaga (mõlemat 50%),
• punane ristik (ristikut 50-80%, teisi heintaimi 20-50%),
• roosa ristik (ristikut 50-80%, teisi heintaimi 20-50%),
• valge ristik (ristikut 50-80%, teisi heintaimi 20-50%),
• harilik lutsern (lutserni 50-80%, teisi heintaimi 20-50%),
• valge mesikas (mesikat 50-80%, teisi heintaimi 20-50%),
• kollane mesikas (mesikat 50-80%, teisi heintaimi 20-50%),
• harilik nõiahammas (nõiahammast 50-80%, teisi heintaimi 20-50%),
• harilik esparsett (esparsetti 50-80%, teisi heintaimi 20-50%),
• N siduvate liblikõieliste heintaimede segu (N siduvaid heintaimi -  esparsett, ristik, lutsern, mesikas või nõiahammas segus üle 50%, teisi liblikõielisi heintaimi alla 50%),
• N siduvate liblikõieliste heintaimede ja kõrreliste segu (N siduvaid heintaimi - esparsett, ristik, lutsern, mesikas või nõiahammas segus üle 50%, kõrrelisi heintaimi alla 50%),     
• N siduvate liblikõieliste heintaimede ja muude põllumajanduskultuuride segu (N siduvaid heintaimi -  esparsett, ristik, lutsern, mesikas või nõiahammas segus üle 50%, muid põllumajanduskultuure alla 50%),
• valge ristik „Jõgeva 4“ segus muude põllumajanduskultuuridega (ristik „Jõgeva 4“ üle 50%, muid põllumajanduskultuure alla 50%),
• N siduvate liblikõieliste heintaimede ja muude N siduvate põllumajanduskultuuride segu (N siduvaid kultuure - esparsett, ristik, lutsern, mesikas, nõiahammas,  aedhernes, põldhernes, põld-hiirehernes, suvivikk, põlduba, aeduba või sojauba segus üle  50% ja heintaimed on segus valdavad),
• sööti jäetud maa,
• ristik (50-80% ristikut, teisi heintaimi 20-50%), v.a punane, roosa ja valge ristik.

NB! Ei kehti pärandniitudel!

Muude kultuuride (heintaimede monokultuur, teraviljad (s.h allakülviga), köögiviljad, püsikultuurid) kasvatamine või maa mustkesas hoidmine katkestab rohumaa vanuse lugemise või püsirohumaa kestvuse.

Juhul kui taotleja kasvatab niisugust monokultuuri, mida ei leidu taotluse kultuuride loetelus (nt timut), peab ta taotlemisel märkima selle täpsustatud kultuuri lahtrisse.

Segu - heintaimede segu, mis ei katkesta rohumaa vanuse lugemist või püsirohumaad
P - põllukultuurid
PR – püsirohumaa

Sööti jäetud maa või rohumaariba märkimine tootmisest kõrvale jäetud maaks (ainult 2023) või ökoalaks peatab rohumaa vanuse lugemise. Näide: heintaimede segu on samal kohal kasvanud aastatel 2021-2024. Aastal 2025 märgitakse maa taotlusele ökoalana (sööti jäetud maa) . Järgnevatel aastatel ei märgita. Niisugune maa muutub püsirohumaaks pärast 2026. aastat ja tuleb püsirohumaana näidata 2027. aasta taotlusel. Samamoodi peatab lühiajalise rohumaa vanuse lugemise ka piirkondliku mullakaitse, piirkondliku veekaitse, turvas- ja erodeeritud mulla kaitse,  pinnavee kaitse ning põhjavee kaitse toetuse taotlemine.  Piirkondliku mullakaitse, piirkondliku veekaitse, turvas- ja erodeeritud mulla kaitse,  pinnavee kaitse ning põhjavee kaitse toetuse aluse põllu tagasirajatavaks püsirohumaaks märkimine katkestab nende toetuste raames toimuva lühiajalise rohumaa vanuse lugemise peatumise, st lühiajalise rohumaa vanuse arvestus jätkub.

Igal EL liikmesriigil on kohustus jälgida, et taotlejate pindalatoetuste taotlustega hõlmatud püsirohumaa all olev pind ei väheneks. Alates 2023. aastast kehtib püsirohumaa säilitamise ja tagasirajamise nõue kõigile taotlejatele.

Taotlejal on kohustus:

• säilitada (lubatud on ka suurendada) taotluse esitamisele eelnenud kalendriaasta pindalatoetuste taotlusel märgitud püsirohumaa pindala. See tähendab, et püsirohumaa tuleb säilitada samas kohas. Eelmise kalendriaasta püsirohumaa pindala säilitamine ei vabasta taotlejat kohustusest püsirohumaad tagasi rajada, kui tema kasutuses on maid, mille kasutusotstarvet on muudetud püsirohumaast muuks maakasutuseks;
• maakasutuse üleminekul teisele põllumajandustootjale teavitada uut kasutajat kaasnevast püsirohumaa säilitamise nõudest või püsirohumaa tagasirajamise kohustusest;
• märkida taotlusel õigesti maakasutus, sh arvestades lühiajalise rohumaa muutumist püsirohumaaks;
• maa ülevõtmisel teiselt põllumajandustootjalt tutvuda maakasutuse ajalooga, et teha kindlaks, kas on tegu püsirohumaaga või maaga, millega on seotud püsirohumaa tagasirajamise kohustus. Põllumassiivide maakasutuse ajalooga saab tutvuda PRIA avalikul veebikaardil. Et näha maade varasemat kasutust, tuleb kihtide loetelu alajaotises avada „Taotletud põllud“ ja sisse lülitada otsitava aasta põldude kiht (nt „Taotletud põllud 2024“). Põllumassiivide kiht tuleb nüüd välja lülitada. Kui klikkida kursoriga põllu kontuuri sees, ilmub aken, kus on näha vastava põllu info, sh taotlusel esitatud maakasutus ja kultuur. Veebikaardil on toodud taotlustel esitatud põldude andmed, seal ei kajastu kohapealsete või administratiivsete kontrollidega kindlaks tehtud andmed. Samuti tuleb tähelepanu pöörata põllumassiivi maakasutusele. Massiiv, mille maakasutus on PR, on püsirohumaa.

Alates 2023. aastast on lubatud püsirohumaa asendamine. See tähendab, et püsirohumaa kasutusotstarvet on lubatud muuta juhul, kui taotlejal on võimalik taotluse esitamise aastal asendada vähemalt sama pindala ulatuses rohumaaga, mis taotlemise aastal muutub püsirohumaaks vastavalt püsirohumaa vanuse arvestamisele ehk rohumaaga, mis on täpselt 6 aasta vanune.

Näide: Taotleja harib püsirohumaa üles 10 hektaril ja rajab sellele muu kultuuri. Samas on tal olemas ka 6 hektari ulatuses niisugust maad, mis muutub taotlemise aastal püsirohumaaks ehk on täpselt 6 aasta vanune. Toetuste vähendamise ja võimaliku uue TAR-i arvutamise aluseks on 10-6=4 ha.

2023. aastal arvutati 2018. aasta andmete alusel uus püsirohumaa ja kogu põllumajandusmaa võrdlussuhtarv (nn referents).

Iga aasta 15. märtsil võrreldakse eelneva aasta kindlaks tehtud püsirohumaa pindala suhet kogu põllumajandusmaasse 2018. aastal kehtestatud võrdlussuhtarvuga. Kui selgub, et Eesti on säilitanud 2018. aastal kehtestatud püsirohumaa referentsi absoluutväärtuse või püsirohumaa suhte kogu põllumajandusmaasse, siis on püsirohumaa säilitamise nõue Eesti jaoks täidetud. Kui selgub, et püsirohumaa absoluutväärtus ja püsirohumaa suhe kogu põllumajandusmaasse on vähenenud riigi tasandil üle piirmäärade (absoluutväärtus 0,5% ja suhe 5%), määrab PRIA igale taotlejale, kelle kasutuses on viimase 24 kuu jooksul olnud ülesharitud püsirohumaid, kohustuse püsirohumaa teatud ulatuses järgmiseks aastaks tagasi rajada.

Näiteks kui 2025. aastal on suhtarv vähenenud lubatust rohkem, saab püsirohumaa tagasirajamise kohustuse määrata maade eest, mis hariti püsirohumaast üles ajavahemikus 15.06.2023-15.06.2025.

PM – taotlustel näidatud kogu põllumajandusmaa pindalade summa, sh pärandniitude pindalade summa
PR – taotlustel näidatud püsirohumaa, keskkonnatundliku püsirohumaa, tagasirajatud püsirohumaa ja pärandniitude pindalade summa

Suhtarv ja selle muutuse % arvutatakse järgmiste valemite alusel:
Suhtarv = PR/PM
Suhtarvu muutuse % = ((võrdlussuhtarv - jooksva aasta suhtarv) / võrdlussuhtarv) * 100

Püsirohumaa ja kogu põllumajandusmaa korrigeeritud võrdlussuhtarv on 0,2875 ehk 28,75 %. 

Eesti riik tervikuna on 2024. aastal püsirohumaa säilitamise nõude täitnud.  Seetõttu püsirohumaa üles harimise eest 2025. aastaks uusi tagasirajamise kohustusi ei määratud.

Kuna Eesti riik tervikuna on 2024. aastal täitnud püsirohumaade säilitamise nõude, ei määratud püsirohumaa üles harimise eest 2025. aastaks uusi tagasirajamise kohustusi. 

Tagasirajamise kohustus määrati ainult taotlejatele, kes olid 2023. aasta sügisel või 2024. aastal üles harinud tagasi rajatud püsirohumaa enne selle püsirohumaaks muutumist. Tagasirajatud püsirohumaad tuleb samal kohal säilitada kuni püsirohumaaks muutumiseni ehk kuni rohumaa vanus on 6 aastat.

2025. aasta veebruaris saadab PRIA 30 taotlejale otsused püsirohumaa tagasirajamise kohustuse kohta. Otsused saadetakse taotlejatele, kes on 2024 aastal või 2023. aasta sügisel üles harinud tagasi rajatud püsirohumaa (TAR). Kui taotleja ei täida kohustust 2025. aastal, kandub täitmata kohustus edasi 2026. aastasse.

Samuti on püsirohumaa tagasirajamise kohustus taotlejatel, kes said 2024. a jaanuaris PRIA otsuse püsirohumaa tagasi rajamiseks 2024. aasta 15. juuniks, aga pole seda kohustust täitnud.

Kohustus püsirohumaa tagasi rajada on ainult neil taotlejatel, kellele see on PRIA otsusega määratud.  Püsirohumaa tagasirajamise kohustus ei lähe teisele taotlejale üle ja seda ei saa ka üle anda.

2025. aasta pindalatoetuste taotluse täitmisel peab taotleja märkima tagasirajatava püsirohumaa maakasutuseks „TAR“ ehk tagasi rajatav püsirohumaa ning kultuuriks ühe heintaimede segudest, mis ei katkesta rohumaa vanuse arvestamist. Heinaseemnete segud, mis ei katkesta rohumaa vanuse arvestamist, on toodud PRIA kodulehel.

Tagasirajatavaks püsirohumaaks sobivad järgmised maad:

• uuesti rajatud rohumaa, kuhu on külvatud heinaseemnete segu, mis ei katkesta rohumaa vanuse arvestamist ning kus eelnevalt, s.t vähemalt aastal 2024 oli rohumaa vanuse arvestamist katkestav kultuur, nt teravili, heintaimede monokultuur, kartul, mustkesa jms. Niisugust rohumaad tuleb samal kohal hoida vähemalt 6 aastat järjest, ehk siis aastatel 2025-2030 (2030 kaasa arvatud);
• juba varem rajatud lühiajaline rohumaa, millel kasvab heintaimede segu, mis ei katkesta rohumaa vanuse arvestamist. Sellisel juhul tuleb rohumaad samal kohal säilitada vähemalt niikaua, kuni see muutub püsirohumaaks. Näiteks kui lühiajaline rohumaa on samal kohal olnud aastatel 2022-2024 ning see märgitakse 2025. aasta taotlusele tagasirajatava püsirohumaana (TAR), siis peab seda samal kohal säilitama vähemalt aastani 2027 (2027 kaasa arvatud);
• tagasirajatavaks püsirohumaaks võib märkida ka maa, kus on heintaimede segu kasvanud aastatel 2020-2024 ja mis 2025. aastal muutub püsirohumaaks;
• sööti jäetud maa.

 Tagasirajatava püsirohumaana ei saa taotlusele märkida:

• maad, mis juba 2024. aastal või varem oli püsirohumaa;
• maad, millel ei kasva eelpool nimetatud heintaimede segu või pole tegemist sööti jäetud maaga;
• maad, mis polnud registreeritud põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris enne 31.12.2024;
• pärandniite

Tagasirajatavat püsirohumaad ei saa taotlusel näidata ökoalana. 

Tagasirajatavat (TAR) püsirohumaad käsitletakse pindalatoetuste menetlemisel püsirohumaana pindalatoetuste taotlusel põllu maakasutuse TARina märkimise aastast alates.

Piirkondliku mullakaitse, piirkondliku veekaitse, turvas- ja erodeeritud mulla kaitse, pinnavee kaitse ning põhjavee kaitse toetuse aluse põllu tagasirajatavaks püsirohumaaks märkimine katkestab nende toetuste raames toimuva lühiajalise rohumaa vanuse lugemise peatumise.

Varasematel aastatel tagasi rajatud püsirohumaad tuleb säilitada samal kohal kuni püsirohumaaks muutumiseni. Need maad on PRIA avalikul veebikaardil ning e-PRIA põldude haldamise teenuses näha kihil „Tagasirajatud püsirohumaa“. Selliste maade ülesharimine ja sinna muu kultuuri rajamine toob kaasa kõigi toetuste vähendamise, millele tingimuslikkus kohaldub.

PRIA avalikul veebikaardil ning e-PRIA põldude haldamise teenuses on näha aastaarvu, milleni tuleb tagasirajatud püsirohumaad antud kohas säilitada. Aastaarvu nägemiseks peab kiht „Tagasirajatud püsirohumaa“ olema sisse lülitatud ja ühtlasi peab see olema ka kõige pealmine nähtav kiht, st tema peal olevad kihid tuleb välja lülitada. Aastaarvu nägemiseks tuleb veebikaardil vajutada kursoriga objektile ning e-PRIAs liigutada kursor objekti kohale. Säilitamise aasta tähendab, et taotleja peab rohumaa sellel kohal säilitama ja taotlusele märkima maakasutuse tüübiks „TAR“ kuni vastava aasta lõpuni. Aastaarv tuleneb otseselt rohumaa vanusest, mitte sellest, millal maa esimest korda taotlusel TARiks märgiti.

Tabel, mille alusel on määratud TARina säilitamise aasta:

Taotleja peab püsirohumaa tagasi rajama ja tagasirajatud püsirohumaad taotlusele TARina märkima ainult selles ulatuses, mis on tema tagasirajamise ja tagasirajatud püsirohumaa säilitamise kohustus. Kohustusest rohkem on lubatud TARina märkida vaid kuni 0,30 ha. 

Kui taotlejale on määratud 2025. aastaks püsirohumaa tagasirajamise kohustus ja ta seda ei täida või harib üles juba varem tagasirajatud püsirohumaa, vähendatakse toetusi tingimuslikkuse kontrollsüsteemi alusel. Toetuse vähendamise täpsem info on toodud PRIA kodulehel.

Lisaks püsirohumaade säilitamise nõudele oli alates 2015. aastast sätestatud rohestamise toetuse puhul kohustus keskkonnatundlike püsirohumaade (TPR) säilitamiseks. Alates 2023. aastast kontrollitakse TPRide säilitamist tingimuslikkuse kontrollsüsteemi raames.

Keskkonnatundlikeks püsirohumaadeks loetakse püsirohumaad, mis asuvad Natura 2000 võrgustiku alal ning mille muld on 100% ulatuses turvasmuld või mis on pärandniit või inventeeritud väärtuslik püsirohumaa.

Info keskkonnatundlikest püsirohumaadest on leitav PRIA avalikult veebikaardilt, kiht „Keskkonnatundlik püsirohumaa“.

Keskkonnatundlike püsirohumaade kihi koostab PRIA. Alusmaterjalidena kasutatakse Maaelu Teadmuskeskusest saadud turvasmulla kihti ning NATURA 2000 kihti, mis on Keskkonnaagentuuri hallatava Eesti Looduse Infosüsteemi - Keskkonnaregistri (EELIS) üks kihtidest.

Keskkonnatundlike püsirohumaade kihi objektid on nendes kohtades, kus on samal kohal turvasmuld ning NATURA 2000 ala. Samuti on keskkonnatundlike püsirohumaade kihi objektid kohtades, kus pärandniit asub NATURA 2000alal. Keskkonnatundlike püsirohumaade säilitamise nõue tekib siis, kui on samal kohal veel ka püsirohumaa.

Keskkonnatundlikel püsirohumaadel ei ole lubatud maa kasutusotstarvet muuta ega neid alasid üles künda. Ülesharimisena käsitatakse ka kraavide rajamist ja randaalimist.

Selliste püsirohumaade uuendamine on lubatud üksnes pealtkülvi ehk pealtparandamise teel ning tingimusel, et taotleja on sellest PRIAt eelnevalt teavitanud. Pealtparandamise all peetakse silmas sellist uuendamise meetodit, mis ei kahjusta rohukamarat, s.t mullapinda ei kultiveerita, randaalita, künta ega liigutata muul viisil. Pärandniitu ega inventeeritud väärtuslikku püsirohumaad ei ole lubatud uuendada  ka pealtkülvi teel.

Keskkonnatundlike püsirohumaade tagasirajamise kohustus pannakse taotlejale, kes on nimetatud püsirohumaade kasutusotstarvet muutnud või need täielikult või osaliselt üles kündnud. PRIA teavitab taotlejat viivitamata tagasirajamise kohustusest ja määrab püsirohumaa tagasirajamise tähtpäeva. 

Juhul kui taotleja on 2025. aastal või 2024. aasta sügisel püsirohumaa, tagasirajatud püsirohumaa või keskkonnatundliku püsirohumaa üles harinud ja rajanud sinna muu kultuuri, arvestatakse rikkumist tingimuslikkuse reeglite järgi. Reegel kehtib ühtemoodi kõikidele taotlejatele.

Rikkumise toimumise ajaks loetakse maa kasutusotstarbe muutmise aega ehk aeg, millal rajati püsirohumaast erinev kultuur. Seega 2024. sügisel rajatud kultuuride puhul arvestatakse rikkumise toimumise ajaks 2024. aastat. Kui püsirohumaast erinev kultuur rajati 2025. aastal, loetakse rikkumise aastaks 2025.

Rikkumist hinnatakse vastavalt hindamismaatriksile lähtuvalt tõsidusest, ulatusest ja püsivusest. Olenevalt punktide arvust võidakse kõiki tingimuslikkuse süsteemi kuuluvaid toetusi vähendada kas 1%, 3% või 5%.

Täpsemat infot tingimuslikkuse kohta loe PRIA kodulehelt.

Hindamismaatriksi püsirohumaa ülesharimise rikkumise hindamiseks leiad siit.