Püsirohumaade säilitamine

Püsirohumaa on maa, kus heintaimede segu on kasvanud vähemalt 5 eelnevat aastat järjest. Seega 2024. aastal tuleb taotlusel märkida maakasutuseks püsirohumaa (PR) sellistele maadele, kus kasvab praegu ja on kasvanud heintaimede segu vähemalt 5 eelnevat aastat: 2019-2023 või ka kauem.

Pindalatoetuste menetlemisel käsitletakse püsirohumaana kõiki põlde, mille maakasutuse tüübiks on kindlaks määratud kas püsirohumaa (PR), tagasi rajatav püsirohumaa (TAR) või keskkonnatundlik püsirohumaa (TPR). 

Püsirohumaa uuendamine heinaseemnete segu külvamise teel ei katkesta rohumaa vanuse arvestamist. Kui heintaimede segu on kasvanud vähemalt 5 eelnevat aastat ning 2024. aastal külvatakse heinaseemnete segu uuesti, tuleb maakasutuseks märkida PR.

Heinaseemnete segud, mis ei katkesta rohumaa vanuse lugemist, on järgmised (loetelu võib muutuda 2024. aastal):

• kõrreliste rohumaa (vähemalt 80% kõrrelisi),
• muu heintaimede segu,
• liblikõieliste ja kõrreliste segu (30‑80% liblikõielisi),
• liblikõieliste ja muude põllumajanduskultuuride segu (30‑80% liblikõielisi),
• muud liblikõielised (vähemalt 80% liblikõielisi, kuni 20% heintaimi),
• valge ristik "Jõgeva 4" segus aasnurmikaga (mõlemat 50%),
• punane ristik (ristikut 50-80%, teisi heintaimi 20-50%),
• roosa ristik (ristikut 50-80%, teisi heintaimi 20-50%),
• valge ristik (ristikut 50-80%, teisi heintaimi 20-50%),
• harilik lutsern (lutserni 50-80%, teisi heintaimi 20-50%),
• valge mesikas (mesikat 50-80%, teisi heintaimi 20-50%),
• kollane mesikas (mesikat 50-80%, teisi heintaimi 20-50%),
• harilik nõiahammas (nõiahammast 50-80%, teisi heintaimi 20-50%),
• harilik esparsett (esparsetti 50-80%, teisi heintaimi 20-50%),
• N siduvate liblikõieliste heintaimede segu (N siduvaid heintaimi -  esparsett, ristik, lutsern, mesikas või nõiahammas segus üle 50%, teisi liblikõielisi heintaimi alla 50%),
• N siduvate liblikõieliste heintaimede ja kõrreliste segu (N siduvaid heintaimi - esparsett, ristik, lutsern, mesikas või nõiahammas segus üle 50%, kõrrelisi heintaimi alla 50%),     
• N siduvate liblikõieliste heintaimede ja muude põllumajanduskultuuride segu (N siduvaid heintaimi -  esparsett, ristik, lutsern, mesikas või nõiahammas segus üle 50%, muid põllumajanduskultuure alla 50%),
• valge ristik „Jõgeva 4“ segus muude põllumajanduskultuuridega (ristik „Jõgeva 4“ üle 50%, muid põllumajanduskultuure alla 50%),
• N siduvate liblikõieliste heintaimede ja muude N siduvate põllumajanduskultuuride segu (N siduvaid kultuure - esparsett, ristik, lutsern, mesikas, nõiahammas,  aedhernes, põldhernes, põld-hiirehernes, suvivikk, põlduba, aeduba või sojauba segus üle  50% ja heintaimed on segus valdavad),
• sööti jäetud maa,

• ristik (50-80% ristikut, teisi heintaimi 20-50%), v.a punane, roosa ja valge ristik.

NB! Ei kehti pärandniitudel!

Muude kultuuride (heintaimede monokultuur, teraviljad (s.h allakülviga), köögiviljad, püsikultuurid) kasvatamine või maa mustkesas hoidmine katkestab rohumaa vanuse lugemise või püsirohumaa kestvuse.

Juhul kui taotleja kasvatab niisugust monokultuuri, mida ei leidu taotluse kultuuride loetelus (nt timut), peab ta taotlemisel märkima selle täpsustatud kultuuri lahtrisse.

Segu - heintaimede segu, mis ei katkesta rohumaa vanuse lugemist või püsirohumaad
P - põllukultuurid
PR – püsirohumaa

Sööti jäetud maa või 6-12 m laiuse rohumaariba märkimine tootmisest kõrvale jäetud maaks või ökoalaks peatab rohumaa vanuse lugemise. Näide: heintaimede segu on samal kohal kasvanud aastatel 2020-2023. Aastal 2024 märgitakse maa taotlusele tootmisest kõrvale jäetud maana (sööti jäetud maa) . Järgnevatel aastatel ei märgita. Niisugune maa muutub püsirohumaaks pärast 2025. aastat ja tuleb püsirohumaana näidata 2026. aasta taotlusel. Samamoodi peatab lühiajalise rohumaa vanuse lugemise ka piirkondliku mullakaitse, piirkondliku veekaitse, turvas- ja erodeeritud mulla kaitse,  pinnavee kaitse ning põhjavee kaitse toetuse taotlemine.  Piirkondliku mullakaitse, piirkondliku veekaitse, turvas- ja erodeeritud mulla kaitse,  pinnavee kaitse ning põhjavee kaitse toetuse aluse põllu tagasirajatavaks püsirohumaaks märkimine katkestab nende toetuste raames toimuva lühiajalise rohumaa vanuse lugemise peatumise, st lühiajalise rohumaa vanuse arvestus jätkub.

Igal EL liikmesriigil on kohustus jälgida, et taotlejate pindalatoetuste taotlustega hõlmatud püsirohumaa all olev pind ei väheneks. Alates 2023. aastast kehtib püsirohumaa säilitamise ja tagasirajamise nõue kõigile taotlejatele.

Taotlejal on kohustus:

• säilitada (lubatud on ka suurendada) taotluse esitamisele eelnenud kalendriaasta pindalatoetuste taotlusel märgitud püsirohumaa pindala. See tähendab, et püsirohumaa tuleb säilitada samas kohas. Eelmise kalendriaasta püsirohumaa pindala säilitamine ei vabasta taotlejat kohustusest püsirohumaad tagasi rajada, kui tema kasutuses on maid, mille kasutusotstarvet on muudetud püsirohumaast muuks maakasutuseks;
• maakasutuse üleminekul teisele põllumajandustootjale teavitada uut kasutajat kaasnevast püsirohumaa säilitamise nõudest või püsirohumaa tagasirajamise kohustusest;
• märkida taotlusel õigesti maakasutus, sh arvestades lühiajalise rohumaa muutumist püsirohumaaks;
• maa ülevõtmisel teiselt põllumajandustootjalt tutvuda maakasutuse ajalooga, et teha kindlaks, kas on tegu püsirohumaaga või maaga, millega on seotud püsirohumaa tagasirajamise kohustus. Põllumassiivide maakasutuse ajalooga saab tutvuda PRIA avalikul veebikaardil. Et näha maade varasemat kasutust, tuleb kihtide loetelu alajaotises avada „Taotletud põllud“ ja sisse lülitada otsitava aasta põldude kiht (nt „Taotletud põllud 2023“). Põllumassiivide kiht tuleb nüüd välja lülitada. Kui klikkida kursoriga põllu kontuuri sees, ilmub aken, kus on näha vastava põllu info, sh taotlusel esitatud maakasutus ja kultuur. Veebikaardil on toodud taotlustel esitatud põldude andmed, seal ei kajastu kohapealsete või administratiivsete kontrollidega kindlaks tehtud andmed. Samuti tuleb tähelepanu pöörata põllumassiivi maakasutusele. Massiiv, mille maakasutus on PR, on püsirohumaa.

Alates 2023. aastast on lubatud püsirohumaa asendamine. See tähendab, et püsirohumaa kasutusotstarvet on lubatud muuta juhul, kui taotlejal on võimalik taotluse esitamise aastal asendada vähemalt sama pindala ulatuses rohumaaga, mis taotlemise aastal muutub püsirohumaaks vastavalt püsirohumaa vanuse arvestamisele ehk rohumaaga, mis on täpselt 6 aasta vanune.

Näide: Taotleja harib püsirohumaa üles 10 hektaril ja rajab sellele muu kultuuri. Samas on tal olemas ka 6 hektari ulatuses niisugust maad, mis muutub taotlemise aastal püsirohumaaks ehk on täpselt 6 aasta vanune. Toetuste vähendamise ja võimaliku uue TAR-i arvutamise aluseks on 10-6=4 ha.

2023. aastal arvutati 2018. aasta andmete alusel uus püsirohumaa ja kogu põllumajandusmaa võrdlussuhtarv (nn referents).

Iga aasta 15. märtsil võrreldakse eelneva aasta kindlaks tehtud püsirohumaa pindala suhet kogu põllumajandusmaasse 2018. aastal kehtestatud võrdlussuhtarvuga. Kui selgub, et Eesti on säilitanud 2018. aastal kehtestatud püsirohumaa referentsi absoluutväärtuse või püsirohumaa suhte kogu põllumajandusmaasse, siis on püsirohumaa säilitamise nõue Eesti jaoks täidetud. Kui selgub, et püsirohumaa absoluutväärtus ja püsirohumaa suhe kogu põllumajandusmaasse on vähenenud riigi tasandil üle piirmäärade (absoluutväärtus 0,5% ja suhe 5%), määrab PRIA igale taotlejale, kelle kasutuses on viimase 24 kuu jooksul olnud ülesharitud püsirohumaid, kohustuse püsirohumaa teatud ulatuses järgmiseks aastaks tagasi rajada.

Näiteks kui 2024. aastal on suhtarv vähenenud lubatust rohkem, saab püsirohumaa tagasirajamise kohustuse määrata maade eest, mis hariti püsirohumaast üles ajavahemikus 15.06.2022-15.06.2024. Kohustust ei määrata maade eest, mis olid 2022. aastal üles haritud väikepõllumajandustootjate poolt või olid mahetunnustatud ja üles haritud mahetootjate poolt.

PM – taotlustel näidatud kogu põllumajandusmaa pindalade summa, sh pärandniitude pindalade summa
PR – taotlustel näidatud püsirohumaa, keskkonnatundliku püsirohumaa, tagasirajatud püsirohumaa ja pärandniitude pindalade summa

Suhtarv ja selle muutuse % arvutatakse järgmiste valemite alusel:
Suhtarv = PR/PM
Suhtarvu muutuse % = ((võrdlussuhtarv - jooksva aasta suhtarv) / võrdlussuhtarv) * 100

Püsirohumaa ja kogu põllumajandusmaa võrdlussuhtarv on 0,2905 ehk 29,05 %. See näitaja on arvutatud 2018. aasta andmete alusel.

Eesti riik tervikuna on 2023. aastal püsirohumaa säilitamise nõude täitnud.  Seetõttu püsirohumaa üles harimise eest 2024. aastaks uusi tagasirajamise kohustusi ei määratud.

Kuna Eesti riik tervikuna on 2023. aastal täitnud püsirohumaade säilitamise nõude, ei määratud püsirohumaa üles harimise eest 2024. aastaks uusi tagasirajamise kohustusi. 

Tagasirajamise kohustus määrati ainult taotlejatele, kes olid 2022. aasta sügisel või 2023. aastal üles harinud tagasi rajatud püsirohumaa enne selle püsirohumaaks muutumist. Tagasirajatud püsirohumaad tuleb samal kohal säilitada kuni püsirohumaaks muutumiseni ehk kuni rohumaa vanus on 6 aastat.

Pindalatoetuste taotluste kontrollimisel lähtutakse Euroopa Liidu finantshuvide tõhusa kaitse tagamise põhimõttest. Tagasirajamise kohustuse täitmist jälgitakse nende taotlejate puhul, kellele see kohustus 2024. aastaks määrati. Kontrolli käigus võib kohustus tekkida ka isikule, kellele 2023. aasta lõpus püsirohumaa tagasirajamise kohustust ei määratud. Samuti võib muutuda olemasoleva kohustuse suurus.

Aastatel 2016-2022 määratud püsirohumaa tagasirajamise kohustused, mis aastatel 2017-2023 täitmata jäid, alates 2024. aastast enam ei kehti. PRIA avalikult veebikaardilt ja e-PRIAst on need kustutatud.

2024. aasta pindalatoetuste taotluse täitmisel peab taotleja märkima tagasirajatava püsirohumaa maakasutuseks „TAR“ ehk tagasi rajatav püsirohumaa ning kultuuriks ühe heintaimede segudest, mis ei katkesta rohumaa vanuse arvestamist. Heinaseemnete segud, mis ei katkesta rohumaa vanuse arvestamist, on toodud PRIA kodulehel.

Tagasirajatavaks püsirohumaaks sobivad järgmised maad:

• uuesti rajatud rohumaa, kuhu on külvatud heinaseemnete segu, mis ei katkesta rohumaa vanuse arvestamist ning kus eelnevalt, s.t vähemalt aastal 2023 oli rohumaa vanuse arvestamist katkestav kultuur, nt teravili, heintaimede monokultuur, kartul, mustkesa jms. Niisugust rohumaad tuleb samal kohal hoida vähemalt 6 aastat järjest, ehk siis aastatel 2024-2029 (2029 kaasa arvatud);
• juba varem rajatud lühiajaline rohumaa, millel kasvab heintaimede segu, mis ei katkesta rohumaa vanuse arvestamist. Sellisel juhul tuleb rohumaad samal kohal säilitada vähemalt niikaua, kuni see muutub püsirohumaaks. Näiteks kui lühiajaline rohumaa on samal kohal olnud aastatel 2021-2023 ning see märgitakse 2024. aasta taotlusele tagasirajatava püsirohumaana (TAR), siis peab seda samal kohal säilitama vähemalt aastani 2026 (2026 kaasa arvatud);
• tagasirajatavaks püsirohumaaks võib märkida ka maa, kus on heintaimede segu kasvanud aastatel 2019-2023 ja mis 2024. aastal muutub püsirohumaaks;
• sööti jäetud maa.

 Tagasirajatava püsirohumaana ei saa taotlusele märkida:

• maad, mis juba 2023. aastal või varem oli püsirohumaa;
• maad, millel ei kasva eelpool nimetatud heintaimede segu või pole tegemist sööti jäetud maaga;
• maad, mis polnud registreeritud põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris enne 31.12.2023;
• pärandniite

Tagasirajatavat püsirohumaad ei saa taotlusel näidata tootmisest kõrvale jäetud maana ega ökoalana. 

Tagasirajatavat (TAR) püsirohumaad käsitletakse pindalatoetuste menetlemisel püsirohumaana pindalatoetuste taotlusel põllu maakasutuse TARina märkimise aastast alates.

Piirkondliku mullakaitse, piirkondliku veekaitse, turvas- ja erodeeritud mulla kaitse, pinnavee kaitse ning põhjavee kaitse toetuse aluse põllu tagasirajatavaks püsirohumaaks märkimine katkestab nende toetuste raames toimuva lühiajalise rohumaa vanuse lugemise peatumise.

Varasematel aastatel tagasi rajatud püsirohumaad tuleb säilitada samal kohal kuni püsirohumaaks muutumiseni. Need maad on PRIA avalikul veebikaardil ning e-PRIA põldude haldamise teenuses näha kihil „Tagasirajatud püsirohumaa“. Selliste maade ülesharimine ja sinna muu kultuuri rajamine toob kaasa kõigi toetuste vähendamise, millele tingimuslikkus kohaldub.

PRIA avalikul veebikaardil ning e-PRIA põldude haldamise teenuses on näha aastaarvu, milleni tuleb tagasirajatud püsirohumaad antud kohas säilitada. Aastaarvu nägemiseks peab kiht „Tagasirajatud püsirohumaa“ olema sisse lülitatud ja ühtlasi peab see olema ka kõige pealmine nähtav kiht, st tema peal olevad kihid tuleb välja lülitada. Aastaarvu nägemiseks tuleb veebikaardil vajutada kursoriga objektile ning e-PRIAs liigutada kursor objekti kohale. Säilitamise aasta tähendab, et taotleja peab rohumaa sellel kohal säilitama ja taotlusele märkima maakasutuse tüübiks „TAR“ kuni vastava aasta lõpuni. Aastaarv tuleneb otseselt rohumaa vanusest, mitte sellest, millal maa esimest korda taotlusel TARiks märgiti.

Tabel, mille alusel on määratud TARina säilitamise aasta:

Taotleja peab püsirohumaa tagasi rajama ja tagasirajatud püsirohumaad taotlusele TARina märkima ainult selles ulatuses, mis on tema tagasirajamise ja tagasirajatud püsirohumaa säilitamise kohustus. Kohustusest rohkem on lubatud TARina märkida vaid kuni 0,30 ha. 

Kui taotlejale on määratud 2024. aastaks püsirohumaa tagasirajamise kohustus ja ta seda ei täida või harib üles juba varem tagasirajatud püsirohumaa, vähendatakse toetusi tingimuslikkuse kontrollsüsteemi alusel. Toetuse vähendamise täpsem info on toodud PRIA kodulehel.

Lisaks püsirohumaade säilitamise nõudele oli alates 2015. aastast sätestatud rohestamise toetuse puhul kohustus keskkonnatundlike püsirohumaade (TPR) säilitamiseks. Alates 2023. aastast kontrollitakse TPRide säilitamist tingimuslikkuse kontrollsüsteemi raames.

Keskkonnatundlikeks püsirohumaadeks loetakse püsirohumaad, mis asuvad Natura 2000 võrgustiku alal ning mille muld on 100% ulatuses turvasmuld või mis on pärandniit või inventeeritud väärtuslik püsirohumaa.

Info keskkonnatundlikest püsirohumaadest on leitav PRIA avalikult veebikaardilt, kiht „Keskkonnatundlik püsirohumaa“.

Keskkonnatundlike püsirohumaade kihi koostab PRIA. Alusmaterjalidena kasutatakse Maaelu Teadmuskeskusest saadud turvasmulla kihti ning NATURA 2000 kihti, mis on Keskkonnaagentuuri hallatava Eesti Looduse Infosüsteemi - Keskkonnaregistri (EELIS) üks kihtidest.

Keskkonnatundlike püsirohumaade kihi objektid on nendes kohtades, kus on samal kohal turvasmuld ning NATURA 2000 ala. Keskkonnatundlike püsirohumaade säilitamise nõue tekib siis, kui on samal kohal veel ka püsirohumaa.

Keskkonnatundlikel püsirohumaadel ei ole lubatud maa kasutusotstarvet muuta ega neid alasid üles künda. Ülesharimisena käsitatakse ka kraavide rajamist ja randaalimist.

Selliste püsirohumaade uuendamine on lubatud üksnes pealtkülvi ehk pealtparandamise teel ning tingimusel, et taotleja on sellest PRIAt eelnevalt teavitanud. Pealtparandamise all peetakse silmas sellist uuendamise meetodit, mis ei kahjusta rohukamarat, s.t mullapinda ei kultiveerita, randaalita, künta ega liigutata muul viisil. Pärandniitu ega inventeeritud väärtuslikku püsirohumaad ei ole lubatud uuendada  ka pealtkülvi teel.

Keskkonnatundlike püsirohumaade tagasirajamise kohustus pannakse taotlejale, kes on nimetatud püsirohumaade kasutusotstarvet muutnud või need täielikult või osaliselt üles kündnud. PRIA teavitab taotlejat viivitamata tagasirajamise kohustusest ja määrab püsirohumaa tagasirajamise tähtpäeva. 

Juhul kui taotleja on 2024. aastal või 2023. aasta sügisel püsirohumaa, tagasirajatud püsirohumaa või keskkonnatundliku püsirohumaa üles harinud ja rajanud sinna muu kultuuri, arvestatakse rikkumist tingimuslikkuse reeglite järgi. Reegel kehtib ühtemoodi kõikidele taotlejatele.

Rikkumise toimumise ajaks loetakse maa kasutusotstarbe muutmise aega ehk aeg, millal rajati püsirohumaast erinev kultuur. Seega 2023. sügisel rajatud kultuuride puhul arvestatakse rikkumise toimumise ajaks 2023. aastat. Kui püsirohumaast erinev kultuur rajati 2024. aastal, loetakse rikkumise aastaks 2024.

Rikkumist hinnatakse vastavalt hindamismaatriksile lähtuvalt tõsidusest, ulatusest ja püsivusest. Olenevalt punktide arvust võidakse kõiki tingimuslikkuse süsteemi kuuluvaid toetusi vähendada kas 1%, 3% või 5%.

Täpsemat infot tingimuslikkuse ja nõuetele vastavuse kohta loe PRIA kodulehelt.

Hindamismaatriksi püsirohumaa ülesharimise rikkumise hindamiseks leiad siit.