Põllumassiivide ja maastikuelementide muutmine

Põllumassiivide register on aluseks pindalatoetuste menetlemisel. Põld, millele soovitakse toetusi taotleda, peab asuma registrisse kantud põllumassiivil. Registrisse kantakse toetusõiguslikuna põllumajandusmaa, mida kasutatakse põllumajanduskultuuride kasvatamiseks, püsirohumaana või püsikultuuride all oleva maana.

Toetusõigusliku põllumassiivi pindala hulka arvatakse:

1. kuni 2 meetri laiune hekk, kraav, piire, traditsiooniline maastikuobjekt või muu maastikule iseloomulik vorm. Karjateed arvestatakse olenemata nende laiusest põllu pindala sisse;
2. looduskaitseseaduse § 4 sätestatud kaitstavad looduse üksikobjektid, milleks on üksik puu, kivi (sh rahn või kivikülv) ja allikas;
3. muinsuskaitseseaduse § 11 sätestatud kinnismälestised, mis on matusepaik, muistne põld, lohukivi, kultusekoht, tee ja sild ning pärandkultuuriobjektina kaardistatud mälestuskivi, pärimustega allikas, puu, kivisild, kivitruup, munakivitee ja karjatanum.
4. määruse Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded § 6 nimetatud maastikuelemendid. Nendeks maastikuelementideks on põllusaar, metsasiil, puude rida, hekk, kraav, kiviaed;
5. põllumajanduslikul maal või põllumajandusliku maaga külgneval alal Eesti maaelu arengukava 2007–2013, Eesti maaelu arengukava 2014–2020 või strateegiakava maaparanduse investeeringutoetuse abil rajatud puhastuslodu ja settebassein

Põllusaar — 0,01-0,5 ha loodusliku taimkattega põllusaar, kus võivad esineda põõsad, puud, kivid, karstiaugud, väikesed märgalad ja tiigid. Põllusaar peab olema selgesti eristatav põllumaast.

Metsasiil — Põllumaaga ümbritsetud maksimaalselt 30 m laiune ja minimaalselt 20 m pikkune eelkõige puudest koosnev kitsas metsariba. Metsasiil asub põllumaal ja ei puutu kokku põllumassiivi piiriga. Erandina võib metsasiilu kitsam külg puutuda kokku põllumassiivi piiriga maksimaalselt 30 m ulatuses.

Puude rida — Põllumaal või põllumajandusliku maaga külgneval alal asuv selgesti eristatav puude rida minimaalselt 20 m pikk. Puude tihedust arvestatakse nii, et iga 20 m kohta peab kasvama vähemalt 3 puud. Puude rea minimaalne suurus on 0,01 ha (arvestatakse võrade ulatuse põhjal).

Hekk — Põllumaal või põllumajandusliku maaga külgneval alal asuv selgesti eristatav puude või põõsastega hekk, mis on minimaalselt 0,01 ha suurune, 20 m pikkune ning maksimaalselt 10 m laiune.

Kraav — Põllumajanduslikul maal või põllumajandusliku maaga külgneval alal asuv kraav, laiusega kuni 12 m (arvesse läheb ka puittaimestik). Metsaäärsel kraavil peab olema põllupoolne serv, nõlv ja kraavipõhi visuaalselt tuvastatavad ehk võsast puhtad.

Kiviaed — Põllumajanduslikul maal või põllumajandusliku maaga külgneval alal asuv kiviaed. Laius minimaalselt 30 cm ning kõrgus minimaalselt 50 cm.

Puude ja päikesepaneelidega alade toetusõiguslikkuse hindamine on täpsemalt kirjeldatud järgnevas juhendis: Kuidas määrab PRIA toetusõiguslikku pindala puudega kaetud või päikesepaneelidega aladel?

Viimasel kahel aastal aktiivses kasutuses olnud põllumassiivide piirid on nähtavad PRIA põllumassiivide veebikaardil.

Maa-ala, millel ei ole põllumajanduslik tegevus võimalik või mida kasutatakse valdavalt mittepõllumajanduslikuks tegevuseks ei ole toetusõiguslik põllumajandusmaa järgnevatel juhtudel:

• maa-ala on üle 0,01 hektari suurune. Sealhulgas arvestatakse ka maa-ala, millel kasvavad puittaimed võrade liitusega vähemalt 30%;
• maa-alad on alla 0,01 hektari suurused ning nende pindala põllumassiivil kokku ületab 0,01 hektarit. Seahulgas arvestatakse ka alla 0,01 hektari suuruseid maa-alasid, millel kasvavate puittaimede võrad on omavahel liitunud.

Põllumassiivi pindalast tuleb välja arvata sõltumata pindalast ka ehitised (nt hooned, tehnorajatised, sh päikesepaneelide alune maa jne), eelmisest aastast seisvad heina- ja silopallid, ühel kohal hoitavate põllumajandusmasinate alune maa, taimestikuta kivihunnikud, tiigid, pidevalt liigniisked alad jms objektid.

Jõulupuud ja oma tarbeks kasvatatavad metsakultuurid pole toetusõiguslikud. Põllumajandusmaal asuvad puukoolid, mille eesmärgiks on hilisem taimede ümberistutamine, on toetusõiguslikud.

Toetusõiguslikud on muldpinnaga kasvuhooned, kus taimi kasvatakse mullas.

Õuealad ja haljasalad pole toetusõiguslikud.

Kui olete kasutusele võtnud põllumajandusmaad ja soovite sinna toetusi taotleda, peate esitama PRIAle avalduse põllumassiivi kandmiseks PRIA põllumassiivide registrisse. Põllumassiivi minimaalne toetusõiguslik pindala on 0,30 ha. PRIAle tuleb avaldus esitada ka juhul, kui põllumassiivi toetusõiguslik pindala on suurenenud (näiteks olete eemaldanud võsatuka, kivihunniku) või vähenenud (näiteks on põllumassiivil võsa, tee, ehitis vms mittetoetusõiguslik ala). Kui kõige uuema ortofoto järgi on näha, et avaldus hõlmab ka mittetoetusõiguslikke alasid, suunatakse põllumassiiv kohapealsesse kontrolli. Enne kohapealset kontrolli kantakse põllumassiivi piir registrisse vastavalt taotleja avaldusele. Kui taotlemise ajaks pole kohapealset kontrolli teostatud, tuleb sõltumata põllumassiivi suurusest toetusi taotleda vaid reaalselt taotleja põllumajanduslikus kasutuses olevale pinnale. Uute maade kasutuselevõtmise korral palub PRIA taotlejatelt kinnitust maakasutusõiguse olemasolu kohta.

PRIA kontrollib ja uuendab põllumassiivide registrit pidevalt. Maa-amet teeb igal aastal poole Eesti ulatuses ortofotod, mille alusel vaadatakse üle ortofoto alas olevad kõik põllumassiivid. Lisaks sellele uuendatakse registrit satelliitpiltide ning kohapealsete kontrollide alusel.

Pindalatoetusi saab taotleda pärandniitudele (endised pool-looduslikud kooslused). Pärandniidud on kantud Eesti looduse infosüsteemi (EELIS). Pärandniitude uuendamisega tegeleb Keskkonnaamet.

Pärandniitude toetusõiguslikkuse tingimused on kirjeldatud määruses Perioodi 2023–2027 pärandniidu hooldamise toetus.

Pärandniidu alaga kattuvad põllumassiivid kustutatakse põllumassiivide registrist.

Agrometsandussüsteem on toetusõigusliku maa osa. See võib olla nii põllumaa, püsirohumaa kui ka püsikultuuride alune maa, millel rakendatakse kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid ja loomakasvatuse tehnoloogiaid. Agrometsandussüsteemi puhul kasvatatakse põllumaal ning püsirohumaal puid reas vahekaugusega maksimaalselt 10 m, ridade omavaheline kaugus peab olema üle 15 m ning erinevates ridades kasvavate puude võrad ei tohi omavahel olla liitunud. Kasvavad puud ei tohi takistada põllumajanduslikku tegevust, st puude all tuleb kasvatada põllumajanduskultuure või looduslikke rohttaimi või karjatada loomi. Agrometsandussüsteemidest saab taotleja teatada e-PRIA teenuses „Põllumassiivide muudatused“.