Põllumajandustootjate osakaal toidukaupade jaehinnas on kahanemas
METKi 2026. aasta I kvartali vahearuanne näitab, et toidukaupade hinna kujunemises on põllumajandustootjate osakaal kahanemas, samas kui tööstuse roll on mitmes tooterühmas, eriti teraviljatoodete puhul, kasvanud. Kui piima ja või jaehinnad on üldiselt langenud või püsinud stabiilsena, siis lihatoodete ja munade puhul on aastatagusega võrreldes märgata olulist hinnatõusu, mida on mõjutanud nii tootjahindade kui ka käibemaksumäära muutused.
Olulisemad arengud tooterühmade lõikes:
- Aastaga on joogipiima jaehinnas vähenenud tootja osakaal, kilepiima ja purepakendis piima jaehind on jäänud muutumatuks, samas täispiima hind on tõusnud 9,5%.
- Juustude ja või puhul on samuti tootja osakaal jaehinnas kahanenud.
- Veisehakkliha on kallinenud tööstuse osakaalu suurenemise arvelt, mis moodustas 2026. aasta I kvartalis 40% jaehinnast. Eelmise aasta sama perioodiga võrreldes on veisehakkliha jaehind tõusnud 77%.
- Seahakkliha jaehind on võrreldes 2025. aasta sama perioodiga 30,9% kõrgem, samal ajal kui eelmise kvartaliga võrreldes hind langes 7,2%.
- Tootja osakaal jaehinnas suurenes kartuli, porgandi ja peakapsa puhul, samal ajal kui kaubanduse osakaal vähenes. Kapsa puhul oli tootja osakaal jaehinnas 56%.
- Pika kurgi puhul moodustas tootja osa 62% jaehinnast ning kaubanduse marginaal langes 19%-ni.
- Teraviljatoodete jaehinna kujunemisel on suurim osa toidutööstusel, mis 2026. aasta I kvartalis moodustas leival 50% ja saial 51% jaehinnast.
Hinnamarginaalide uuringust
Maaelu Teadmuskeskuse (METK) hinnamarginaali uuring käsitleb Eesti olulisemate toidukaupade – piima, liha, teraviljatoodete, köögivilja ja munade – hinna kujunemist ning tootjate ja töötlejate rolli toidutarneahelas. Uuringu analüüs põhineb Statistikaameti, Eesti Konjunktuuriinstituudi ja METKi hinnavaatlustel ning kajastab hinnamuutusi aastatel 2024–2026 I kvartal. Uuringu eesmärk on selgitada, kui suur osa toote lõpphinnast jääb põllumajandustootjale, kui palju töötlejale ning kui palju jaekaubandusele. Uuring valmib Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi tellimusel.
Metoodika, mis lepiti kokku 2015. aastal, näeb ette valitud kaupade jaehinna jaotamise põllumajandustootja, toidutööstuse, jaekaubanduse ja käibemaksu osadeks. Põllumajandustootja tasandil on arvestatud hinda, mis saadakse esimeselt kokkuostjalt (tööstus või jaekaubandus), millest ei ole maha arvatud tootmiskulusid ega lisatud toetusi. Toidutööstuse puhul on marginaali kujunemisel kuluna arvesse võetud tooraine hinna ja tööstusest väljamüügihinna vahe. Jaekaubanduse tasandil on kasutatud jaehinda ilma käibemaksuta, kus kuluna on arvestatud tööstusest ostetud toote hind.
Pressiteade joonistega on leitav siit, hinnamarginaali uuringu 2026. aasta I kvartali aruanne on leitav siit.
Rohkem infot: Janika Kolju, METKi maamajanduse valdkonna peaspetsialist, janika [dot] kolju [at] metk [dot] agri [dot] ee (janika[dot]kolju[at]metk[dot]agri[dot]ee), 5665 8302 ning Egle Jakin-Haidak, METKi maamajanduse valdkonna peaspetsialist, egle [dot] jakin-haidak [at] metk [dot] agri [dot] ee (egle[dot]jakin-haidak[at]metk[dot]agri[dot]ee), 5626 3937
Teate edastas: Christiana-Gabriela Kiiss, Maaelu Teadmuskeskus, christiana-gabriela [dot] kiiss [at] metk [dot] agri [dot] ee (christiana-gabriela[dot]kiiss[at]metk[dot]agri[dot]ee), 5300 3674
