Metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine algab taas

Põllumajandus- ja Toiduamet viib 21. septembrist 2. oktoobrini 2026 läbi metsloomade suukaudse vaktsineerimise marutaudi vastu. Vaktsineerimine toimub Kirde- ja Kagu-Eestis Venemaa piirialadel eesmärgiga vältida metsloomade seas esineva marutaudi levikut Eestisse ning hoida Eesti marutaudivabana.

Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) teenuste keskse toe ja korralduse osakonna peaspetsialist Ave-Ly Toomvapi sõnul külvatakse vaktsineerimise ajal helikopteritelt maapinnale vaktsiini sisaldavaid peibutussöötasid rebastele ja kährikutele.  Peibutussööt on umbes tikutopsisuurune, hallikaspruuni värvi ja tugeva kalalõhnaga. Rebased ja kährikud leiavad vaktsiinipala lõhna järgi. Pala söömisel purustab loom selle sees oleva vaktsiinikapsli, vaktsiin satub loomale suhu ning organism hakkab tootma antikehi viiruse vastu. 

Metsloomade vaktsineerimine aitab hoida Eesti marutaudivabana. „Kuna metsloomad ei tunne riigipiire ning marutaud on meie idapoolsetes naaberriikides endiselt levinud, võib haigus Eestisse jõuda nii üle piiri liikuvate metsloomadega kui ka mittenõuetekohaselt sisse toodud lemmikloomadega. Seetõttu on oluline, et piiriäärsetel aladel elutsevad rebased ja kährikud oleksid marutaudi vastu vaktsineeritud. Seega külvatakse vaktsiinipalu Kirde- ja Kagu-Eestis kuni 50 km kaugusel riigipiirist,“ selgitas Toomvap. 

„Peibutussöötade külvamisel välditakse asustatud alasid ja kohti, kus peibutussööt võib sattuda koduloomade kätte. Kuna sööt ja selle sees olev vaktsiin on mõeldud ennekõike rebastele ja kährikutele, palume vaktsineerimise ajal hoida koerad ja kassid koduhoovis või toas,“ lisas Toomvap. Sööda allaneelamine pole üldjuhul lemmikloomale ohtlik, kuid vähendab metsloomadele mõeldud vaktsiini kättesaadavust. Vaktsineerimise ajal vaktsineerimise piirkonnas looduses liikudes võib juhtuda, et teie või teiega kaasasolev lemmikloom leiab peibutussööda.

Oluline teada vaktsiinipala leidmisel:

• Peibutussööt on umbes tikutopsi suurune, hallikaspruun ja tugeva kalalõhnaga.
• Sööda sees on vaktsiinikapsel.
• Kui leiad vaktsiinipala, ära puuduta seda. Väikekiskjad ei pruugi sööta võtta, kui sellel on inimese lõhn.
• Kui on oht, et vaktsiinipala võivad leida lapsed või koduloomad, tuleb see varjatumasse kohta ümber paigutada. Kasuta seda tehes kummikindaid.
• Kui vaktsiin satub vigastatud või kahjustunud nahale, silma, suhu või nina limaskestale, pese kokkupuutekohta kohe rohke veega vähemalt 15 minutit. Kahjustunud nahale või haavale sattumisel pese piirkonda vee ja seebiga ning puhasta seejärel 70-protsendilise alkoholilahusega. Võta kindlasti ühendust perearstiga.
• Vaktsineerimise ajal ning järgnevatel päevadel tuleb koerad ja kassid vaktsineerimisalal hoida koduhoovis või toas.

Marutaudi vastu tuleb vaktsineerida ka lemmikloomad – koerad, kassid ja valgetuhkrud, see on loomaomaniku vastutus. Eestis tuleb koeri, kasse ja valgetuhkruid marutaudi vastu vaktsineerida iga kahe aasta järel. Regulaarne vaktsineerimine aitab kaitsta nii loomi, kui ka inimesi.

Marutaud on ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, millesse võib nakatuda nii loom kui ka inimene. Kliiniliste tunnuste väljakujunemise järel lõpeb haigus alati surmaga. Ravi puudub, kuid marutaudi on võimalik vaktsineerimisega ennetada. Sel aastal on marutaudi Euroopas avastatud nii kodu-, kui ka metsloomadel Poolas, Ungaris, Rumeenias, aga ka Saksamaal ja Itaalias.

Täiendavat infot marutaudi ja vaktsineerimise kohta leiad veebilehelt www.marutaud.ee.

Teate edastas: Elen Kurvits, Põllumajandus- ja Toiduamet, elen [dot] kurvits [at] pta [dot] agri [dot] ee (elen[dot]kurvits[at]pta[dot]agri[dot]ee), 5865 0594