Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise investeeringutoetus

• Taotleja riikliku maksu võlg, sealhulgas maksuhalduri haldusaktiga kindlaksmääratud intress, peab olema väiksem kui 100 eurot või tema riikliku maksu võla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral peab maksuvõlg, mille tasumise tähtaeg on möödunud, olema tasutud ettenähtud summas.
• Taotleja suhtes ei tohi toimuda likvideerimismenetlust ega ole nimetatud pankrotiseaduse kohaselt ajutist pankrotihaldurit või kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti või algatatud sundlõpetamist ja tal ei tohi olla kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust.
• Taotleja peab olema riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisvahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajal tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tasunud tagasimaksed ettenähtud summas.
• Taotlejal ei tohi olla kehtivat karistust loomakaitseseaduse §-s 661, 662, 665, 666 või 667, veterinaarseaduse §-s 97, 104, 105 või 106, väetiseseaduse §-s 37, jäätmeseaduse §-s 120, 1201, 1202, 126 või 1264, toiduseaduse §-s 531, 532, 533, 535 või 536, söödaseaduse §-s 33, 34, 35 või 361, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §-s 53 ega karistusseadustiku §-s 491, 522, § 551 punktis 2, §-s 209, 2091, 210, 264, 296, 298, 2981, 363, 364, 365, 367, 368, 372, 373 või 384 sätestatud süüteo toimepanemise eest.

Lisaks eelnevatele nõuetele ei anta toetust, kui põllumajandusalal tegutsev taotleja on varem saanud toetust "Põllumajandusettevõtja keskkonna- ja kliimapoliitika eesmärkide saavutamise investeeringutoetusest" (KK1st) sellise tegevuse kohta, mis ei ole taotluse esitamise hetkeks ellu viidud. Toetatav tegevus loetakse ellu viiduks, kui PRIA on teinud toetuse maksmise otsuse ja viimane toetuse osa on välja makstud.

Põllumajandusalal alustav taotleja peab lisaks eelnevatele nõuetele vastama järgmistele tingimustele:

1) ta ei ole varem saanud või ei taotle samal ajal toetuse 7.2 „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja soodustamine“ raames antavat toetust;

2) tema kohta ei ole varem meetmete 4.1 „Investeeringud põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks“, 6.1 „Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine“ või 6.3 „Väikeste põllumajandusettevõtete arendamine“ või KK1 „Põllumajandustootjate materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud“ raames tehtud taotluse rahuldamise otsust;

3) FIE või äriühingu puhul vähemalt üks juhatuse liige on enne taotluse esitamist samal aastal osalenud vähemalt kuus akadeemilist tundi kestnud ettevõtlusalasel infopäeval, mis sisaldas äriplaani koostamise tutvustust ning mis korraldati strateegiakava sekkumise „Teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi (AKIS) arendamise toetus“ raames (edaspidi infopäev).

AKIS-e raames korraldatava infopäevade kohta leiab täpsemat infot veebilehelt https://www.pikk.ee, mille sündmuste kalendris avaldatakse ka täpsemad kuupäevad, mil asjakohased infopäevad toimuvad. Infopäeval osalejate nimekirjad edastab PRIA-le infopäeva korraldaja. Esitatav nimekiri on tõenduseks, et taotleja on infopäeva kogu ulatuses läbinud ning sellega täitnud toetuse nõude.

Infopäeval ei pea osalema, kui FIE-l või äriühingu puhul vähemalt ühel juhatuse liikmel on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:

1) ta on enne taotluse esitamist samal aastal või taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahe aasta jooksul osalenud vähemalt kaheksa akadeemilist tundi kestnud ettevõtlusalasel täienduskoolitusel, mis sisaldas äriplaani koostamise õpet; 

2) ta on omandanud kutseseaduse kohaselt kvalifikatsiooniraamistiku kutsekvalifikatsiooni 5. taseme või kõrghariduse, mille õppekava sisaldas äriplaani koostamise õpet. Vastav õpe peab olema läbitud, nt on kaitstud äriplaani teemaline lõputöö või on olemas äriplaani koostamist sisaldava õppeaine hinne.

Täienduskoolituse läbimist, kutsekvalifikatsiooni viienda taseme olemasolu või kõrghariduse omandamist tõendatakse asjakohase dokumendiga, näiteks tunnistuse või diplomiga.

Toetatakse selliste tegevuste elluviimist, mis on vajalikud põllumajanduslike toodete tootmiseks, säilitamiseks või toodangu esmamüügi eelseks ettevalmistuseks. Samuti toetatakse sellise vara ajakohastamist, millega panustatakse väikeste põllumajandusettevõtjate kestlikusse arengusse tehnoloogiate või infotehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtmise või ressursitõhususe parandamise kaudu. 

Toetatavateks tegevusteks on:

1) ehitise ehitamine ehitusseadustikus sätestatud tingimustel ja korras;

2) materiaalse vara, sealhulgas masina või seadme soetamine;

3) mitmeaastaste taimede soetamine, sealhulgas vajaduse korral istutamine.

(mitmeaastased = taimed, mida ei pea igal aastal uuesti külvama või istutama ning mis elavad ja kasvavad rohkem kui kaks aastat)

Põllumajanduslikud tooted selle toetuse tähenduses on omatoodetud Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) I lisas nimetatud tooted, välja arvatud kalandus- ja vesiviljelustooted ning jõulupuud, ning nende töötlemisel saadud I lisaga hõlmatud või I lisaga hõlmamata tooted.

Töötlemisel saadud põllumajanduslikud tooted võivad olla ka näiteks valmistoidukaubad, loomanahk, vill, käpikud, kasukad, sulepadjad jms tooted, kuid nende tooraineks peab valdavas osas olema ELTL-i I lisas nimetatud toode, välja arvatud kalandus- ja vesiviljelustooted. 

Töötlemisel saadud põllumajanduslikul tootel peab olema ilmne seos taotleja põllumajandusliku tegevusega. 

Põllumajanduslike toodete hulka ei saa lugeda töötlemisel saadud tooteid, mis sisaldavad toorainena vaid vähesel määral ELTL-i I lisas nimetatud tooteid. Nii näiteks ei loeta siia gruppi kuuluvaks tekstiilmaterjalist esemeid, millele on lisatud kaunistuseks omatoodetud villast narmaid, või puitmööblit, millele on lisatud omakasvatatud lamba nahast elemente, ja muid selliseid tooteid.

See tähendab, et omatoodetud põllumajandustooted on seotud ELTL I lisas nimetatud toodete tootmisega. Näiteks ELTL I lisas nimetatud toodete hulka kuulub enamus taime- või loomakasvatuses toodetavatest toodetest.

Termin „omatoodetud“ on samastatav terminiga „omakasvatatud“. Toote seos taotleja põllumajandusliku tootmistegevusega peab olema ilmne. 

Põllumajandustootjaks ei loeta isikut, kes tegeleb üksnes põllumajandustoodete vahendamisega.

Termin „omatoodetud“ on samastatav terminiga „omakasvatatud“. Toote seos taotleja põllumajandusliku tootmistegevusega peab olema ilmne. 

Põllumajandustootjaks ei loeta isikut, kes tegeleb üksnes põllumajandustoodete vahendamisega.

Näiteks toetatakse kasvuhoone ehitamist, kuid ei toetata sellise hoone või rajatise ehitamist, mis ei ole otseselt seotud põllumajandustoodete tootmisega. Näiteks ei toetata väetisehoidla, masinate hoidmiseks ettenähtud hoone, põllumajandusmasinate parandamiseks ettenähtud töökoja ehitamist – olenemata sellest, kas neid kasutatakse põllumajanduse valdkonnas või mitte. 

Küll aga toetatakse tootmiseks vajalike sisendite hoidmiseks vajaliku hoone või rajatise ehitamist, mille eesmärgiks on suurendada energia varustuskindlust ja seeläbi tagada toidu tarneahela varustuskindlus ja põllumajandusettevõtjate toimepidevus. Näiteks kui taotleja põllumajanduslikust tootmisest tulenevalt on olulise tähtsusega kütusevaru olemasolu, siis tootmiseks vajalike sisendite hoidmiseks vajalikuks ehitiseks (rajatiseks) on kütusemahutid. Seega toetatakse üksnes tootmiseks vajalike sisendite hoidmiseks vajalike tegevuste elluviimist, mitte tootmiseks vajaliku sisendi soetamist. Näiteks on toetatav kütusemahutite ostmine, kuid mitte kütuse ostmine.

Soetatav materiaalne vara võib olla nii statsionaarne kui ka mobiilne. Statsionaarne seade võib, kuid ei pea olema kirjeldatud ehitusprojektis. 

Materiaalseks varaks loetakse üldjoontes sellised objektid (konteiner, soojak, kastid), mis ei ole ehitised ehitusseadustiku tähenduses. Kui nt konteineri kohtkindlalt paigaldamine koos tehnosüsteemidega on ehitusloakohustuslik tegevus, siis ei ole tegemist materiaalse vara soetamisega vaid ehitamisega. Materiaalseks varaks on ka masinad või seadmed, mida kasutatakse põllumajanduslike toodete tootmiseks, säilitamiseks või toodangu esmamüügi eelseks ettevalmistuseks. 

Näiteks võib selliseks materiaalseks varaks olla konteinerkasvuhoone, hukkunud loomade või nende korjuste konteinerhoidla, kartulikastid, mahutid, aiad või piirdeaiad jms. 

Samuti toetatakse ka põllumajanduslike toodete tootmiseks vajalike sisseseadete soetamist nagu näiteks jahutus- või kütteseadmete soetamist, mis on vajalikud põllumajanduslike toodete tootmiseks, säilitamiseks ja toodangu esmamüügi eelseks ettevalmistuseks ning moodustavad koos ehitisega terviku.

Kui toetust taotletakse ehitise ehitamiseks või materiaalse vara soetamiseks, eesmärgiga toota omatarbeks taastuvenergiaallikatest energiat, siis ei tohi energia tootmisvõimsus (kW) kokku ületada toetuse saaja aastas maksimaalset tarbitavat energia kogust. 

Omatarbeks taastuvenergia tootmiseks vajaliku ehitise ehitamise või materiaalse vara soetamise korral peab taotleja esitama taotlusega järgmised andmed: 

• elektri ja soojuse (kokku ehk kogu energiakulu) tarbimine (kWh) taotlemise aastale vahetult eelneval aastal;
• olemasolev taastuvenergia tootmisvõimsus (kW);
• taastuvenergia tootmisvõimsus (kW) pärast toetatava tegevuse elluviimist;
• aastane toodetava energia kogus (kWh) pärast toetatava tegevuse elluviimist.

Elektrienergia müümine elektrivõrku on lubatud eeldusel, et selle aastas müüdud kogus ei ületa toetuse saaja poolt aastas maksimaalselt tarbitavat elektrienergia kogust.

Toetatav tegevus ei ole toetusõiguslik, kui see on füüsiliselt lõpetatud või täielikult ellu viidud enne, kui taotlus on PRIAle esitatud, olenemata sellest, kas kõik toetatava tegevusega seotud maksed on tehtud või mitte. 

Taotleja võib enne taotluse esitamist olla tegevuste elluviimisega alustanud, kuid ei tohi olla taotluse esitamise ajaks nende elluviimist lõpetanud. 

Näiteks võib teha ettevalmistusi hoone püstitamiseks, ent hoone ei tohi olla täielikult valmis enne, kui taotlus on PRIA-le esitatud. 

Lisaks sellele ei ole abikõlblik kulu, mis on tekkinud enne taotluse esitamist.

Näiteks kui enne taotluse esitamist on juba alustatud hoone ehitamisega (valminud on vundament) ning toetusega kavandatakse püstitada ülejäänud osa hoonest, siis vundamendi kulud ei ole abikõlblikud.

Toetatava tegevusega seotud omandi ja valdamise õigused

Kui toetust taotletakse ehitise ehitamiseks, peavad ehitis ja selle alune maa olema taotleja omandis. Alternatiivina peab ehitisealusele maale olema taotleja kasuks seatud hoonestusõigus vähemalt kolmeks aastaks arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest. 

Kaasomandi puhul tuleb taotlejal tagada see, et tal on õigus ja võimalus ellu viia toetatav tegevus ning seda sihtotstarbeliselt kasutada vähemalt kolm aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest. Selleks tuleb taotlusega esitada kaasomanike nõusolek, kui kinnistusraamatus märge puudub.

Kui toetust taotletakse materiaalse vara soetamiseks, mis paigaldatakse ehitisse või mida kasutatakse ehitises, siis peab see ehitis olema taotleja otseses valduses asjaõiguslikul, omandiõiguse, hoonestusõiguse, kasutusvalduse alusel või sõlmitud kirjalik üüri- või rendileping vähemalt kolmeks aastaks arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest. 

Mobiilsed masinad või seadmed peavad olema kantud põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse (ehk võrdlushindade kataloogi).

Kui toetust taotletakse mitmeaastaste taimede soetamiseks, peab taimede alune maa, sealhulgas ehitis ja selle alune maa, kuhu taimed paigutatakse, olema taotleja valduses asjaõiguslikul või võlaõiguslikul alusel vähemalt sihipärase kasutamise perioodi lõpuni.

Abikõlblikud on toetatava tegevuse elluviimiseks vajalikud kulud, mis on tehtud sihtotstarbeliselt, mõistlikult ja majanduslikult soodsaimal viisil ning kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikliga 73 ning mis on vajalikud toetuse eesmärgi saavutamiseks.

Ehitise ehitamise korral on abikõlblikud järgmised kulud:

1) ehitise püstitamise, rajamise või paigaldamise kulu;

2) ehitise laiendamise kulu;

3) ehitise rekonstrueerimise kulu;

4) ehitise omanikujärelevalve tegemise kulu.

Ehitamine hõlmab ehitise ehitamist koos selle oluliste osadega. Olulised osad on asjad, milleta hoonet ei saaks tavaarusaama kohaselt käsitada valmisolevana ehk terviklikuna (on püsivalt ühendatud, ei saa eraldada ehitist kahjustamata).

Ehitise lammutamine ja ehitise parendamine ei ole toetatav tegevus (nagu näiteks ehitisel akende või uste vahetamine eesmärgiga suurendada energiatõhusust).

Materiaalse vara soetamise korral on abikõlblikud järgmised kulud:

1) materiaalse vara soetamise ja paigaldamise, seadistamise, kohaletoimetamise või kasutamise väljaõppe kulu;

2) materiaalse vara kasutamiseks vajaliku tarkvara või riistvara soetamise ja paigaldamise või seadistamise kulu.

Kasutatud materiaalse vara soetamise kulu on abikõlblik, kui:

• vara on taotluse esitamise päevast arvates toodetud vähem kui viis aastat tagasi;
• selle soetamiseks ei ole kasutatud toetust riigieelarvelistest või Euroopa Liidu või välisvahenditest ega muud tagastamatut riigiabi;
• vara hind ei ületa selle turuväärtust ja on uue samaväärse materiaalse vara hinnast madalam. 

Kasutatud materiaalse vara vanust saab tõendada nt tootja tehnilise passi andmete, ostu-müügilepingute, tootja poolt väljaantud garantiidokumentide, müüja kinnituste jms dokumentatsiooni kaasabil.

Mitmeaastaste taimede soetamise korral on abikõlblik nende taimede soetamise, kohaletoimetamise ja vajaduse korral istutamise kulu. Taimede istutamisega seotud kuludeks on näiteks taimede aluse maa korrastamine või ettevalmistamine, milleks on mullaharimine, kivide koristamine, peenarde rajamine jms.

Abikõlblik on ka toetuse abil elluviidava tegevuse tähistamiseks kasutatava sümboli ja teavitustegevuse kulu.

Abikõlblikud ei ole järgmised kulud:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 73 lõikes 3 sätestatud kulu (sh loomade ost);

2) käibemaks, kui see on käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav;

3) enne PRIA-le taotluse esitamist tekkinud kulu;

4) tavapärane tegevus- ja üldkulu (nt taimekasvatuses mulla, multši või turba soetamine, sest tegemist on kulumaterjaliga ehk käibevaraga, mitte investeeringuga materiaalsesse varasse);

5) ettevalmistava töö kulu, sealhulgas teostatavusuuringu, auditi tegemisega, keskkonnamõju hindamisega, detailplaneeringuga, projekteerimistöödega (sh eel-, põhi-, tööprojektiga), projekteerimiseks vajalike ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste uurimistöödega, eksperdihinnangu tellimisega, äriplaani koostamisega, turu-uuringu teostamise koostamisega kaasnev kulu;

6) sularahamakse ning lepingu sõlmimisega või kindlustamisega seotud kulu, sealhulgas intress, viivis, leppetrahv, tagatismakse ja finantsteenustega seotud kulu;

7) riigilõiv, trahv ning vaide- ja kohtumenetluse korral menetluskulu;

8) maa ja olemasoleva ehitise soetamise, üürimise ja rentimise kulu;

9) veo- või sõidukulu, mis ei ole seotud soetatava materiaalse vara, sealhulgas masina või seadme paigaldamise, seadistamise või kohaletoimetamisega;

10) tasu taotleja enda või tema töötaja tehtud töö eest;

11) liisingumakse, kui liisinguandja ei ole krediidiasutuste seaduse alusel tegutsev krediidi- või finantseerimisasutus;

12) mobiilse masina või seadme soetamise kulu, mis ületab Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 113 lõikes 5 sätestatud asja või teenuse piirhinda;

13) kasutatud materiaalse vara, sealhulgas masina või seadme soetamise kulu, välja arvatud § 5 lõikes 4 sätestatud juhul;

14) ehitise lammutamise kulu;

15) ehitise juurde kuuluva teevalgustusrajatise soetamise ja paigaldamise kulu, juurdepääsutee või parkla rajamise kulu ning veevarustus-, kanalisatsiooni- või reoveepuhastussüsteemi ehitamise kulu, kui nimetatud tegevus ei moodusta osa ehitusprojektis ettenähtud ehitustöödest;

16) ehitise toimimiseks vajalike kommunikatsioonidega (eelkõige elektri-, veevarustus- või kanalisatsioonivõrguga) liitumise kulu või liitumispunkti ümberehitamisega seotud kulu;

17) kulu, mille kohta on taotleja saanud toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi;

18) toetatava tegevuse elluviimise seisukohast põhjendamatu kulu.

Taotleja peab toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara mõistliku maksumuse väljaselgitamiseks korraldama ostumenetluse.

Kui toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara eeldatav käibemaksuta maksumus on:

1) 20 000 eurot või sellest väiksem, esitab taotleja taotlusel toetatava tegevuse kohta kulu kirjelduse;

2) üle 20 000 euro, küsib taotleja üksteisest sõltumatute hinnapakkujate käest vähemalt kolm võrreldavat nõuetekohast hinnapakkumust;

3) ehitise ehitamise korral 100 000 eurot või sellest suurem, korraldab taotleja nõuetekohase ostumenetluse riigihangete registris.

Võrdlushindade kataloogi kantud mobiilse masina või seadme soetamise korral ei pea hinnapakkumusi küsima/esitama.

Taotleja võib küsida alla kolme hinnapakkumuse, kui kolme hinnapakkumust küsida ei ole objektiivselt võimalik, eelkõige kui turul puudub asjaomase töö, teenuse või vara hinnapakkujate paljusus. Nt juhul, kui tegemist on väga uuenduslikul tehnoloogial põhineva seadmega, mida pakub ainult üks ettevõte või kui tegemist on eritellimuse alusel valmistatud seadmega.

Toetuse nõuetele vastav hinnapakkumus peab sisaldama taotleja nime, hinnapakkuja nime, registrikoodi ja kontaktandmeid, hinnapakkumuse väljastamise kuupäeva ning töö, teenuse või vara üksikasjalikku kirjeldust ning käibemaksuta ja käibemaksuga maksumust ning vajaduse korral tehniliste tingimuste loetelu, mis osutab tehnilisele spetsifikatsioonile.

Ehitise ehitamise korral peab hinnapakkumus sisaldama lisaks järgmisi andmeid iga ehitise kohta eraldi:

1) ehitise nimetus;

2) ehitise ehitisregistri kood;

3) selle katastriüksuse katastritunnus, millel ehitis paikneb või millele kavandatakse ehitis ehitada;

4) ehitise üldkulu ja vastava kululiigi olemasolu korral ehitise kulu, välisrajatise kulu, aluse- ja vundamendikulu, kandetarindi kulu, fassaadielemendi kulu, katusekulu, ruumitarindi kulu, pinnakatte kulu, tehnosüsteemi kulu, ehitusplatsi korralduskulu ja ehitusplatsi üldkulu.

Ehitise hinnapakkumus tuleb esitada PRIA koostatud hinnapakkumuse vormil, mis on leitav lehe allosast Abiks taotlejale Vormid plokist.

Kui toetust taotletakse kasutatud materiaalse vara, sealhulgas masina või seadme soetamiseks, peab taotleja küsima vähemalt ühe hinnapakkumuse kasutatud materiaalse vara kohta ja ühe hinnapakkumuse uue samaväärse materiaalse vara kohta, kui uus samaväärne materiaalne vara ei ole kantud võrdlushindade kataloogi.

Hinnapakkumuse küsimisel peab taotleja hoiduma huvide konfliktist (ei kohaldu ostumenetluse läbiviimisel riigihangete registris). Huvide konfliktina käsitatakse olukorda, kus taotlejal või tema nimel tegutseval isikul, on finantsalaseid, majanduslikke või muid isiklikke huvisid, mida võib käsitada tema erapooletust ja sõltumatust kahjustavatena. Taotleja nimel tegutsevaks isikuks loetakse sealhulgas nt töötajat, juhatuse liiget või muud pädevat esindajat, kes on kaasatud ostumenetluse ettevalmistamisse või korraldamisse või kes võib muul moel mõjutada selle ostumenetluse tulemust. Huvide konflikti olemasolu eeldatakse, kui hinnapakkumine võetakse elukaaslaselt, abikaasalt või lähisugulastelt, neile kuuluvatelt äriühingutelt või äriühingutelt, kelle juhtorganiks nad on.

Näiteks ei ole huvide konfliktist hoidutud olukorras, kus taotleja juhatuse liige võtab hinnapakkumise talle kuuluvalt äriühingult või olukorras, kus ostumenetlust läbi viiv taotleja töötaja esitab hinnapäringu talle kuuluvale äriühingule või äriühingule, mille juhatuses ta on. 

Taotleja ei või toetatava tegevuse kogumaksumuse eiramiseks jaotada osadeks toetatava tegevuse raames tellitavat tööd või teenust või soetatavat vara, mis on funktsionaalselt koos toimiv või vajalik sama eesmärgi saavutamiseks. Osadeks jaotamine on lubatud ainult juhul, kui see on objektiivsetel põhjustel õigustatud.

Kui toetatavaks tegevuseks on ehitise ehitamine, mille eeldatav käibemaksuta maksumus on 100 000 eurot või sellest suurem, peab taotleja nimetatud tegevuse raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara mõistliku maksumuse väljaselgitamiseks korraldama ostumenetluse riigihangete registris. Ostumenetlus tuleb riigihangete registris läbi viia olenemata sellest, et taotleja ei ole hankekohuslane riigihangete seaduse mõistes.

Ostumenetluse riigihangete registris võib läbi viia nii enne kui ka pärast taotluse esitamist, oluline on, et enne tegevuse elluviimisega alustamist. 

Kui taotleja korraldab ostumenetluse riigihangete registris pärast taotluse esitamist, peab ta koostama ehitise ehitamise maksumuse väljaselgitamiseks prognoosi, mis esitatakse koos toetustaotlusega. Nimetatud prognoosis esitatakse andmed ehitise ehitamise kogumaksumuse ja abikõlblike kulude kohta, mis peavad olema põhjendatud ja üksikasjalikult kirjeldatud, tuginema tegelikele asjaoludele ning olema vajaduse korral tõendatavad.

Ehitise ehitamise maksumuse prognoos peab sisaldama lisaks järgmisi andmeid:

1) üldandmed ehitise kohta;

2) andmed ehitise põhikonstruktsiooni materjalide kohta;

3) ehitise eeldatav maksumus, milles sisalduvad ehitise välisrajatise kulu, aluse- ja vundamendikulu, kandetarindite kulu, fassaadielementide kulu, katusekulu, ruumitarindite kulu, pinnakatte kulu, tehnosüsteemi kulu, ehitusplatsi korralduskulu ja ehitusplatsi üldkulu.

Ehitise prognoos tuleb esitada PRIA koostatud ehitamise maksumuse prognoosi vormil, mis on leitav lehe allosast Abiks taotlejale Vormid plokist.

Prognoosis tuleb selgelt tõendada, millisel teel töö, teenuse või kauba hind saadi. Tõendiks võib olla näiteks hinnapakkumus, e-poe väljavõte, eksperthinnang, hinnakiri, informatsioon teenust või vara pakkuva ettevõtja veebilehelt. Lisatud informatsioon peab olema kontrollitav ja taasesitatav. Väljamakstava toetussumma aluseks on ostumenetluse tulemusel kujunenud toetatava tegevuse hinnale vastav tehtud kulutuste tegelik hind (toetuse summa ei suurene).

Ostumenetluse korraldamine riigihangete registris peab vastama järgmistele nõuetele:

1) ostumenetluse väljakuulutamisel avaldatakse riigihangete registris ostuteade, millest nähtuvad tehtava töö, osutatava teenuse või soetatava vara kirjeldus ja tehnilised andmed ning majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamiseks pakkumuste hindamise kriteeriumid ja pakkumuste esitamise tähtpäev;

2) pakkumuste esitamise tähtaeg on vähemalt 15 kalendripäeva;

3) teade ostumenetluse kohta on avalik;

4) ostumenetlusega seotud teabevahetus ostumenetluse korraldaja ja pakkuja vahel, sealhulgas ostuteatele ja sellega seotud dokumentidele juurdepääsu võimaldamine ning pakkumuste ja selgituste esitamine, toimub riigihangete registris;

5) pakkumused võetakse vastu ja avatakse riigihangete registris;

6) punktis 1 sätestatud tingimusi ei tohi muuta ilma pakkumuste esitamiseks täiendavat tähtaega andmata, mis ei või olla lühem kui vähemalt pool esialgsest pakkumuste esitamise tähtajast, ja parima pakkumuse valimisel ei tohi neist kõrvale kalduda;

7) PRIA esindajale antakse Vabariigi Valitsuse 31. augusti 2017. a määruse nr 137 „Riigihangete registri põhimäärus“ § 21 lõike 1 punkti 19 kohane vaatleja roll.

Pakkumus peab sisaldama taotleja nime, pakkuja nime, registrikoodi ja kontaktandmeid, pakkumuse väljastamise kuupäeva ning töö, teenuse või vara üksikasjalikku kirjeldust ning käibemaksuta ja käibemaksuga maksumust ning vajaduse korral tehniliste tingimuste loetelu, mis osutab tehnilisele spetsifikatsioonile.

Ostumenetluse läbiviimiseks kasutab taotleja riigihangete registris menetlusliiki „toetuse saaja ost“ ja hankija alaliiki „toetuse saaja, kes ei ole hankija RHS-i tähenduses“. Kasutusjuhendid on kättesaadavad Riigi Tugiteenuste Keskuse veebilehel siin ja siin. 

Taotleja võib loobuda ostumenetluse korraldamisest riigihangete registris, kui see on objektiivselt põhjendatud, eelkõige kui turul puudub asjaomase töö, teenuse või vara pakkujate paljusus. Küll aga peab taotleja selgitama ja põhjendama, miks oli võimatu või ebapraktiline jätta ostumenetlus korraldamata.

Taotleja ei või jaotada osadeks toetatava tegevuse raames tellitavat tööd või teenust või soetatavat vara, mis on funktsionaalselt koos toimiv või vajalik sama eesmärgi saavutamiseks. Osadeks jaotamine on lubatud ainult juhul, kui see on objektiivsetel põhjustel õigustatud.

Taotleja peab ettenähtud tähtajal esitama ühe taotluse, mis võib sisaldada rohkem kui üht toetatavat tegevust.

Lisaks taotleja ja toetatavate tegevuste andmetele esitatakse taotlusega järgmised andmed:

• teave selle kohta, kas toetuse abil soetatakse vara liisingulepingu alusel;
• kui toetust taotletakse omatarbeks taastuvenergia tootmiseks vajaliku ehitise ehitamiseks või materiaalse vara soetamiseks, siis teave taotleja kogu energiakulu kohta taotluse esitamisele vahetult eelnenud aastal, teave taotleja olemasoleva taastuvenergia tootmisvõimsuse kohta ja taotleja aastane toodetav energiakogus, -võimsus pärast toetatava tegevuse elluviimist;
• ostumenetluse viitenumber, kui taotleja on ostumenetluse elektrooniliselt riigihangete registris ellu viinud;
• teave selle kohta, kas taotleja on autonoomne ettevõtja, partnerettevõtja või seotud ettevõtja;

• teave taotleja kontserni liikmete ja tema üle lepingu või muul alusel valitsevat mõju omava ettevõtja kohta.

   

Põllumajandusalal tegutsev taotleja peab esitama koos taotlusega järgmised andmed ja dokumendid:

• tema taotluse esitamisele vahetult eelnenud kuni kahe majandusaasta omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulu ja muu müügitulu toodete ja teenuste kaupa, märkides iga toote või teenuse kohta müüdud ühikute koguse ja müügitulu summa;
• kui nõutud müügitulu ei ole saavutatud, siis objektiivne põhjendus müügitulu saavutamata jätmise kohta;
• „Põllumajandusalal tegutseva taotleja taotluse hindamise kriteeriumid“ sätestatud hindamiskriteeriumi 2.1 või 2.3 täitmise tõendamiseks asjakohane leping või muu dokument ning hindamiskriteeriumi 2.2 või 3.1 täitmise tõendamiseks asjakohane tunnistus või muu dokument.

Põllumajandusalal alustav taotleja peab esitama koos taotlusega järgmised andmed ja dokumendid:

• teave selle kohta, kas ta on omandanud äriühingu kogu osaluse või kogu tegutseva põllumajandusettevõtte (kui tegemist on ülevõtjaga);
• teave selle kohta, kas on läbitud toetuse nõuete kohane infopäev või täienduskoolitus;

• „Põllumajandusalal alustava taotleja taotluse hindamise kriteeriumid“ sätestatud hindamiskriteeriumi 2.1, 2.2 või 3.1 täitmise tõendamiseks haridust või kutsetaset tõendav dokument ning hindamiskriteeriumi 2.3 või 3.2 täitmise tõendamiseks töösuhet tõendav dokument.

   

Materiaalse vara soetamise korral peab taotleja esitama koos taotlusega järgmised dokumendid:

• kasutatud materiaalse vara soetamise korral müüja dokument, mis tõendab, et soetatav materiaalne vara on taotluse esitamise päevast arvates toodetud vähem kui viis aastat tagasi, selle soetamiseks ei ole kasutatud toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest ega muud tagastamatut riigiabi ning selle hind ei ületa selle turuväärtust ja on uue samaväärse materiaalse vara hinnast madalam;
• kulude mõistlikkust tõendavad dokumendid või kui materiaalse vara soetamise raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara eeldatav käibemaksuta maksumus on kuni 20 000 eurot, siis sellise kulu kirjeldus;

• kui materiaalne vara paigaldatakse ehitisse või seda kasutatakse ehitises, mis on taotleja valduses asjaõiguslikul alusel, siis seda tõendav asjaõigusleping, kui asjaõigus ei nähtu kinnistusraamatust. Kui on taotleja valduses võlaõiguslikul alusel, siis seda tõendav võlaõiguslik leping.

   

Ehitise ehitamise korral peab taotleja esitama koos taotlusega järgmised dokumendid:

• väljavõte vähemalt eelprojekti joonistest koos eelprojekti seletuskirjaga, kui ehitusprojekt on nõutav ehitusseadustikus sätestatud tingimustel ja korras;
• hoonestusõiguse seadmise leping (kõikide lisadega + asendiplaan), kui taotleja kasutab ehitisealust maad hoonestusõiguse alusel ja see ei nähtu kinnistusraamatust;
• ehitise ehitamise maksumuse prognoos, kui ehitise ehitamise raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara eeldatav käibemaksuta maksumus on 100 000 eurot või sellest suurem;

• kulude mõistlikkust tõendavad dokumendid või kui ehitise ehitamise raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara eeldatav käibemaksuta maksumus on kuni 20 000 eurot, siis sellise kulu kirjeldus.

   

Mitmeaastaste taimede soetamise korral peab taotleja esitama koos taotlusega järgmised dokumendid:

• kulude mõistlikkust tõendavad dokumendid või kui mitmeaastaste taimede soetamise raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara eeldatav käibemaksuta maksumus on kuni 20 000 eurot, siis sellise kulu kirjeldus;
• asjaõigusleping, kui asjaõigus ei nähtu kinnistusraamatust või kui taotleja kasutab maad võlaõiguslikul alusel, siis seda tõendav võlaõiguslik leping.

Põllumajandusalal tegutseva taotleja esitatud taotlust hinnatakse lisas 1 sätestatud hindamiskriteeriumite alusel. 

Peale taotluse esitamist toimub esmane automaatne hindamine ning hindepunktid on nähtavad mõne aja pärast ka e-PRIAs esitatud taotluse Hindamine sammus.

HKR 1.1-1.3 hinnatakse automaatselt toetustaotluse andmete põhjal.

HKR 2.1 „Põllumajandusalal tegutseva taotleja panus oma positsiooni tugevdamisse tarneahelas“ alusel antakse:

• 1 hindepunkt, kui põllumajandusalal tegutsev taotleja kuulub taotluse esitamise ajal organisatsiooni, kes tegutseb mittetulundusühinguna ja kelle põhikirjaline eesmärk on põllumajandustoodete või toidutootmise valdkonna edendamine.

  Nt Eesti Põllumajandus-Kaubanduskotta (EPKK-sse), MTÜ Eesti Aiandusliitu, MTÜ Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi jms. Lisaks on vaja tõendada, kas taotleja kuulub organisatsiooni taotluse esitamise ajal (esitatakse nt liikmemaksu arve aastaks, organisatsiooni kinnituskiri vms). EPKK-sse kuulumist ei pea taotleja tõendama (kontrollitakse otse organisatsioonist liikmete nimekirja alusel);

• 2 hindepunkti, kui põllumajandusalal tegutsev taotleja kuulub taotluse esitamise ajal tunnustatud tootjaorganisatsiooni, kvaliteedikava rakendavasse tootjarühma, klastrisse või ühisturustusvõrgustikku.

Tunnustamise saanud tootjaorganisatsioonid: https://www.pria.ee/toetused/tootjaorganisatsiooni-ja-tootjaorganisatsioonide-liidu-tunnustamine. Tunnustatud tootjaorganisatsiooni kuuluvuse osas taotleja taotlusele midagi märkima ei pea, hindepunktid antakse automaatselt.

Kvaliteedikava rakendav tootjarühm on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 92 lõike 1 kohaselt aktiivseid põllumajandustootjaid ühendav tulundusühistu, mittetulundusühing või seltsing, kes töötab välja kvaliteedikava ja rakendab seda. Selliseid tootjarühmi on 2 – MTÜ Liivimaa Lihaveis ja Muhu Liha Tulundusühistu. Nende ja nende liikmete kohta leiab infot Põllumajandus- ja Toiduameti lehelt: https://pta.agri.ee/toidukvaliteedikavad#tunnustatud-toidukva.

Klaster on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 56 lõike 1 kohaselt mittetulundusühing, kelle põhikirjaline eesmärk on arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamine ja kelle liikmeteks on kokku vähemalt kümme põllumajandustootjat või -töötlejat, kes ei ole seotud ettevõtjad konkurentsiseaduse tähenduses. Hindamiskriteeriumi täitmist tõendab asjakohane leping või dokument, millest nähtub klastrisse kuulumine taotluse esitamise ajal.

Ühisturustusvõrgustik on turustusviis, millega tootja või töötleja turustab oma tooteid otse tarbijale, kasutades selleks sel otstarbel loodud internetikeskkonda või muud kommunikatsioonivormi, mille kaudu tarbija saab oma tellimuse edastada otse tootjale, ilma et toode vahepeal omanikku vahetaks, ja mis ei ole loodud vaid ühe tootja või töötleja toodete turustamiseks.

Kui taotleja vastab mõlemale alakriteeriumile, siis hindepunkte ei liideta, vaid hindepunktid antakse üksnes sellele alakriteeriumile vastavuse eest, mille eest on ette nähtud rohkem hindepunkte.

HKR 2.2 „Põllumajandusalal tegutseva taotleja põllumajandusalane teadlikkus“ alusel antakse 1 hindepunkt, kui põllumajandusalal tegutsev taotleja on taotluse esitamise aastal või sellele vahetult eelnenud aastal osalenud vähemalt neli akadeemilist tundi kestnud põllumajandusalasel infopäeval või koolitusel.

Põllumajandusalalaseks infopäevaks või koolituseks loetakse sellist õpisündmust, mille sisu on otseselt seotud põllumajandusliku tegevusega (taimekasvatus, loomakasvatus, mullaharimine, põllumajandustehnoloogia või muu põllumajandustootmisega seotud valdkond) ning mille eesmärk on anda osalejatele valdkondlike teadmisi või oskusi. 

Näiteks on sellisteks õpisündmusteks taimekaitsekoolitused ja -seminarid, kartulikasvatuse seminarid, karjakasvatuse infotund ning muud sarnased infopäevad ja koolitused. 

Põllumajandusalaseks infopäevaks või koolituseks ei loeta üldisi teemasid käsitlevaid infopäevi või koolitusi. Sellisteks infopäevadeks või koolitusteks on näiteks digipööre Eesti majanduses, finantsinvesteeringute kajastamine raamatupidamises, riigihangetes osalemise infopäev toidutootjatele, sest selliste infopäevade või koolituste fookus ei ole põllumajandusele. Ka AKIS-e raames korraldatakse erinevaid infopäevi ja koolitusi, mille kohta leiab täpsemat infot veebilehelt https://www.pikk.ee. 

Infopäevaks loetakse käesoleva toetuse mõistes ka konverentsi, foorumit, seminari, teabe-, õppe-, esitluspäeva.

Osalenud peab olema taotleja (ettevõtte omanik või juhatuse liige või äärmisel juhul ettevõtte töötaja, kes osaleb ettevõtte otsustusprotsessides).

Hindamiskriteeriumi täitmist tõendab asjakohane tunnistus või dokument, millest nähtub infopäeval või koolitusel osalemine. Kui tunnistusi ei väljastata, siis sobib tõendusmaterjalina mistahes tõendusmaterjal, mis taotlejal infopäeval/koolitusel osalemise kohta olemas on. Näiteks saadetakse tavaliselt peale registreerimist osalejale vastuskiri, et taotleja on koolitusele registreerunud, et osaleda saab järgmiselt lingilt jne, või saadetakse pärast infopäeval osalemist infopäeva materjalid, järelvaatamise link või tagasiside küsimustik vms. Kõik need sobivad infopäeval/koolitusel osalemise tõendamiseks. Samuti sobivad nt ekraanipildid kirjadest jms.

Kui osaletud on kriteeriumiga sobivatel pindalatoetuste kohustuslikel koolitustel, siis on vajalik taotlusega esitada koolituse pealkiri, lühidalt sisu, toimumise kuupäev ja kestus, tõendusmaterjali osalemise kohta eraldi esitama ei pea.

Kui taotleja läbitud infopäev või koolitus vastab samal ajal ka hindamiskriteeriumi 3.1 alusel nõutud keskkonna- ja kliimaeesmärkide teadlikkuse parandamise infopäeva või koolituse kriteeriumile, siis hindepunkte ei liideta, vaid hindepunktid antakse üksnes ühele alakriteeriumile vastavuse eest. Ühe infopäeva või koolituse alusel saab täita vaid ühe alakriteeriumi, välja arvatud juhul, kui tegemist on kahe selgelt eristatava ja eraldi tõendatud mooduliga (eraldi õpiväljundid, maht ja tõend).

HKR 2.3 „Põllumajandusalal tegutseva taotleja koostöö teadus- ja arendusasutusega“ alusel antakse:

• 1 hindepunkt, kui põllumajandusalal tegutsev taotleja on taotluse esitamise aastal või sellele vahetult eelnenud aastal osalenud riiklikus teadus- ja arendustegevuse projektis või koostööprojektis;
• 2 hindepunkti, kui põllumajandusalal tegutsev taotleja on taotluse esitamise aastal või sellele vahetult eelnenud aastal osalenud rahvusvahelises teadus- ja arendustegevuse projektis või koostööprojektis, sealhulgas Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa Horisont“ projektis.

Kui taotleja vastab mõlemale alakriteeriumile, siis hindepunkte ei liideta, vaid hindepunktid antakse üksnes sellele alakriteeriumile vastavuse eest, mille eest on ette nähtud rohkem hindepunkte.

Teadus- ja arendusasutus on juriidiline isik või asutus, kes vastab teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse §-s 3 sätestatud nõuetele. Teise riigi teadus- ja arendusasutus peab olema Eesti teadus- ja arendusasutusega samaväärse pädevusega. Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammis „Euroopa horisont“ osalemise korral ei pea Eesti-poolne koostööpartner vastama teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse §-s 3 sätestatud nõuetele. 

Hindamiskriteeriumi täitmist tõendab asjakohane leping või muu dokument. 

Riiklik teadus- ja arendustegevuse projekt on selline projekt, mis vastab teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduses sätestatule ning milles osalevate poolte asukohariigiks on Eesti. Rahvusvaheline teadus- ja arendustegevuse projekt on selline projekt, mis vastab teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduses sätestatule ning milles osalevate poolte asukohariigiks on eri riigid.

Oluline on tõendada taotleja osalus ja roll/ülesanded projektis (kaudne seos, nt kui organisatsioon, kuhu taotleja kuulub, osales projektis, ei ole piisav). Kriteeriumis sätestatud ajavahemikus peavad olema projekti sisulised tegevused toimunud, ei piisa nt ainult projekti lepingu sõlmimisest nimetatud ajavahemikus.

HKR 2.4 „Põllumajandusalal tegutsev taotleja soodustab põllumajanduslikku tegevust“ alusel antakse:

• 2 hindepunkti, kui põllumajandusalal tegutsev taotleja on saanud „Eesti maaelu arengukava 2014–2020“ meetme 6 tegevuse liigi 6.1 „Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine“ või „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027“ sekkumise 7.2 „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja soodustamine“ raames antavat toetust ning toetatavad tegevused on ellu viidud;
• 1 hindepunkt, kui põllumajandusalal tegutsev taotleja on noor põllumajandustootja;
• 1 hindepunkt, kui põllumajandusalal tegutsev taotleja on enne taotluse esitamist omandanud põllumajandusalal tegutseva äriühingu kogu osaluse või FIE-le kuulunud kogu tegutseva põllumajandusettevõtte.

Kui taotleja vastab mitmele alakriteeriumile, siis hindepunkte ei liideta, vaid hindepunktid antakse üksnes sellele alakriteeriumile vastavuse eest, mille eest on ette nähtud rohkem hindepunkte.

Põllumajandusalal tegutsev taotleja on noor põllumajandusettevõtja, kui FIE või äriühingu iga osanik või aktsionär ja juhatuse liige on taotluse esitamise ajal kuni 40-aastane (k.a) füüsiline isik.

HKR 2.5 „Põllumajandusalal tegutsev taotleja soodustab põllumajandustootmist“ alusel antakse:

• 2 hindepunkti, kui põllumajandusalal tegutsev taotleja soodustab aiakultuuride tootmist. Põllumajandusalal tegutseval taotlejal oli taotluse esitamisele vahetult eelnenud kolme majandusaasta jooksul vähemalt ühel majandusaastal omatoodetud aiakultuuri (s.o köögivilja-, maitsetaime-, marja-, puuvilja- ja dekoratiivkultuuri) või nende töötlemisel saadud toodete müügitulu osakaal üle 50,00% tema kogu omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulust;
• 2 hindepunkti, kui põllumajandusalal tegutsev taotleja soodustab lamba- või kitseliha sektoris tootmist. Põllumajandusalal tegutseval taotlejal oli taotluse esitamisele vahetult eelnenud kolme majandusaasta jooksul vähemalt ühel majandusaastal lamba- või kitseliha sektoris omatoodetud toodete või nende töötlemisel saadud toodete müügitulu osakaal üle 50,00% tema kogu omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulust;
• 2 hindepunkti, kui põllumajandusalal tegutsev taotleja soodustab lihaveiseliha sektoris tootmist. Põllumajandusalal tegutseval taotlejal oli taotluse esitamisele vahetult eelnenud kolme majandusaasta jooksul vähemalt ühel majandusaastal lihaveiseliha sektoris omatoodetud toodete või nende töötlemisel saadud toodete müügitulu osakaal üle 50,00% tema kogu omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulust.

Hinnatakse automaatselt müügitulu andmete põhjal.

Kui taotleja vastab mitmele alakriteeriumile, siis hindepunkte ei liideta, vaid hindepunktid antakse üksnes ühele alakriteeriumile vastavuse eest.

HKR 3.1 „Põllumajandusalal tegutseva taotleja panus keskkonna- ja kliimaeesmärkidest teadlikkuse parandamisse“ alusel antakse 1 hindepunkt, kui põllumajandusalal tegutsev taotleja on taotluse esitamise aastal või sellele vahetult eelnenud aastal osalenud infopäeval või koolitusel.

Hindepunkt antakse taotlejale, kes on taotluse esitamise aastal või sellele vahetult eelnenud aastal osalenud vähemalt neli akadeemilist tundi kestnud infopäeval või koolitusel, kus käsitleti vähemalt üht järgmistest teemadest: kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine, vee- ja õhukvaliteedi parandamine, elurikkuse ja muldade kaitse, loomade heaolu suurendamine või bioohutuse parandamine seoses loomade heaoluga. 

Sisu poolest sobivad infopäevad/koolitused on leitavad (ei ole ammendav loetelu) nt pikk.ee lehelt: https://www.pikk.ee/valdkonnad/keskkonna-investeering-ope/. 

Osalenud peab olema taotleja (ettevõtte omanik või juhatuse liige või äärmisel juhul ettevõtte töötaja, kes osaleb ettevõtte otsustusprotsessides).

Hindamiskriteeriumi täitmist tõendab asjakohane dokument, millest nähtub infopäeval või koolitusel osalemine. Kui tunnistusi ei väljastata, siis sobib tõendusmaterjalina mistahes tõendusmaterjal, mis taotlejal infopäeval/koolitusel osalemise kohta olemas on. Näiteks saadetakse tavaliselt peale registreerimist osalejale vastuskiri, et taotleja on koolitusele registreerunud, et osaleda saab järgmiselt lingilt jne, või saadetakse pärast infopäeval osalemist infopäeva materjalid, järelvaatamise link või tagasiside küsimustik vms. Kõik need sobivad infopäeval/koolitusel osalemise tõendamiseks. Samuti sobivad nt ekraanipildid kirjadest jms.

Kui osaletud on kriteeriumiga sobivatel pindalatoetuste kohustuslikel koolitustel, siis on vajalik taotlusega esitada koolituse pealkiri, lühidalt sisu, toimumise kuupäev ja kestus, tõendusmaterjali osalemise kohta eraldi esitama ei pea.

Kui taotleja läbitud infopäev või koolitus vastab samal ajal ka hindamiskriteeriumi 2.2 alusel nõutud põllumajandusalase infopäeva või koolituse kriteeriumile, siis hindepunkte ei liideta, vaid hindepunktid antakse üksnes ühele alakriteeriumile vastavuse eest. Ühe infopäeva või koolituse alusel saab täita vaid ühe alakriteeriumi, välja arvatud juhul, kui tegemist on kahe selgelt eristatava ja eraldi tõendatud mooduliga (eraldi õpiväljundid, maht ja tõend).

HKR 3.2 „Põllumajandusalal tegutsev taotleja ehitab silohoidla või pealt kaetud sõnnikuhoidla“ alusel antakse 1 hindepunkt, kui põllumajandusalal tegutsev taotleja ehitab silohoidla ja/või pealt kaetud sõnnikuhoidla, mille maksumus moodustab toetatava tegevuse abikõlblikes kuludes suurima osakaalu. Nimetatud hoidla(te) maksumus (sh koos hoidlate juurde kuuluvate seadmetega) peab moodustama teiste taotlusega kavandatavate tegevuste abikõlblikust maksumusest suurima osa (ehk üle 50%).

Näiteks, kui taotletakse toetust 5-le objektile abikõlbliku maksumusega:

•          Sõnnikuhoidlad:      520 000 EUR

•          Põlluseade 1:         508 000 EUR

•          Põlluseade 2:         138 000 EUR

•          Põlluseade 3:         278 000 EUR

Sellise näite puhul hindepunkti „1“ ei anta, sest sõnnikuhoidlate osakaal on väiksem, kui taotluse ülejäänud objektide maksumus kokku (508 000 + 138 000 + 278 000 = 924 000) ehk taotluse eesmärk ei ole sõnnikuhoidlad, vaid põlluseaded.

Sõnnikuhoidla puhul antakse hindepunkt, kui sõnnikuhoidla kaetakse kas jäiga või elastse kattega, näiteks betoon- või telkkatus. Jäik materjal on betoon, metall (teras), fiiberklaas jms.

Hindepunkt antakse automaatselt taotlusele sisestatud maksumuste põhjal.

HKR 3.3 „Põllumajandusalal tegutseva taotleja panus keskkonnaeesmärkide saavutamisse või loomade heaolu suurendamisse“ alusel antakse:

• 2 hindepunkti, kui põllumajandusalal tegutseval taotlejal oli taotluse esitamisele vahetult eelnenud aastal keskkonnanõuete või loomade heaolu nõuete täitmise kohustus keskkonnasõbraliku majandamise toetuse, loomade heaolu toetuse, loomade tervist edendavate kõrgemate majandamisnõuete toetuse, pärandniidu hooldamise toetuse, väärtusliku püsirohumaa säilitamise toetuse, turvas- ja erodeeritud mulla kaitse toetuse, põhjavee kaitse toetuse või pinnavee kaitse toetuse alusel.

Hindepunktid antakse põllumajandusalal tegutsevale taotlejale, kellel oli taotluse esitamisele vahetult eelnenud aastal maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 75 „Perioodi 2023–2027 keskkonnasõbraliku majandamise toetus“ alusel nõuete täitmise kohustus.

Hindepunktid antakse põllumajandusalal tegutsevale taotlejale, kellel oli taotluse esitamisele vahetult eelnenud aastal maaeluministri 23. detsembri 2022. a määruse nr 84 „Perioodi 2023–2027 loomade heaolu toetus“ alusel nõuete täitmise kohustus.

Hindepunktid antakse põllumajandusalal tegutsevale taotlejale, kellel oli taotluse esitamisele vahetult eelnenud aastal maaeluministri 23. detsembri 2022. a määruse nr 77 „Perioodi 2023–2027 loomade tervist edendavate kõrgemate majandamisnõuete toetus“ alusel nõuete täitmise kohustus.

Hindepunktid antakse põllumajandusalal tegutsevale taotlejale, kellel oli taotluse esitamisele vahetult eelnenud aastal maaeluministri 23. detsembri 2022. a määruse nr 79 „Perioodi 2023–2027 pärandniidu hooldamise toetus“ alusel nõuete täitmise kohustus.

Hindepunktid antakse põllumajandusalal tegutsevale taotlejale, kellel oli taotluse esitamisele vahetult eelnenud aastal regionaalministri 18. detsembri 2023. a määruse nr 103 „Perioodi 2023–2027 väärtusliku püsirohumaa säilitamise toetus“ alusel nõuete täitmise kohustus.

Hindepunktid antakse põllumajandusalal tegutsevale taotlejale, kellel oli taotluse esitamisele vahetult eelnenud aastal maaeluministri 27. detsembri 2022. a määruse nr 86 „Perioodi 2023–2027 turvas- ja erodeeritud mulla kaitse toetus“ alusel nõuete täitmise kohustus.

Hindepunktid antakse põllumajandusalal tegutsevale taotlejale, kellel oli taotluse esitamisele vahetult eelnenud aastal maaeluministri 27. detsembri 2022. a määruse nr 87 „Perioodi 2023–2027 põhjavee kaitse toetus“ alusel nõuete täitmise kohustus.

Hindepunktid antakse põllumajandusalal tegutsevale taotlejale, kellel oli taotluse esitamisele vahetult eelnenud aastal maaeluministri 27. detsembri 2022. a määruse nr 88 „Perioodi 2023–2027 pinnavee kaitse toetus“ alusel nõuete täitmise kohustus.

Hindepunktid antakse automaatselt, taotleja taotlusega midagi esitama ei pea.

• 2 hindepunkti, kui põllumajandusalal tegutsev taotleja on mahetootja.

Põllumajandusalal tegutseva taotleja ettevõte peab olema tunnustatud mahepõllumajanduse seaduse alusel.

Hindepunktid antakse automaatselt Põllumajandus- ja Toiduameti andmete põhjal, taotleja taotlusega midagi esitama ei pea.

• 1 hindepunkt, kui põllumajandusalal tegutsev taotleja on esitanud esmakordse tunnustamise taotluse ja on alustanud mahepõllumajandusele üleminekut.

Põllumajandusalal tegutsev taotleja on esitanud ettevõtte esmakordse tunnustamise taotluse mahepõllumajanduse seaduse alusel ja on alustanud mahepõllumajandusele üleminekut.

Kui taotleja vastab mitmele alakriteeriumile, siis hindepunkte ei liideta, vaid hindepunktid antakse üksnes sellele alakriteeriumile vastavuse eest, mille eest on ette nähtud rohkem hindepunkte.

HKR 3.4 „Põllumajandusalal tegutsev taotleja viib toetatava tegevuse ellu nitraaditundlikul alal“ alusel antakse 1 hindepunkt, kui põllumajandusalal tegutsev taotleja ehitab ehitise nitraaditundlikul alal.

Taotleja sisestab taotlusele nitraaditundliku ala koordinaadid, kus toetatav tegevus on plaanis ellu viia.

HKR 3.5 „Põllumajandusalal tegutsev taotleja peab ohustatud tõugu loomi“ alusel antakse 3 hindepunkti, kui põllumajandusalal tegutsev taotleja peab taotlusvooru esimesele päevale vahetult eelnenud kuu viimase päeva seisuga põllumajandusloomade registri andmetel eesti maatõugu piimalehmi, eesti vutte või kihnu maalambaid, kelle osakaal kõigis põllumajandusalal tegutseva taotleja peetavates piimalehmades, vuttide või kihnu maalammaste on üle 50,00%, või põllumajandusalal tegutseval taotlejal on karjas vähemalt 30 eesti maatõugu piimalehma, 24 eesti vutti või 12 kihnu maalammast.

Eesti maatõugu piimalehmade ja kihnu maalammaste osas taotleja taotlusega midagi esitama ei pea, hindepunkt antakse automaatselt loomade registri andmete põhjal. Kuna loomade registris ei ole vutid tõu kaupa eristatud, siis peavad need taotlejad, kellel ei ole ohustatud tõugu looma toetuse alusel eesti vuttide pidamise kohustust, esitama taotlusega eesti vuttide pidamist tõendavad dokumendid (tõutunnistus, lindude arvestuse käibeleht), millelt nähtub mitut eesti vutti taotleja pidas kriteeriumis sätestatud kuupäeval. 

HKR 4.1 „Põllumajandusalal tegutsev taotleja viib ellu riskide vähendamisega seotud toetatava tegevuse“ alusel antakse 1 hindepunkt, kui põllumajandusalal tegutsev taotleja soetab elektrienergia salvestusseadme või ajutise vooluallikana kasutatava generaatori või ehitab vedelkütuse hoidmiseks või ladustamiseks mõeldud ehitise või soetab vedelkütuse hoidmiseks või ladustamiseks mõeldud materiaalse vara, mille maksumus moodustab toetatava tegevuse abikõlblikes kuludes (ehk teiste taotlusega kavandatavate objektide kogumaksumusest) suurima osakaalu (üle 50%).

Hindepunkt antakse põllumajandusalal tegutsevale taotlejale, kes taotleb toetust sellise elektrienergia salvestusseadme soetamiseks, mis on loodud energia salvestamiseks ja vabastamiseks. Elektrienergia salvestusseade peab tagama elektrienergia vähemalt ühetunnise salvestamise, kuid selle salvestusvõimsus ei tohi ületada seotud elektrienergia tootmisseadme võimsust. Hindamiskriteeriumi täitmist tõendab asjakohane dokument, millest nähtuvad salvestusseadme kogumahutavus kilovatt-tundides ja elektrienergia tootmisseadme võimsus kilovattides.

Ajutise vooluallikana kasutamiseks mõeldud seade on generaator, mis peab tagama võimaliku elektrikatkestuse korral elektriga varustatuse. Hindamiskriteeriumi täitmist tõendab asjakohane dokument, millest nähtuvad generaatori võimsus kilovattides ja ettevõtte toimimiseks vajalik elektrienergia kogus kilovattides.

HKR 4.2 „Põllumajandusalal tegutsev taotleja viib ellu bioohutusnõuete täitmiseks vajaliku toetatava tegevuse“ alusel antakse 1 hindepunkt, kui põllumajandusalal tegutsev taotleja ehitab bioohutusnõuete täitmiseks vajaliku ehitise ja/või soetab bioohutusnõuete täitmiseks vajaliku materiaalse vara, mille maksumus moodustab toetatava tegevuse abikõlblikes kuludes suurima osakaalu.

Sellisteks investeeringuteks on näiteks loomapidamisettevõtet ümbritseva aia ostmine ja paigaldamine (sh väravad, kogumisaiad, tõkkepuud ning nende liigutamiseks vajalikud seadmed ja infotehnoloogilised lahendused); konteinerite või soojakute ehitamine (nt korjuste hoiustamiseks, töötajate riietus- ja pesuruumideks); masinate, seadmete või materiaalse vara soetamine bioohutuse suurendamiseks (nt pesemis- või desinfitseerimismasinad, pesurid, desovannid, desomatid, desobärjäärid, pritsimisseadmed, konteinerid, soojakud). 

Hindepunkte antakse üksnes juhul, kui bioohutusnõuete täitmiseks vajaliku ehitise ja/või bioohutusnõuete täitmiseks vajaliku materiaalse vara maksumus moodustab üle 50% teistest sama taotluse raames kavandatavatest investeeringutest.

Hindepunkt antakse automaatselt taotlusele sisestatud tegevuste maksumuste põhjal.

Põllumajandusalal alustava taotleja esitatud taotlust hinnatakse lisas 2 sätestatud hindamiskriteeriumite alusel. 

HKR 1.1-1.2 hinnatakse automaatselt toetustaotluse andmete põhjal.

Hindamiskriteeriumi 2 „Põllumajandusalane haridus, erialane ettevalmistus ja töökogemus põllumajandusalase ettevõtlusega alustamiseks ning äriplaanis kavandatud tegevuste elluviimiseks“ alakriteeriumeid hinnatakse taotlusele lisatud andmete ja dokumentide põhjal.

Kriteeriumis sätestatud hariduse olemasolu tõendatakse FIE või äriühingu kõigi osanike või aktsionäride ja juhatuse liikmete põllumajandusharidust või põllumajandustootmise valdkonnas kutsetaset tõendava dokumendiga.

Põllumajandusalaseks töökogemuseks loetakse põllumajandustoodete kasvatamist või tootmist (sealhulgas saagikoristus, lüpsikarja pidamine, põllumajandusloomade aretamine ja pidamine) või põllumajandusmaa hoidmist karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras või minimaalset tegevust põllumajandusmaal, mis on looduslikult karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras. See tähendab, et taotlejal peab olema praktiline ehk tegelik põllumajandusalane töökogemus. Seega juhul kui töökogemus on saadud põllumajandusettevõttes näiteks raamatupidajana või müügitöölisena, infotehnoloogia ettevõttes põllumajandustarkvara arendades, haridusvaldkonnas tegutsevas ettevõttes põllumajandusalaste koolituste andmisel, siis sellist töökogemust ei loeta põllumajandusalaseks töökogemiseks, sest otsene põllumajanduslik tegevus nendes puudub.

Senise töökogemuse arvestamiseks peab taotleja olema töötanud põllumajandusettevõttes ja esitama vastavad dokumendid. Põllumajandusalaseks töökogemuseks võib lugeda näiteks ka põllumajandusettevõtjaid teenindavas ettevõttes töötamise kogemust, kui töö oli seotud otseselt sööda- või silovarumise teenuse osutamise, teravilja koristuse või kuivatamisega või muu sellise otsese põllumajandusliku tegevusega. Juhul kui töökogemus on saadud vahendusteenuse osutamisega või ainult põllumajandussisendite müügiga, siis ei ole tegemist põllumajanduskogemusega. 

Töökogemuse saamiseks on vajalik ettevõttes ka tegelikult vähemalt aasta töötada, ainult osakute või aktsiate omamisest ei piisa. FIE või äriühingu kõigi osanike või aktsionäride ja juhatuse liikmete töökogemuse tõendamiseks tuleb esitada töösuhet tõendava dokumendi või selle väljavõttega, millest nähtub põllumajandusalal tegutsemise töökogemus. 

Töökogemuse hulka loetakse ka pikaajalist põllumajanduslikku praktikat, mis on asjakohaste dokumentidega tõendatud (kolmepoolselt allkirjastatud praktikaleping, praktikapäevik jne) töökogemuse hulka. Küll aga ei loeta lühiajalist praktikat (näiteks 1-2 päeva tööpraktikat, ettevõtete külastust jms) töökogemuse hulka. Dokumentide alusel peab selguma praktika sisu.

Hindamiskriteeriumi 3 „Muu haridus ja töökogemus ettevõtlusega tegelemiseks“ alakriteeriumeid hinnatakse taotlusele lisatud andmete ja dokumentide põhjal.

Äriühingu puhul hinnatakse iga osaniku või aktsionäri ja juhatuse liikme vastavust hindamiskriteeriumile ja äriühingu hindepunktid leitakse, jagades osanikele või aktsionäridele ja juhatuse liikmetele antud hindepunktide summa osanike või aktsionäride ja juhatuse liikmete arvuga.

Hindamiskriteeriumi täitmist tõendatakse FIE või äriühingu vähemalt ühe osaniku või aktsionäri ja juhatuse liikme majandus- või juhtimisharidust tõendava dokumendiga/töösuhet tõendava dokumendiga või selle väljavõttega, millest nähtub muus valdkonnas tegutsemise töökogemus.

Hindamiskriteerium 4 „Äriplaani jätkusuutlikkus ja äriplaani idee vastavus toetuse eesmärkidele“ alusel hinnatakse põllumajandusalal alustava taotleja äriplaani taotlusele lisatud andmete põhjal.

Toetuse maksmiseks esitab toetuse saaja pärast toetatava tegevuse täielikku või osadena elluviimist elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu PRIA-le maksetaotluse, kui olenevalt toetatavast tegevusest on täidetud järgmised tingimused:

1) töö on tehtud või teenus on osutatud ja vastu võetud;

2) vara on soetatud ja oma valdusesse või omandisse saadud ning

3) töö, teenuse või vara eest on tasutud.

Toetuse saaja esitab maksetaotluses järgmised andmed:

1) toetuse saaja ärinimi ja äriregistri kood ning selle taotluse viitenumber, mille kohta maksetaotlus esitatakse;

2) toetuse summa, mille maksmist taotletakse;

3) teave toetatava tegevuse maksumuse ja selle osalise või täieliku tasumise kohta;

4) teave toetatava tegevuse elluviimist tõendavate dokumentide kohta;

5) andmed toetatava tegevuse kogumaksumuse muutumise kohta;

6) teave selle kohta, kui toetatava tegevuse elluviimist on § 20 alusel rahastatud enne töö või teenuse tellimise või vara soetamise eest tasumist.

Toetuse saaja esitab koos maksetaotlusega järgmised toetatava tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid:

1) selle isiku väljastatud arve-saateleht või arve, kellelt toetuse saaja tellis töö või teenuse või soetas vara;

2) punktis 1 nimetatud arve-saatelehel või arvel märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendav maksekorraldus või selle väljatrükk või arvelduskonto väljavõte;

3) ehitise ehitamise korral selle isiku väljastatud tehtud töö või osutatud teenuse üleandmist-vastuvõtmist tõendav dokument, kellelt toetuse saaja tellis töö või teenuse;

4) ehitise ehitamise korral ehitustegevuse kuluaruanne iga ehitise kohta eraldi.

Kui vara soetatakse liisingulepingu alusel, esitab toetuse saaja maksetaotluse esmakordse esitamise korral ja liisingulepingu või maksegraafiku muutumise korral koos maksetaotlusega lisaks liisinguandja ning toetuse saaja vahel sõlmitud liisingulepingu, maksegraafiku ja liisingueseme üleandmise akti.

Toetus makstakse üksnes abikõlblike kulude hüvitamiseks ja tingimusel, et toetuse saaja on toetatava tegevuse elluviimisel järginud kõiki nõudeid.

PRIA teeb toetuse saaja esitatud maksetaotluse alusel toetuse maksmise otsuse sellise aja jooksul, et toetusraha oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole kolme kuu jooksul arvates nõuetekohaste dokumentide saamisest.

Toetatava tegevuse elluviimist võib Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 30 lõike 1 ja lõike 3 punkti 1 kohaselt rahastada toetuse saaja taotluse alusel riigieelarvelistest vahenditest pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist enne töö või teenuse tellimise või vara soetamise eest tasumist tagatist nõudmata, kui töö või teenus on lõpetatud või vara on üle antud ning toetuse saaja on selle vastu võtnud ja selle eest tasunud vähemalt omafinantseeringuga võrdse rahasumma ning kui toetuse saaja on piisavalt usaldusväärne*.

Eelnimetatud viisil toetatava tegevuse elluviimise rahastamiseks esitab toetuse saaja pärast toetatava tegevuse täielikku või osadena elluviimist elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu PRIA-le asjakohase taotluse koos § 17 lõikes 3 nimetatud dokumentidega.

PRIA teeb toetatava tegevuse elluviimise rahastamise otsuse sellise aja jooksul, et nimetatud otsuse alusel makstav raha oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole kolme kuu jooksul arvates nõuetekohaste dokumentide saamisest.

Paragrahvi 17 lõike 3 punktis 1 nimetatud arve-saatelehel või arvel märgitud toetatava tegevuse abikõlblike kulude eest peab olema tasutud ja § 17 lõike 2 kohane maksetaotlus koos sama paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud dokumentidega peab olema PRIA-le esitatud seitsme tööpäeva jooksul arvates toetatava tegevuse elluviimise rahastamise otsuse alusel saadud raha laekumisest.

Antud rahastamisviisi ei kohaldata liisingulepingu alusel soetatava vara puhul.

Toetatava tegevuse rahastamine enne kulutuste tegemist kohta võib täpsemalt lugeda ka PRIA koduleheküljelt siit.

*Toetuse saaja loetakse piisavalt usaldusväärseks, et rahastada toetatava tegevuse elluviimist tagatist nõudmata, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

1) tal ei ole riikliku maksu võlgnevust või tema riikliku maksu võla tasumine on ajatatud ning maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksuvõlg tasutud ajakava kohaselt;

2) tema või tema suhtes valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust;

3) ta on varem riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral on tagasimaksed tasunud ettenähtud tähtpäevaks ja summas;

4) ta on varem saadud toetust kasutanud sihipäraselt ja tähtpäevaks.