Ühtne pindalatoetus ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus 2020

• Toetust võib taotleda põllumajandusmaa kohta, mida taotlejal on õigus kasutada taotluse esitamise aasta 15. juuni seisuga.

• Toetuse saamise eeldusteks on nii maa kasutusõiguse omamine kui ka maa reaalne kasutamine.

• Riigi omandis olevate maade või riigi omandis olevate maade ajutisse kasutusse ning kasutusvaldusesse andmine toimub vastavalt õigusaktides sätestatud korrale. Selliste maade kohta toetuse taotlejal peab olema maa kasutamiseks kindlasti kirjalik leping.

• Põld, millele toetust taotletakse, peab asuma põllumassiivil, mis on kantud PRIA põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse.

• Toetust saab taotleda vähemalt 1,00 hektarile toetusõiguslikule maale.

• Põllu pindala peab olema vähemalt 0,30 ha. Üheks põlluks loetakse ka samal põllumassiivil kõrvuti asuvad alla 0,30 ha toetusõiguslikud põllud, kui need vastavad ÜPT toetuse nõuetele ja kokku moodustavad vähemalt 0,30 ha.

• Toetusõiguslikud on põllud, millel ei kasva rohkem kui 50 puud hektari kohta.

• Toetusõigusliku pindala hulka ei loeta põllumassiivi sees paiknevaid üle 0,01 ha suuruseid maa-alasid, kus ei ole põllumajandustootmine võimalik.

• Maastikuelemendid, mis kuuluvad HPK nõuete alla ja on nõuetekohaselt deklareeritud, arvestatakse toetusõigusliku põllumajandusmaa hulka.

• Taotlusele tuleb märkida kogu põllumajanduslik maakasutus, mida taotlejal on õigus kasutada. Taotleja peab taotlusele märkima kõik vähemalt 0,30 ha suurused põllud, mille kohta toetust ei taotle ja ka need vähemalt 0,30 ha põllud, mis ei ole kantud PRIA põllumassiivide registrisse.

• Põllumajanduskultuurid peavad olema külvatud, maha pandud või istutatud hiljemalt 15. juuniks 2020. a või peab põllumajandusmaa sama kuupäevaga olema kesas.

• Põllumajandusmaa peab olema hooldatud nii, et ebasoovitav taimestik (takjas, ohakas, puju, putked ja puittaimed) ei leviks ning seda maad saaks kasutusele võtta ilma lisakuludeta järgmisel kasvuperioodil. Ebasoovitava taimestiku ulatuslikku levikut tuleb vältida ka maal, millele toetust ei taotleta.

• Püsirohumaad ja tagasirajatud püsirohumaad võib hekseldada alates 5. juulist 2020. a.

• Hooldataval põllumajandusmaal, sh loodusobjektina kaitse alla võetud rohumaal (looduskaitseseaduse § 10 ja 11) ja viljapuuaias, mida ei kasutata tootmiseks, peab hooldamistegevus olema läbi viidud hiljemalt 20. augustil 2020. a, seejuures niide peab olema samaks tähtpäevaks kokku kogutud. Hekseldatud rohtu ei pea kokku koguma.

• Põllumajanduslikuks tootmistegevuseks kasutataval rohumaal või sööti jäetud maal peab 1. septembri 2020. a seisuga olema võimalik visuaalselt tuvastada, et vähemalt korra vegetatsiooniperioodi jooksul on rohumaal tegeletud põllumajandusliku tootmistegevusega.

• Kui rohumaale taotletakse keskkonnasõbraliku majandamise (KSM) lisatoetust mesilaste korjealade rajamise eest ja seda ei kasutata pärast 15. augustit 2020. a haljasväetiseks, siis on hooldamise tähtaeg 15. september 2020. a.

• Põldudel tehtud tööd peavad olema kantud põlluraamatusse.

• Põllumajandusmaa kohta, mis on poolloodusliku koosluse (PLK) esinemisala (puisniit ja muu niit) ning vastab ka ÜPT toetusõigusliku maa nõuetele, on võimalik taotleda nii otsetoetuseid kui ka PLK toetust. Taotleja saab valida, millise toetuse nõudeid maal täidab.

• Põllumajandusliku tegevuse nõuete erisusena ei kehti hooldamise tähtajad:                                  

- rohumaale ja sööti jäetud maale, mis on märgitud ökoloogilise kasutuseesmärgiga alana;

- taotluse aastal rajatud rohumaale;      

- lühiajalisele rohumaale haljasväetise sissekünni aastal;                                                                

- maale, millel kasvatatakse heintaimi heinaseemneks või energiakultuuriks.

• KSM taotleja võib jätta üle aasta püsirohumaa ja piirkondliku mullakaitse toetuse (MULD) taotlusaluse põllumaa hooldamata alates teisest kohustuse aastast maksimaalselt KSM toetusõigusliku maa pindalaga võrdses ulatuses. Püsirohumaa või põllumaa põldu ei tohi jätta hooldamata kahel järjestikusel aastal.

• Toetusõiguslik on selliste kanepi sortide kasvatamine, mis kuuluvad Euroopa Liidu põllumajanduskultuuride ühtses sordilehes avaldatud loetelu hulka ja mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on kuni 0,2%. 2020. aastal toetatavad kanepisordid leiate "Abiks taotlejale" materjalidest.

• Kanepi seemne müügipakendi originaaletiketid tuleb esitada hiljemalt 15. juuniks 2020. a PRIA maakondlikusse teenindusbüroosse, kus need tembeldatakse, tehakse koopia ja tagastatakse taotlejale. Etiketid võib PRIAle esitada ka posti teel aadressil Tähe 4, Tartu, 51010.

• Kui kanepi seemnepakendil on olemas sisemine ja välimine etikett (nt Kanadast tarnitud pakendid), siis palume esitada välimine etikett.

• Kanepi õitsemise algusest tuleb viivitamata teavitada PRIAt telefonil 737 7679 ning kasvatada kanepit vähemalt seni, kuni selle õitsemise lõpust on möödunud kümme päeva.

• Taotleja võib kasvatada lühikese raieringiga paju (Salix) põllumajandusmaal, mille mulla keskmine boniteet on kuni 35 hindepunkti. Taotlusaluses paju istandikus peab tegema raiet hiljemalt igal viiendal aastal pärast istandiku rajamist või viimatist raiet. Kui raiet pole tehtud, siis nõutakse eelnevatel aastatel makstud toetused tagasi.

• Kui taotleja põllumaa (P ja M maakasutus) suurus on 10,00-30,00 ha, peab ta kasvatama vähemalt kahte põllumajanduskultuuri, peamist kultuuri ei tohi olla rohkem kui 75%.

• Kui taotleja põllumaa suurus on üle 30,00 ha, peab ta kasvatama vähemalt kolme põllumajanduskultuuri, peamist kultuuri ei tohi olla rohkem kui 75% ja kahte peamist kultuuri ei tohi olla kokku rohkem kui 95%.

• Kui rohi ja muud rohttaimed või kesa hõlmavad üle 75% põllumaast, ei tohi ülejäänud põllumaal kasvav peamine põllumajanduskultuur hõlmata rohkem kui 75% kõnealusest ülejäävast põllumaast, v.a juhul, kui see ülejääv maa on kaetud rohu, muude rohttaimede või kesaga.

• Kui taotleja kasutuses olev põllumaa (P ja M maakasutus) on suurem kui 15,00 ha, tuleb vähemalt 5% sellest aktiivsest kasutusest välja jätta. Selleks sobib:

1. nõuetele vastavuse nõuete raames säilitatavate maastikuelementidega hõlmatud pindala (nt puude rida, kraav, kiviaed, põllusaar);
2. maaharimispraktikatega hõlmatud põllumaa pindala: 

- kesa,

- lühikese raieringiga madalmetsa kasvualad,

- lämmastikku siduvate põllumajanduskultuuride kasvualad: esparsett (Onobrychis Mill), ristik (Trifoulium spp.), lutsern (Medicago sativa, Medicago L.), mesikas (Melilotus Mill.), nõiahammas (Lotus corniculatus), vikk (Vicia spp), hernes (Pisum spp.), aeduba (Phaseolus spp., Vigna spp.), põlduba (Vicia faba), sojauba (Glycine max.L).

• Lämmastikku siduvaid kultuure on lubatud kasvatada nii puhaskultuurina kui ka segus teiste põllumajanduskultuuridega tingimusel, et lämmastikku siduva põllumajanduskultuuri osakaal taimikus on üle 50 protsendi, mida on võimalik kohapealses kontrollis visuaalselt tuvastada.
• Ökoalana määratletud põllumaal, millel kasvatatakse lämmastikku siduvat põllumajanduskultuuri, ei kehti tootmispiirangud ja taimikut ei tohi enne 15. oktoobrit 2020. a sisse künda (v.a. talivilja külvamise korral) ning sellel ei tohi kasutada muid taimikut kahjustavaid mullaharimisviise. Samuti ei ole lubatud kasutada taimekaitsevahendeid. Väetiste kasutamist see piirang ei mõjuta.

• Ökoalana määratud kesa tuleb hoida katkematult kesas vähemalt kuue kuu vältel vahetult enne 1. augustit 2020. a ja seal ei tohi kasvatada ega toota põllumajandustooteid enne 1. augustit 2020. a. Ökoala kesal ei ole lubatud kasutada taimekaitsevahendeid.

• Taotlejal on kohustus säilitada püsirohumaa pindala ulatuses, mis on võrdne taotluse esitamise aastale eelnenud kalendriaastal esitatud ÜPT taotlusele märgitud püsirohumaa. Püsirohumaa pinda on lubatud ka suurendada.

• Püsirohumaa suhe kogu põllumajandusmaasse riigi tasandil ei tohi võrreldes 2015. a kehtestatud võrdlusarvuga väheneda üle 5%. 2019. a pindalatoetuste taotluste andmete alusel on Eesti riigi tasandil püsirohumaa suhtarv vähenenud võrreldes 2015. aastal kehtestatud võrdlussuhtarvuga alla 5%.

• Eesti riik tervikuna on 2019. aastal püsirohumaa säilitamise nõude täitnud, mistõttu 2020. aastaks uusi tagamisrajamise kohustusi ei määrata. Küll aga tuleb püsirohumaa rajada tagasi ulatuses, mis 2019. a rajamata jäi ning säilitada juba varem tagasirajatud püsirohumaad samal kohal.

• 2019. aasta sügisel üles haritud püsirohumaa, kuhu on külvatud talivili, toob kaasa 2020. a rohestamise toetuse vähendamise, kuna maa hariti üles ajal, kui kehtis täielik ülesharimise keeld.

• Taotleja peab tagasi rajama ja tagasi rajatud püsirohumaad taotlusele TAR-na märkima ainult selles ulatuses, mis on tema tagasirajamise ja tagasirajatud püsirohumaa säilitamise kohustus. Kohustusest rohkem on lubatud TAR-na märkida vaid kuni 0,30 ha.

• Püsirohumaade, mis asuvad Natura 2000 võrgustiku alal ning mille muld on 100% ulatuses turvasmuld (keskkonnatundlik püsirohumaa), kasutusotstarvet ei tohi muuta ega nimetatud maad üles künda.

• Püsirohumaa pind võib väheneda selle metsastamise tõttu.

• Täpsema info püsirohumaa säilitamise ja tagasirajamise kohta leiate PRIA kodulehelt.

• Taotleja, kelle kõik maad on mahetunnustatud põllumajandusmaad.

•  Kui taotlejal on lisaks mahetunnustatud põllumajandusmaadele ka mahetunnustamata põllumajandusmaid, on võimalik taotlusel valida, kas täita rohestamise nõudeid ainult mahetunnustamata maal või kogu maal. Nõuete täitmist kontrollitakse vastavalt taotleja tehtud valikule. Kui ta jätab valiku tegemata, siis kontrollitakse nõuete täitmist kogu maal.

• Taotleja, kes esitas 2015. aastal väikepõllumajandustootja toetuse taotluse ja jätkab selles skeemis osalemist.

• Taotleja, kelle põldudel kasvavad üksnes püsikultuurid (maakasutus PK, nt viljapuud, marjapõõsad). Erandiks on taotlejad, kes kasvatavad madalametsa paju (Salix) – neile kehtib ökoalade nõue, kui paju pind on suurem kui 15,00 hektarit.

• Mitmekesistamise ning ökoalade nõudest on vabastatud kõik taotlejad, kelle põllumaa (P ja M maakasutus) on alla 10,00 ha.

• Taotleja on vabastatud ökoalade nõude täitmisest juhul, kui tema põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaa, sh mittetaotletud põllud asuvad pinnaliselt vähemalt 50% ulatuses metsasuse erisusega hõlmatud kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil. Metsasuse erisusega hõlmatud kohalike omavalitsusüksuste nimekiri on toodud määruse nr 32 lisas 6.