Maaparandussüsteemi ajakohastamise ja keskkonnakaitserajatise ehitamise investeeringutoetus 2025

Taotlejatele kehtivad järgmised nõuded:

• taotleja riikliku maksu võlg ilma intressita on väiksem kui 100 eurot või tema riikliku maksu võla tasumine on ajatatud;
• taotleja kohta ei ole kehtivat karistust karistusseadustiku §-s 49¹, 209, 209¹, 210, 294, 296, 298, 298¹, 372, 373 või 384 sätestatud süüteo toimepanemise eest;
• taotleja ei ole saanud ega taotle samal ajal sama kulu kohta toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi;
• taotleja on riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisvahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajal tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tasunud tagasimaksed ettenähtud summas;
• taotleja suhtes ei toimu likvideerimismenetlust ega ole nimetatud pankrotiseaduse kohaselt ajutist pankrotihaldurit või kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti või algatatud sundlõpetamist ja tal ei ole kehtivat registrist kustutamise hoiatust;
• taotlejal peab olema keskkonnakaitserajatise ehitamise korral ehitusluba või esitatud ehitusteatis, kui see on nõutav ehitusseadustiku või maaparandusseaduse kohaselt;
• tähtajaliselt asutatud maaparandusühistu tähtaeg on vähemalt viis aastat arvates PRIA poolt toetuse maksmisest;
• maaparandusühistu viib tegevusi ellu kooskõlas oma tegevuskavas määratud tegevuste ja nende mahtudega.
• taotleja ei ole raskustes olev ettevõtja komisjoni määruse (EL) 2022/2472 artikli 2 punkti 59 tähenduses, kui toetatav tegevus viiakse ellu erametsamaal.

Toetust antakse järgmiste tegevuste elluviimiseks:

1) kuivendussüsteemi või veerežiimi kahepoolsesse reguleerimissüsteemi kuuluva hoone või rajatise rekonstrueerimine maaparandusseaduses sätestatud tingimustel ja korras;

2) keskkonnakaitseks vajaliku rajatise (edaspidi keskkonnakaitserajatis) ehitamine ehitusseadustikus või maaparandusseaduses sätestatud tingimustel ja korras.

Nimetatud keskkonnakaitserajatis on:

1) maaparandusseaduses sätestatud keskkonnakaitseks vajalik rajatis, sealhulgas settebassein, puhastuslodu, eesvoolu koelmupadjand, eesvoolu soodi avamiskraav, eesvoolu põhjapais ja eesvoolu nõlva kivipuiste;

2) muu keskkonnakaitseks vajalik rajatis, sealhulgas kaheastmeline voolusäng, leevendusveekogu ja veetaseme reguleerimise rajatis.

Koos ehitamise ja rekonstrueerimisega võib toetust taotleda järgmiste ehitamise ja rekonstrueerimisega otseselt seotud ettevalmistavate tegevuste kohta:

1) projekteerimistöö ja projekteerimiseks vajaliku maaparanduse uurimistöö, ehitusgeoloogilise ja -geodeetilise töö ning ehitusprojekti ekspertiisi või muu asjakohase dokumendi tellimine;

2) keskkonnamõju hindamisega seotud tegevuse elluviimine, sealhulgas keskkonnamõju hindamise litsentsi omavalt isikult või isikult, kellel on turvasmuldadel süsiniku jalajälje või kasvuhoonegaaside heite hindamise kogemus, turvasmuldadel kuivendussüsteemi või veerežiimi kahepoolse reguleerimissüsteemi rekonstrueerimiseks § 5 lõike 2 kohase eksperdiarvamuse tellimine;

3) lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud tegevuste puhul isikult, kellel on kõrgharidus hüdrobioloogia või ihtüoloogia erialal ja keskkonnamõjude hindamise kogemus, sealhulgas osalemine vastavates projektides (edaspidi vee-elustiku ekspert), eksperdiarvamuse tellimine.

Koos ehitamise ja rekonstrueerimisega võib toetust taotleda järgmiste ehitamise ja rekonstrueerimisega otseselt seotud tegevuste kohta (taotlemisel kaasnev tegevus):

1) ehitamisele ja rekonstrueerimisele maaparandusseaduse või ehitusseadustiku alusel omanikujärelevalve tegemine;

2) kuivendussüsteemi, veerežiimi kahepoolse reguleerimissüsteemi või keskkonnakaitserajatise toimimiseks vajaliku seadme ostmine ja paigaldamine;

3) kuivendussüsteemi või veerežiimi kahepoolsesse reguleerimissüsteemi kuuluva pumpla toimimiseks vajaliku võimsusega elektriliini projekteerimine ja ehitamine pumplast lähima liitumispunktini ning elektrivõrguga liitumine.

Taotleja ei tohi kavandatava tegevusega alustada, sealhulgas võtta sellega seotud siduvaid kohustusi, ja toetatava tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid ei tohi olla väljastatud varem kui taotluse esitamise päevale järgneval päeval, välja arvatud § 4 lõikes 3 sätestatud tegevuste puhul, millega ei tohi alustada varem kui 1. jaanuaril 2023.

Abikõlblikud kulud on välja toodud määruse § 7.

Toetust ei anta:

1) maaparandusseaduse § 49 lõike 9 alusel kehtestatud riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude loetelus nimetatud ühiseesvoolul asuva keskkonnakaitserajatise ehitamiseks;

2) üksnes metsamaal paikneva maaparandussüsteemi, seda teenindava eesvoolu või eesvoolu osa rekonstrueerimiseks;

3) samas asukohas asuva sama maaparandussüsteemi osa, sealhulgas keskkonnarajatise, ja eratee ehitamiseks, rekonstrueerimiseks või uuendamiseks, kui selleks on saadud toetust „Eesti maaelu arengukava 2014–2020“ meetme 4 „Investeeringud materiaalsesse varasse“ tegevuse liigi „Põllu- ja metsamajanduse taristu arendamine ja hoid“ vahenditest või strateegiakava vahenditest, samuti muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi, välja arvatud eesvoolu puhul;

4) toetatava tegevuse elluviimiseks riigimetsas;

5) toetatava tegevuse elluviimiseks maal, mis on Harju, Rapla ja Pärnu maakonnas tehtud maakonnaplaneeringu kohaselt määratud Rail Balticu raudtee trassi koridori asukohaks, välja arvatud juhul, kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on Rail Balticu põhiprojektist lähtudes andnud kõik vajaminevad ehitusload, millest nähtub, et sellele maale Rail Balticu projektiga seotud ehitisi ei ehitata.

Toetust antakse kuivendussüsteemi või veerežiimi kahepoolse reguleerimissüsteemi rekonstrueerimiseks, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

1) rekonstrueeritava maaparandussüsteemi osa maa-ala ei paikne hoiualal ega kaitsealal;

2) rekonstrueeritava maaparandussüsteemi osa maa-ala ei paikne turvasmuldadel;

3) rekonstrueeritava maaparandussüsteemi osa maa-ala asub vähemalt 400 meetri kaugusel Natura 2000 võrgustiku alast;

4) rekonstrueeritava maaparandussüsteemi osa teenindav eesvool toimib nõuetekohaselt;

5) ehitusprojekti koostanud projekteerija on läbinud keskkonnasäästliku maaparandussüsteemi projekteerimise koolituse.

Toetust võib anda turvasmuldadel paikneva kuivendussüsteemi või veerežiimi kahepoolse reguleerimissüsteemi rekonstrueerimiseks, kui turbakihi tüsedus on kindlaks määratud ja see kajastub ehitusprojektis ning kui:

1) rekonstrueerimistöid viiakse ellu põllumajandusmaal veetaseme tõstmise eesmärgil ja seda maa-ala kasutakse pärast toetatava tegevuse elluviimist rohumaana vähemalt viis aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest või

2) kavandatav tegevus on vajalik mineraalmullas paikneva reguleeriva võrgu osa toimimiseks ja ehitusprojektist selgub muude lahenduste ebaotstarbekus ning keskkonnamõju hindamise litsentsi omava või turvasmuldadel süsiniku jalajälje või kasvuhoonegaaside heite hindamise kogemusega isiku eksperdiarvamuse kohaselt ei kaasne tegevusega turvasmuldades kasvuhoonegaaside heite suurenemine.

Kui rekonstrueeritava kuivendussüsteemi või veerežiimi kahepoolse reguleerimissüsteemi eesvool ei toimi nõuetekohaselt, võib kuivendussüsteemi või veerežiimi kahepoolse reguleerimissüsteemi rekonstrueerimiseks toetust anda, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

1) eesvool ei toimi ja vajab rekonstrueerimist seetõttu, et eesvoolu valgala on suurenenud, valgala hüdroloogilised karakteristikud on oluliselt muutunud või uuendustöödega ei olnud võimalik eesvoolu vastavusse viia ning need põhjused kajastuvad ehitusprojektis;

2) koos kuivendussüsteemi või veerežiimi kahepoolse reguleerimissüsteemi rekonstrueerimisega rekonstrueeritakse ka eesvool;

3) keskkonnaministri 15. juuni 2004. a määruse nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu” §-s 2 sätestatud veekogul paikneva eesvoolu puhul või juhul, kui eesvool kattub pinnaveekogumiga, on keskkonnamõju hindamise litsentsi omav isik koostanud keskkonnamõjude eelhinnangu, millest nähtub, et tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju ja keskkonnamõjude hindamist ei ole vaja algatada, ning rekonstrueerimistööde kavandamisse ja elluviimisse on kaasatud vee-elustiku ekspert.

Keskkonnakaitserajatise ehitamiseks antakse toetust, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

1) keskkonnakaitserajatise koostanud projekteerija on läbinud keskkonnasäästliku maaparandussüsteemi projekteerimise koolituse;

2) keskkonnakaitserajatise ehitusprojekti koostamisse on kaasatud vee-elustiku ekspert;

3) ehitusseadustiku alusel koostatud muu keskkonnakaitserajatise ehitusprojekt on maaparandusseaduse § 50 kohaselt kooskõlastatud Põllumajandus- ja Toiduametiga.
 

Sõltuvalt tegevusest ja asukohast on vajalik esitada järgnevad dokumendid:

1) kulude mõistlikkust tõendavad määruse §-s 8 nimetatud dokumendid;

2) maa valdamise õigust tõendav dokument, kui projekt kavandatakse ellu viia maal, mis ei ole taotleja omandis;

3) ehitusprojekt;

4) PTA-ga kooskõlastatud ehitusprojekt, kui toetust taotletakse muu keskkonnakaitserajatise ehitamiseks;

5) keskkonnamõjude eelhinnang, kui toetust taotletakse lõhejõel või pinnaveekogumil eesvoolu rekonstrueerimiseks või muul juhul, kui seda nõuab õigusakt;

6) vee-elustiku eksperdi kõrgharidust tõendav dokument ja töökogemust kinnitav dokument või nimekiri senistest töödest, millest nähtub tema keskkonnamõjude hindamise kogemus;

7) arve-saateleht või arve, mille on väljastanud isik, kellelt taotleja tellis määruse § 4 lõikes 3 nimetatud töö või teenuse, kui taotleja taotleb toetust ka nende kulude hüvitamiseks;

8) maaparandusühistu tegevuskava, kui toetust taotleb maaparandusühistu;

9) tõend, millest nähtub, et projekteerija on läbinud keskkonnasäästliku maaparandussüsteemi projekteerimise koolituse;

10) kaasomaniku kirjalik nõusolek kavandatava tegevuse elluviimiseks, kui rajatis, mille kohta toetust taotletakse, asub kaasomandis oleval maal;

11) kaasomaniku kirjalik nõusolek, kui soetatav seade paigaldatakse kaasomandis olevasse ehitisse või kui ehitisealune maa on kaasomandis;

12) mitte varem kui taotluse esitamisele vahetult eelnenud kalendriaastal vastu võetud mittetulundusühingu, maaparandusühistu või metsaühistu üldkoosoleku otsus, millest nähtub tema liikmete otsus taotleda toetust, ja üldkoosolekust osavõtnute nimekiri koos igaühe allkirjaga;

13) mittetulundusühingu, maaparandusühistu ja metsaühistu liikmete nimekiri koos nende isiku- või registrikoodidega mitte varasema kui punktis 12 nimetatud üldkoosoleku toimumise seisuga;

14) dokument, mis tõendab, et põllumajandusmaa on antud taotlejale või mittetulundusühingu või maaparandusühistu puhul tema liikmele õiguslikul alusel kasutamiseks vähemalt viieks aastaks arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest;

15) metsamajandamiskava või sellega samaväärne dokument, millest nähtub, et kavandatav tegevus on kooskõlas Euroopa metsade kestliku majandamise juhendiga, kui toetust taotleb suurettevõtja §-s 3 sätestatud tegevuste kohta;

16) töökogemust kinnitav dokument või nimekiri senistest töödest, millest nähtub isiku turvasmuldadel süsiniku jalajälje või kasvuhoonegaaside heite hindamise kogemus, kui toetust taotletakse § 5 lõike 2 punktis 2 nimetatud tegevuse kohta.
 

Toetuse saaja peab enne toetatava tegevuse elluviimisega alustamist korraldama taotluse raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara mõistliku maksumuse väljaselgitamiseks riigihangete registris ostumenetluse, kui taotluse eeldatav käibemaksuta maksumus on 60 000 eurot või sellest suurem.

Ostumenetluse korraldamine riigihangete registris peab vastama järgmistele nõuetele:

1) ostumenetluse väljakuulutamisel avaldatakse riigihangete registris ostuteade, millest nähtub tellitava töö või teenuse või soetatava vara kirjeldus, tehnilised andmed, majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamiseks pakkumuste valikukriteeriumid ja pakkumuste esitamise tähtpäev;

2) pakkumuste esitamise tähtaeg on vähemalt 15 tööpäeva;

3) teade ostumenetluse kohta on avalik;

4) ostumenetlusega seotud teabevahetus ostumenetluse korraldaja ja pakkuja vahel, sealhulgas ostuteatele ja sellega seotud dokumentidele juurdepääsu võimaldamine ning pakkumuste ja selgituste esitamine, toimub riigihangete registris;

5) pakkumused võetakse vastu ja avatakse riigihangete registris;

6) punktis 1 sätestatud tingimusi ei tohi muuta pärast pakkumuste esitamise tähtaega ja parima pakkumuse valimisel ei tohi neist kõrvale kalduda;

7) PRIA esindajale antakse Vabariigi Valitsuse 31. augusti 2017. a määruse nr 137 „Riigihangete registri põhimäärus” § 21 lõike 1 punkti 19 kohane vaatleja roll.

Pakkumus peab sisaldama toetuse saaja nime, pakkuja nime ja kontaktandmeid, pakkumuse väljastamise kuupäeva ning töö, teenuse või vara üksikasjalikku kirjeldust ning käibemaksuta ja käibemaksuga maksumust ning tehniliste tingimuste loetelu, mis osutab tehnilisele spetsifikatsioonile.

Toetuse saaja võib loobuda ostumenetluse korraldamisest riigihangete registris, kui see on objektiivselt põhjendatud, eelkõige kui turul puudub asjaomase töö, teenuse või vara pakkujate paljusus.

Toetuse saaja ei või jaotada osadeks projekti raames tellitavat tööd või teenust või soetatavat vara, mis on funktsionaalselt koos toimiv või vajalik sama eesmärgi saavutamiseks. Toetuse saaja võib jaotada projekti raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara osadeks, kui see on objektiivsetel põhjustel õigustatud.

Toetuse väljamaksmiseks tuleb esitada pärast tegevuse täielikku elluviimist e-PRIA kaudu maksetaotlus koos investeeringu tegemist tõendavate nõuetekohaste dokumentidega. 

Maksetaotluse saab esitada, kui olenevalt toetatavast tegevusest on täidetud järgmised tingimused:

1. töö on tehtud või teenus on osutatud ja vastu võetud;
2. vara on soetatud ja oma valdusesse või omandisse saadud;
3. töö, teenuse või vara eest on täielikult tasutud.

Toetuse saaja võib projekti kohta esitada kuni neli maksetaotlust.

Toetuse saaja esitab maksetaotluses vähemalt järgmised andmed:

1) toetuse saaja nimi ja isiku- või registrikood ning selle taotluse viitenumber, mille kohta maksetaotlus esitatakse;
2) toetuse summa, mille maksmist taotletakse;
3) teave elluviidud tegevuse maksumuse ja selle osalise või täieliku tasumise kohta;
4) teave toetatava tegevuse elluviimist tõendavate dokumentide kohta;
5) teave toetatava tegevuse kogumaksumuse muutumise kohta.

Toetuse saaja esitab koos maksetaotlusega järgmised tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid:

1) selle isiku väljastatud arve-saateleht või arve, kellelt toetuse saaja tellis teenuse või töö või soetas vara;
2) punktis 1 nimetatud arve-saatelehel või arvel märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendav maksekorraldus või selle väljatrükk või arvelduskonto väljavõte;
3) selle isiku väljastatud osutatud teenuse, tehtud töö või soetatud vara üleandmist-vastuvõtmist tõendav dokument, kellelt toetuse saaja tellis teenuse või töö.

Täpsema info leiate määruse § 19.

Üleandmist-vastuvõtmist tõendav akt peab olema kooskõlastatud PTA-ga ja omanikujärelevalve tegijaga, kui toetatav tegevus eeldab omanikujärelevalvet, ning sellelt peab nähtuma osutatud teenuse või tehtud töö maht ja maksumus, akti koostamise ajaks osutamata teenuse või tegemata töö maht ja maksumus ning pakkumuses esitatud töö või teenuse maht ja maksumus.

Üleandmist-vastuvõtmist tõendav akt esitatakse PTA-le kooskõlastamiseks, kui ilmastikuolud võimaldavad maastikul kontrollida osutatud teenust, tehtud tööd või soetatud vara. Mittesobilikeks ilmastikuoludeks loetakse olukorda, kui on lumekate, üleujutus või külmunud pinnas, mis ei võimalda osutatud teenust, tehtud tööd või soetatud vara kontrollida.

Toetus makstakse üksnes abikõlblike kulude hüvitamiseks ja tingimusel, et toetuse saaja on projekti elluviimisel järginud kõiki nõudeid.

PRIA teeb toetuse maksmise otsuse sellise aja jooksul, et toetusraha oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole kahe kuu jooksul arvates määruse § 22 lõikes 2 nimetatud nõuetekohaste dokumentide saamisest.