Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus 2021

• Toidu tootmise ja turustamise tarneahela toimimise parandamine.
• Põllumajandustoodete tootjate ja töötlejate turujõu suurendamine.
• Omavahelise koostöö arendamine.

Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetust saavad taotleda:

1. põllumajandusliku majandustegevusega tegelev ettevõtja, kes on põllumajandusliku majandustegevusega tegelenud vähemalt kaks taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaastat ning kelle omatoodetud põllumajandustoodete või nende töötlemisel saadud toodete müügitulu kas koos või eraldi ületas mõlemal majandusaastal 4000 eurot ning moodustas mõlemal majandusaastal üle 50 protsendi kogu müügitulust;
2. mittetulundusühing või tulundusühistu, kes on põllumajanduse, toidutootmise või toidukultuuri edendamise valdkonnas tegutsenud vähemalt kaks taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastat ja kelle põhikirjaline eesmärk on põllumajandustoodete või toidu turustamisvõimaluste arendamine või toidukultuuri või maaturismi edendamine.

Sisuliselt kehtivad mittetulundusühingust ja tulundusühistust taotlejale edaspidi kaks nõuet. Esimene neist on nõue, et taotleja on tegutsenud taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahel majandusaastal kas põllumajanduse, toidutootmise või toidukultuuri edendamise valdkonnas.

Põllumajanduse ja toidutootmise valdkonnas tegutsemist tõendatakse majandusaasta aruande alusel. Toidukultuuri edendamise valdkonnas tegutsemist tuleb tõendada elluviidud toidukultuuri arendamise projektide nimekirja ja kirjelduse alusel.

Teine nõue puudutab mittetulundusühistust ja tulundusühistust taotleja põhikirjalist eesmärki, mis peab olema kas põllumajandustoodete või toidu turustamisvõimaluste arendamise või toidukultuuri või maaturismi edendamine.

Tulundusühistu puhul on oluline märkida, et äriseadustiku tähenduses on tegemist samuti ettevõtjaga ja seega võib tulundusühistu taotleda toetust nö. ettevõtjana määruse § 3  lõike 1 punkti 1 alusel ehk tulundusühistul endal peab olema täidetud punktis 1 nimetatud majandustegevuse nõue. Ettevõtjaid koondaval tulundusühistul valdavalt siiski endal nõutavat müügitulu ei ole, seetõttu on määruse kohaselt võimaldatud tulundusühistul toetust taotleda ka siis, kui majandustegevuse nõude täidavad vähemalt kaks ettevõtjaks olevat tulundusühistu liiget.

Toetust saab taotleda projektidele, mis vastavad vähemalt ühele kahest järgnevast nõudest:

1) taotleja ja lõpptarbija vahel ei tohi olla rohkem kui üks vahendaja

See tähendab, et tootjal on võimalik müüa kas otse tarbijale või kasutada ühte vahendajat. Näiteks tootja müüb oma toote talupoele, kes seejärel müüb selle edasi lõpptarbijale. Sellisel juhul on talupood selleks üheks vahendajaks. Vahendajaks loetakse isikut, kes ostab toote eesmärgiga see hiljem edasi müüa (näiteks hulgimüüjad, talupoed jne). Juhul kui taotleja tellib töötlejalt teenusena oma toote töötlemise ning selle käigus jääb toode tema omandisse, siis seda ei loeta vahendamiseks, vaid teenuse ostmiseks. Vahendamiseks loetakse olukorda, kus toode vahetab omanikku ehk liigub kellegi teise omandisse.

2) toote tootmine, töötlemine ning lõpptarbijale müük peab toimuma 255 kilomeetri raadiuses

Kilomeetrite arvestamisel võetakse alguspunktiks toote tootmise asukoht ning sellest punktist 255 kilomeetri raadiuses peab toimuma toote müük lõpptarbijale. Toodete töötlemine on siinkohal oluline ainult juhul, kui toimub tootja enda toodangu töötlemine. Sisse ostetud tooraine töötlemisel valminud toodete turustamisele suunatud tegevused ei ole antud meetme raames toetatavad. Antud juhul võib tootja ning lõpptarbija vahel olla rohkem kui üks vahendaja, oluline on, et oleks täidetud nõue, mille kohaselt toote tootmine, töötlemine ning lõpptarbijale müük peab toimuma 255 kilomeetri raadiuses.

Nimetatud kaks nõuet ei rakendu taotlejale samaaegselt, vaid taotleja peab vastama taotluse esitamiseks ainult ühele kahest nõudest.

Lisaks kehtib ka nõue, et projekti sisuks peab olema uute algatuste või tegevuste elluviimine. See tähendab, et projekti sisuks ei saa olla seniste tegevustega jätkamine ning selleks toetuse taotlemine, vaid senisega võrreldes uute tegevuste abil toodete turustamistegevustes järgmisele tasandile jõudmine. Uus tegevus võib oma sisult olla näiteks täiesti uue müügikanali avamine või ka juba olemasoleva müügikoha laiendamine.

Toetust saab taotleda järgmistele tegevustele:

1. Toodete turustamiseks vajaminevate seadmete ning sisseseade ostmine ja paigaldamine. Siinkohal peetakse silmas seadmeid, millega sisustatakse müügipinnad ja mis on vajalikud toodete müümiseks tarbijale. Nendeks võivad olla näiteks külmikud, kaalud, kassaaparaadid jne.
2. Toodete turustamiseks vajaliku lao- või müügipinna rentimine või üürimine. Toetatavad on võlaõiguslike üüri- ja rendilepingute tasud ja nende eristamine ei ole toetuse eesmärke arvestades oluline. Müügipinna rentimine tähendab seda, et ruumid renditakse eesmärgiga hakata nendes projekti raames tooteid turustama. Laopinna rendi toetamine on vajalik, et luua tingimused toodete säilitamiseks enne nende turustamist.
3. Toodete turustamiseks ning teavitus- ja müügiedendustegevuste läbiviimiseks vajamineva välitelgi ostmine, üürimine või rentimine. Välitelki saab kasutada nii ajutise müügipunktina kui osaleda sellega näiteks toidufestivalil. Taotlejale on jäetud siinkohal võimalus otsustada oma vajadustest ning välitelgi kasutamise tihedusest lähtudes, kas selle ostmise või rendi kasuks.
4. Toodete turustamiseks lao- või müügipinna parendamine, mis ei nõua ehitusloa olemasolu. Parendamise all mõeldakse lihtsaid remonditöid (näiteks värvimine, plaatimine, põrandate vahetamine jne), mille kaudu muudetakse parendatavad ruumid läbi projekti müüdavate toodete turustamise tarbeks sobivaks.
5. Toodete turustamiseks vajaliku, liiklusseaduse § 2 punktis 9 nimetatud  haagise ostmine või üürimine või rentimine. Vastavalt vajadusele on toetuse saajale jäetud võimalus valida nii haagise rentimise kui ostmise vahel.
6. Toodete turustamiseks vajaliku tarkvaralahenduse või selle litsentsi või kasutusõiguse ostmine. Siinkohal peetakse silmas lahendusi, mille rakendamine aitab laiendada olemasolevaid müügikanaleid (näiteks veebipoe rajamine) või juba eksisteeriva kodulehe täiendamist (näiteks internetipanga kaudu maksevõimaluse väljaarendamine).
7. Toetatavate tegevuste elluviimisega seotud mootorsõiduki kasutamise kulud või transporditeenuse ostmine. Siinkohal jäetakse toetuse saajale võimalus kasutada kahte varianti. Esiteks, isikliku sõiduauto kasutamine, mille puhul toetuse saaja peab pidama kõigi vastavate sõitude üle arvestust ning esitama need andmed PRIAle koos teiste toetuse väljamaksmiseks vajalike dokumentidega. Teisel juhul on toetuse saajal võimalik osta sisse transporditeenust, et toetatavaid tegevusi ellu viia. Transporditeenuse sisseostmine võib osutuda vajalikuks näiteks olukorras, kus toodete transpordiks on vajalik tellida külmutusseadmega auto, mille omamine oleks taotleja jaoks liiga väikeste mahtude tõttu majanduslikult ebaotstarbekas.
8. Projekti tutvustavad teavitus- ja müügiedendustegevused.  Nendeks on erinevatest siseriiklikest messidest, toidufestivalidest ja laatadest osavõtmine ning nende korraldamine. Lisaks saab toetust taotleda tegevusteks, mille eesmärgiks on tõsta avalikkuse teadlikkust lühikeste tarneahelate ja kohalike turgude kaudu turustatavatest toodetest. Võimalik on korraldada teavitusüritusi, mille eesmärk on kaasa aidata tarbijate teadlikkuse suurenemisele ning seeläbi projekti raames turustatavate toodete müügile. Teavitus- ja müügiedendustegevuste raames võib näiteks korraldada kokandusvõistlusi, mille eesmärk on suurendada tarbijate teadlikkust ja populariseerida lühikesi tarneahelaid. Samuti on võimalik korraldada teavituskampaaniaid, mille eesmärk on suurendada tarbijate teadlikkust projektist. 

Olulisemad muudatused määruses võrreldes eelnevate voorudega:

1. Uue mõistena on määruses kastusele võetud toidukultuur, mis hõlmab erinevaid pooli, kes toidusektori arengusse panustavad.

Toidukultuur hõlmab riigile või piirkonnale iseloomulikke toite, nende pakkumise ja valmistamise viise ja kohaliku tooraine valikut. Sellest tulenevalt on toidukultuuri kujundajad lisaks toidutootjatele ka toidupakkujad ehk toitlustussektor. Toidutootjate ja pakkujate seas on hulgaliselt ka maaturismiettevõtjaid, kes arendavad oma toodete ja teenustega kohalikku turgu. Seega annab olulise panuse toidukultuuri edendamisse ka maaturismi valdkond, eelkõige see osa nimetatud valdkonnast, mille tegevusega panustatakse toidupärandi tutvustamise ja tooraine väärindamise kaudu kohalike turgude arendamisse.

Toidukultuuri edendamiseks ei saa siiski pidada vaid toitlustusteenuse pakkumist või ühekordse toiduürituse korraldamist. Toidukultuuri edendamine hõlmab endas eelkõige arendusliku sisuga projekte, mille sisuks on näiteks toidupakkumise kvaliteedi tõstmine, uute arengusuundade väljatöötamine või toidupärandi säilitamine ja populariseerimine.

Näiteks saab oma tegutsemist toidukultuuri edendamise valdkonnas tõendada mittetulundusühing, kes on viimase kahe majandusaasta jooksul tegelenud toidu turustusväljundite arendamisega või korraldanud kokandusvõistlusi, mille eesmärk on toidupakkumise kvaliteedi edendamine ning piirkondliku toidupärandi populariseerimine.

2. Määruse § 3 lõike 1 punkti 2 kohaselt võib toetust taotleda mittetulundusühing või tulundusühistu, kes on põllumajanduse, toidutootmise või toidukultuuri edendamise valdkonnas tegutsenud vähemalt kaks taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastat ja kelle põhikirjaline eesmärk on põllumajandustoodete või toidu turustamisvõimaluste arendamine või toidukultuuri või maaturismi edendamine

Sisuliselt kehtivad mittetulundusühingust ja tulundusühistust taotlejale edaspidi kaks nõuet.

Esimene neist on nõue, et taotleja on tegutsenud taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahel majandusaastal kas põllumajanduse, toidutootmise või toidukultuuri edendamise valdkonnas. Põllumajanduse ja toidutootmise valdkonnas tegutsemist tõendatakse majandusaasta aruande alusel. Toidukultuuri edendamise valdkonnas tegutsemist tuleb tõendada elluviidud toidukultuuri arendamise projektide nimekirja ja kirjelduse alusel.

Teine nõue puudutab mittetulundusühistust ja tulundusühistust taotleja põhikirjalist eesmärki, mis peab olema kas põllumajandustoodete või toidu turustamisvõimaluste arendamise või toidukultuuri või maaturismi edendamine.

3. Müügiedendustegevustele lisandus juurde teavitustegevus.

Edaspidi toetatakse projekti tutvustavate müügiedendustegevuste elluviimisel ka teavitava iseloomuga tegevusi, mille eesmärk on kohaliku turu edendamine. Näiteks on võimalik korraldada teavitusüritusi, mille eesmärk on kaasa aidata tarbijate teadlikkuse suurenemisele ning seeläbi projekti raames turustatavate toodete müügile. Teavitus- ja müügiedendustegevuste raames võib näiteks korraldada kokandusvõistlusi, mille eesmärk on suurendada tarbijate teadlikkust ja populariseerida lühikesi tarneahelaid. Samuti on võimalik korraldada teavituskampaaniaid, mille eesmärk on suurendada tarbijate teadlikkust projektist. 

4. Määruse § 3 lõige 2 sätestab, et lõikes 1 nimetatud isik (edaspidi taotleja) on kohustatud projekti elluviimisesse kaasama veel vähemalt ühe lõikes 1 sätestatud nõuetele vastava isiku, sõlmides selleks asjakohase § 9 lõikes 4 sätestatud andmeid sisaldava lepingu

Toetust võib taotleda üksnes sellise projekti elluviimiseks, millesse on kaasatud vähemalt kaks poolt, kes teevad omavahel koostööd. Seega on nendest pooltest üks taotleja ja teine taotleja poolt projekti elluviimisesse kaasatud isik, kes peab vastama määruse § 3 lõike 1 punktis 1 või 2 sätestatud nõuetele. See tähendab, et kaasatud isikuks võib edaspidi olla kas põllumajandusliku majandustegevusega tegelev ettevõtja, kes on põllumajandusliku majandustegevusega tegelenud vähemalt kaks taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastat ning kelle omatoodetud põllumajandustoodete või omatoodetud põllumajandustoodete töötlemisel saadud toodete müügitulu kas koos või eraldi ületas mõlemal majandusaastal 4000 eurot ning moodustas mõlemal majandusaastal üle 50 protsendi kogu müügitulust, või mittetulundusühing või tulundusühistu, kes on põllumajanduse, toidutootmise või toidukultuuri edendamise valdkonnas tegutsenud vähemalt kaks taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastat ning kelle põhikirjaline eesmärk on põllumajandustoodete või toidu turustamisvõimaluste arendamine või toidukultuuri või maaturismi edendamine. Kuna koostöö eeldab vähemalt kaht poolt, siis saabki seda toetust taotleda üksnes siis, kui projekti elluviimisesse on kaasatud vähemalt kaks määruse § 3 lõikes 1 sätestatud nõuetele vastavat poolt ehk toetust taotlev isik peab projekti elluviimisesse kaasama lisaks endale veel vähemalt ühe isiku, kes vastab määruse § 3 lõike 1 punktis 1 või 2 sätestatud nõuetele. Kui taotlejaks on mittetulundusühing või tulundusühistu, võib ta poolena kaasata ettevõtjast liikme, kes vastab määruse § 3 lõike 1 punktis 1 esitatud nõuetele. Koostöö tõendamiseks tuleb pooltel sõlmida asjakohane leping, mis sisaldab määruse § 9 lõikes 4 sätestatud andmeid. Kahe või enama isiku vahel projekti elluviimiseks sõlmitud lepingus lepivad pooled omavahel kokku projekti ühises elluviimises ning oma kohustustes.

5. Tunnistatakse kehtetuks määruse paragrahvi 9 lõige 8 ja § 14¹ lõike 3 punkt 1, mis reguleerivad projekti tutvustavate teavitus- ja müügiedendustegevuste nimekirja esitamist.

6. Hindamiskriteeriumite juures muutusid hindepunktid. Varasemalt iga hindamiskriteeriumi juures 1, 5 ja 10 punkti asemel on võimalik saada nüüd 1-3 punkti.

7. Hindamiskriteerium nr 5. Varasemalt hinnati taotleja ja tema liikmete ning projektijuhti kogemust põllumajandustoodete ja toidu turustamisel ning teavitus- ja müügiedendustegevuste elluviimisel, kuid nüüd ainult taotleja ja projektijuhi kogemust.

Taotleja ning projektijuhi varasem kogemus põllumajandustoodete ja toidu turustamisel ning teavitus- ja müügiedendustegevuste elluviimisel on oluline, kuna annab eelduse kavandatava projekti edukaks elluviimiseks. Kui taotlejal endal ei ole projekti edukaks elluviimiseks vajalikku kogemust, võib projekti ellu viia kogenud projektijuht. Oluline on hinnata taotleja või projektijuhi kogemust projekti elluviimisel.

8. Hindamiskriteerium nr 6. Varasemalt hinnati projekti sisu, kuid nüüd hinnatakse projekti sisu läbimõeldust ja taotluse kvaliteeti.

Hindamisel võetakse arvesse projekti sisu läbimõeldust ja taotluse kvaliteeti ning seda, kas projekti raames kavandatud tegevustega on võimalik kavandatud projekti eesmärki saavutada.

Toetuse saaja peab täitma toetuse sihipärase kasutamise perioodi lõpuni järgmisi kohustusi:

1. peab võimaldama teostada toetuse sihipärase ja tähtaegse kasutamise üle järelevalvet ja teha muid toetuse saamisega seotud kontrolle ning osutab selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldab viibida toetuse saaja kinnisasjal, ehitises ja ruumis ning kohapeal läbi vaadata dokumente ja toetuse eest soetatud vara;
2. peab esitama järelevalve teostamiseks või muu kontrolli tegemiseks vajalikud andmed ja dokumendid määratud tähtaja jooksul;
3. peab selgelt eristama oma raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest;
4. peab esitama toetuse kasutamisega seotud seireks vajalikku teavet;
5. peab säilitama toetusega seotud dokumente;
6. peab teavitama PRIAt taotluses esitatud või projektiga seotud andmete muutumisest või projekti elluviimist takistavast asjaolust.

Toetuse võib Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 82 lõike 1 punkti 2 kohaselt riigieelarvelistest vahenditest maksta välja pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist enne töö, teenuse või vara eest soetamise eest tasumist tagatist nõudmata, kui töö või osutatud teenus on lõpetatud või vara on üle antud ning toetuse saaja on selle vastu võtnud ja selle eest tasunud vähemalt omafinantseeringuga võrdse summa ning kui toetuse saaja on piisavalt usaldusväärne. Toetuse väljamaksmist enne kulutuste tegemist nimetatakse lühidalt OTKA ja sel juhul esitab toetuse saaja OTKA maksetaotluse.

Toetatava tegevuse elluviimise rahastamine enne kulutuste tegemist võib toimuda selliselt, et igal arve-saatelehel või arvel märgitud rahalisest kohustusest on tasutud vähemalt omafinantseeringuga võrdne rahasumma, või selliselt, et kõikidel arve-saatelehtedel või arvetel märgitud rahaliste kohustuste summast on tasutud vähemalt omafinantseeringuga võrdne rahasumma.

Eespool kirjeldatud viisil toetatava tegevuse elluviimise rahastamist sooviv toetuse saaja esitab PRIAle maksetaotluse koos vähemalt omafinantseeringuga võrdse rahasumma tasumist tõendavate dokumentidega. PRIA teeb toetuse maksmise otsuse pärast kulutuste abikõlblikkuse kontrollimist, arvestades seejuures toetuse saaja usaldusväärsust, ning kannab toetuse maksmise otsuse alusel määratud raha toetuse saaja arvelduskontole. Toetuse saaja võib toetuse maksmise otsuse alusel saadud toetust kasutada üksnes selle isiku väljastatud arve-saatelehe või arve ärakirjal märgitud asjakohase tegevuse abikõlblike kulude eest tasumiseks, kellelt toetuse saaja tellis teenust või tööd või ostis kaupa. Toetuse saaja tasub pärast toetuse maksmise otsuse alusel saadud raha laekumist viivitamata kuludokumentide alusel tasumata jäänud kogusumma sellele isikule, kellelt ta tellis teenuse või töö või ostis kaupa. Tasumise tõendamiseks esitab toetuse saaja PRIAle seitsme tööpäeva jooksul arvates toetuse maksmise otsuse alusel saadud raha laekumisest asjakohase teabe koos maksmist tõendavate dokumentidega (arve-saatelehel või arvel märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendava maksekorralduse ärakiri või arvelduskonto väljavõte või väljatrükk).

Kui toetus makstakse toetuse saajale välja enne tegevuste eest täielikult tasumist ehk OTKA põhimõttel, peab ta arvel märgitud toetatava tegevuse abikõlblike kulude eest olema tasunud ja rahalise kohustuse tasumise kohta esitanud PRIAle OTKA teatise koos tasumist tõendava dokumendiga seitsme tööpäeva jooksul arvates toetuse maksmise otsuse alusel makstud raha laekumisest.

Ettevõtjatest taotlejate ning nende poolt projekti kaasatud ettevõtjate puhul toimub vähese tähtsusega abi määramine vastavalt sellele, millises hulgas keegi nendest turustab projekti raames mittepõllumajandustooteid ehk vähese tähtsusega abi määramise summa kujuneb välja, kui vaadatakse seda, millises mahus projektis osalejad turustavad Euroopa Liidu Toimimise Lepingu I lisaga hõlmatud põllumajandustooteid ning millises mahus I lisaga hõlmamata tooteid (taotleja esitab sellekohased andmed taotluses).

Taotlejale toetusena määratud vähese tähtsusega abi koos jooksva majandusaasta ja sellele vahetult eelnenud kahe majandusaasta jooksul määratud vähese tähtsusega abiga ei tohi ületada 200 000 eurot.

Taotlejale määratud vähese tähtsusega abi summa andmed kannab PRIA riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse. Taotlejatel on võimalik kontrollida vähese tähtsusega abi jääki nimetatud registri avaliku päringu kaudu Rahandusministeeriumi veebilehel.