Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus 2020

• Kohalikku sorti taimede nimekirjas on 5 põllukultuuri, mille kasvatamiseks on SORT toetusega seoses määratud põllumajandusmaa minimaalsed suurused ja minimaalsed külvinormid:

• Põllumajanduskultuuride kasvatamisel võib kasutada üksnes sertifitseeritud seemet. Valge ristiku „Jõgeva 4“ sertifitseeritud seemne mittesaadavusel võib kasutada aretusseemet.
• Taotleja esitab külvatud kultuuri seemne müügipakendi originaaletiketid hiljemalt 15. juuniks PRIA maakondlikusse teenindusbüroosse, kus need tembeldatakse, tehakse koopia ja tagastatakse taotlejale.
• Põllumajanduskultuuri tuleb igal kohustuseaastal kasvatada vähemalt õitsemiseni. See on vajalik, et vältida näiteks kultuuri varast sissekündmist ja kultuuri kasvatamist ainult toetuse saamise eesmärgil.
• Kartuli kasvataja peab olema kantud taimetervise registrisse, kui ta kasvatab üle ühe hektari suurusel alal kartulit turustamise eesmärgil.
• Valge ristiku „Jõgeva 4ˮ kasvatamiseks saab toetust taotleda kuni neljal järjestikusel kalendriaastal põllu rajamisest alates. Kui selle põllukultuuri seemne müügipakendi originaaletikett on eelneval aastal PRIAle esitatud ja selle alusel on SORT toetust makstud, ei ole vaja seda uuesti esitada.

• Kohalikku sorti taimede nimekirjas on 43 puuvilja- ja  12 marjakultuuri. Sortide loetelu vaata siit.
• Viljapuudele ja marjapõõsastele SORT toetuse taotlemisel esitab taotleja lisaks pindalatoetuste taotluse ja maksetaotlusele e-PRIA vahendusel viljapuude ja marjapõõsaste kohalike sortide loetelu (vorm MT64).
• Viljapuu- ja marjapõõsakultuuri rajamise ja kasvatamise korral tuleb kasutada taimetervise registrisse kantud isikult saadud istutusmaterjali.
• Puuviljakultuuri kohalikku sorti kuuluvate taimede kasvatamise eest võib toetust taotleda, kui kasvatatakse vähemalt 20 viljapuud vähemalt kümnest erinevast kohalikust puuviljakultuuri sordist.
• Marjakultuuri kohalikku sorti kuuluvate taimede eest võib toetust taotleda, kui kasvatatakse vähemalt 10 marjapõõsast vähemalt viiest erinevast kohalikust marjakultuuri sordist.
• Põllumajandusmaa kohta, kus taotleja kasvatab puuvilja- või marjakultuuri kohalikku sorti kuuluvaid taimi, mille eest ta taotleb toetust, koostab ta aiaplaani või vajaduse korral uuendab seda. Aiaplaanile tuleb märkida kohalikku sorti viljapuude ja marjapõõsaste asukohad koos sordinimega ning aia paiknemine ilmakaarte suhtes.
• Viljapuude ja marjapõõsaste reavahed tuleb hoida vähemalt kahe kolmandiku ulatuses rohukamaras. Uue puuvilja- või marjaaia rajamisel peavad reavahed olema vähemalt kahe kolmandiku ulatuses rohukamaraga kaetud hiljemalt aia rajamisele järgneva aasta 15. juuniks.
• Viljapuu- ja marjaaias ning selle teenindusaladel tuleb hoida rohu kõrgus kogu aeg alla 30 sentimeetri. Reavahede ja teenindusalade rohu hooldamiseks ei seata ajalist kohustust, kuid rohu kõrguse hoidmine kuni 30 cm kõrgusena tagab aia hooldatuse. Puuvilja- ja marjaaia hooldamisel ei ole nõutud niite ja heksli kokkukogumine ning konkreetset tähtaega ei ole rohu kõrguse hoimiseks seatud. Kui SORT taotleja taotleb puuvilja- ja marjaaia kohta lisaks ka nt ÜPT toetust, siis tuleb jälgida ka ÜPT toetuse nõudeid.
• Taotleja esitab hiljemalt 15. juuniks PRIA maakondlikusse teenindusbüroosse viljapuude kasvatamise puhul taimepassi originaalid, sõstraliste ja karusmarjaliste taimede puhul tarnija dokumendi. Esitatud dokumendid tembeldatakse, tehakse koopiad või pildistatakse ja tagastatakse taotlejale. Taotlejad, kes on juba eelneval aastal PRIAle esitanud taimede taimepassid või tarnija dokumendid varasemalt istutatud istikute kohta ja nende alusel on toetust makstud, ei pea neid uuesti esitama. Lisadokumentide originaalid võib PRIAle esitada ka posti teel. Erandiks on marjapõõsaste tarnija dokumendid, mis ei pea olema originaaldokumendid ja mida võib esitada ka vana e-PRIA teenuse „Dokumendi üleslaadimine (pindalatoetuste taotluse lisadokumentide esitamiseks)“ kaudu. Kui taimepassi originaal ei ole säilinud, esitab taotleja Eesti Aiandusliidu eksperdi arvamuse (originaaldokumendi) selle kohta, millise sordiga on tegemist. Puukooli või tootmisaia omanikud saavad ise tellida Eesti Aiandusliidu puuviljanduskomisjonilt sordiehtsuse kohta eksperdi arvamuse.

Pindalatoetuste taotlemiseks vajalikud teenused asuvad vanas e-PRIAs. Esitada tuleb vorm “Pindalatoetuste taotlus ja maksetaotlus (vormid PT50 ja PT50A) ning ökoalade loetelu”, mille leiate e-PRIA peamenüüst “Teenused” alt.

SORT toetuse taotlemiseks ja kohustuse jätkamiseks tuleb pindalatoetuste taotlusel ja maksetaotlusel teha vastav märge. Kohustuse jätkamiseks tehke märge taotlusvormil punktis 2.8.1. Kohustuse pikendamise korral tehke märge taotlusvormil punktis 2.8.2. 

SORT põllukultuuri kohta toetuse taotlemise korral tuleb taotluse täitmisel põllukultuuride loetelust valida SORT toetusõiguslik kultuur. Kui põllud on taotlusele lisatud, peab toetuse taotlemiseks taotlusel põldude loetelus tegema vastavale põllule märke veergu 14. Põllukultuurid ja segukultuuride täpsed nimetused, mille kohta saab teha SORT põllukultuuri kasvatamise toetuse taotlemise märkeid, on loetletud juhendis "Abiks taotlejale" peatükis 5.3.

SORT puuvilja- ja marjakultuuri toetuse taotlemise korral tuleb püsikultuuridega põllud (viljapuu- ja marjaaiad) taotlusele põldude loetellu lisada, kuid SORT taotlemise märget ei saa põldude loetelus vastavale põllule veergu 14 teha, sest nende kultuuride puhul tuleb kirja panna arvuline väärtus. Viljapuude ja marjapõõsaste arvud, mille kohta toetust taotlete, tuleb märkida lisavormile MT64.

Taotlejad, kelle 5-aastane kohustuseperiood lõppes 31.12.2019. a, saavad soovi korral kohustust ühe kalendriaasta võrra pikendada. Kohustuseperioodi pikendamisel peab taotleja jätkuvalt järgima kõiki SORT määruses sätestatud toetuse nõudeid.

Taotleja, kellel on 31.12.2019. a lõppenud kohustus ja kes ei soovi ise kohustust pikendada, saab oma kohustuse üle anda teisele taotlejale. Toetuse taotlemiseks peab kohustuse ülevõtja märkima taotlusel kohustuse pikendamise.

Kohustuse võib üle anda alates teisest kohustuseaastast. Kohustuse ülevõtmisel taotleja enda kohustus ja ülevõetud kohustus liidetakse ning kohustuse kestuseks loetakse lühemat aega kestnud kohustuse kestus, st kohustuse ülevõtja kohustuseperiood võib pikeneda.

SORT taotlejale võib rakenduda maksimaalse piirmäära vähendus, sest SORT toetus on üks seitsmest põllumajandusliku keskkonnatoetuse alameetmest, millele on  Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse 1305/2013 lisas sätestatud maksimaalne toetuse suurus hektari kohta:

• üheaastaste kultuuride hektari kohta 600 € (siia gruppi arvestatakse teraviljad, õli- ja kiukultuurid, muud tehnilised kultuurid, kaunviljad, rühvelkultuurid, köögiviljad (nt rabarber) ja mustkesa);
• mitmeaastaste kultuuride hektari kohta 900 € (siia gruppi arvestatakse kõik ravim-ja maitsetaimed, maasikad ning viljapuu- ja marjaaiad);
• muu maakasutuse puhul hektari kohta 450 € (siia gruppi arvestatakse kõik põllud maakasutusega PR, TPR, P+heintaimed (nt valge ristik) ja PLK toetusõiguslikud maad).

Kui taotleja ületab toetust taotledes hektari kohta makstavat maksimaalset piirmäära, siis piirmäära ületava osa eest talle SORT toetust ei maksta. Oluline on teada, et hektari kohta makstava toetuse piirmäära arvutamisel arvestatakse kõik taotletud põllumajanduslikud keskkonnatoetused kokku (KSM, KSA, KSK, MULD, VESI, PLK ja SORT toetus). Kui taotleja taotleb lisaks ka teisi keskkonnatoetusi, siis nende taotlemine piirmäära arvutuskäiku ei mõjuta. Piirmäära arvutuskäiku mõjutab vaid eelnimetatud toetuste taotlemine.

Näiteid, selgitusi ja lisainfot maksimaalse piirmäära kohta vaata juhendist „Abiks taotlejale“.