Investeeringud majandustegevuse mitmekesistamiseks maapiirkonnas mittepõllumajandusliku tegevuse suunas 2015

  

Maapiirkonna majandustegevuse mitmekesistamise toetus on Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetme 6 „Põllumajandusettevõtete ja ettevõtluse areng ˮ alameede 6.4 „Investeeringud majandustegevuse mitmekesistamiseks maapiirkonnas mittepõllumajandusliku tegevuse suunas“.  

Meetme üldeesmärgiks on maapiirkonnas (eelkõige keskustest eemalejäävates piirkondades) püsiva majandusliku baasi ning sobivate ja atraktiivsete töökohtade loomise soodustamiseks maaettevõtluse mitmekesistamine ja arendamine.

Maapiirkonna mõiste on määratletud Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014-2020 punktis 8.1.

Käesolevaks programmperioodiks kavandatud meetme eelarve on 57 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu osa on 44,46 miljonit eurot ja Eesti riigi kaasfinantseering 12,54 miljonit eurot. Eelarve jaotub kahe sihtgrupi vahel, millest 2015 aastal on põllumajandusettevõtjatele eraldatud 5,1 miljonit eurot ja  mittepõllumajanduslikele ettevõtjatele 11,9 miljonit eurot.

 

Täpsema info toetuse eesmärkide ja tingimuste kohta leiate alljärgnevalt:

• Toetuse eesmärk
• Vastuvõtuaeg ja –koht
• Toetuse andmise ja kasutamise tingimused
• Toetuse määramine ja väljamaksmine
• Lisainfo ja kontakt

 

---

 

 EESMÄRK

 Toetuse spetsiifilised eesmärgid on:

• Põllumajandusettevõtja tegevuse mitmekesistamine mittepõllumajandusliku tegevuse suunas.
• Muu maaettevõtja mittepõllumajandusliku tegevuse arendamine ja mitmekesistamine.

Tagasi algusse

 

VASTUVÕTUAEG JA -KOHT

Taotlusi võetakse vastu 13. aprillist kuni 20. aprillini 2015.

Avalduse täitmiseks tuleb avaldus ja teised toetuse taotlemiseks vajalikud  vormid  salvestada oma arvutisse. Avalduse täitmisel abiks olevad selgitavad tekstid asuvad avalduse vormil täidetavate töölehtede kõrval selgituste lehel. Tabelites ülaindeksit sisaldavate andmevälja pealkirjal klikkides viivad otselingid teid vastava välja selgituse reale. Tagasi täidetavasse tabelisse saab klikkides uuesti abiteksti tabeli numbri väljal.

Samuti on ehituse jaoks täidetavate vormide kasutusjuhend vastava vormi kõrval asuval töölehel. 

Äriühingust taotleja, kellel on majandusaasta aruande esitamise kohustus, peab taotluse PRIAsse esitamise ajaks olema esitanud  äriregistrile taotlemise aastale vahetult eelnenud kahe majandusaasta aruanded. 

Määruse nõue, et äriühingust taotleja taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud kahe majandusaasta aruanded peavad olema taotluse esitamise hetkeks äriregistrist kättesaadavad, tähendab, et toetuse taotlemise ajaks 2015.a taotlusvoorus peab olema esitatud äriregistrile ka 2014. aasta majandusaasta aruanne. 

Kui taotlete PRIA kaudu toetust esmakordselt, on teil eelnevalt vaja registreeruda PRIA kliendiks. Selleks palume täita ja esitada „Avaldus andmete kandmiseks põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse." Avalduse ja selgitava teksti leiate PRIA kodulehelt. Andmete registrisse kandmise avalduse palume  esitada enne toetuse taotluse esitamist. 

Juhime tähelepanu, et kui esitate PRIAsse taotluse, mis ei ole nõuetekohane või ei sisalda kõiki vajalikke dokumente, siis on teil võimalus puudused kõrvaldada taotluste vastuvõtuperioodi jooksul. Kui taotluste vastuvõtuperioodi kestel taotluses olevaid puudusi ei kõrvaldata, võib PRIA jätta taotluse läbi vaatamata (seda ei hakata sisuliselt menetlema).

Tagasi algusse

TOETUSE ANDMISE JA KASUTAMISE TINGIMUSED 

Toetuse andmise ja kasutamise tingimused ning täpsem kord on sätestatud põllumajandusministri  13. märtsi 2015 määrusega nr 25  „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise  investeeringutoetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord“   

Toetust maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamiseks ja arendamiseks  võivad taotleda

• mikroettevõtjad, kelle omatoodetud põllumajandustoodete või nende töötlemisel saadud toodete müügitulu kas koos või eraldi oli mõlemal taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud kahel majandusaastal üle 4000 euro ja see moodustas mõlemal taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud kahel majandusaastal üle 50 protsendi tema kogu müügitulust (edaspidi põllumajandustootja);
• mittepõllumajandusliku ettevõtlusega tegelev mikroettevõtja, kelle müügitulu oli mõlemal taotluse esitamise aastale eelnenud kahel majandusaastal üle 4000 euro. 

Taotleja on mikroettevõtja, kui ta vastab mikroettevõtja määratlusele Euroopa Komisjoni soovituse (EL) nr 361/2003, mis käsitleb mikroettevõtete ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtete määratlust (ELT L 124, 20.05.2003, lk 36–41), lisa tähenduses. Edasi Suunised: ELi määratlus VKEde kohta, seejärel PDF ja teksti  „Laadige alla sisu“ alt saate alla laadida vajaliku dokumendi. 

Mikro-, väikeste ja keskmise suurusegaettevõtjate kategoorias loetakse mikroettevõtjateks need ettevõtjad, mis annavad tööd vähem kui 10 inimesele ja mille aastakäive ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 2 miljonit eurot.  

Samade suuniste lisa artiklite 3 ja 6  sisust tulenevalt peab taotleja ettevõtte töötajate arvu, aastakäibe ja/või bilansimahu kindlaks tegemisel arvestama, kas ta on autonoomne, partner või sidusettevõtja. Sama dokumendi lehekülgedel 28-30 on ka illustreerivad näited taotleja kuuluvuse määramiseks. 

Töötajate arv ja aasta tööühikud

Töötajate arv vastab aasta tööühikute (ATÜ) arvule. 

Töötajad on:
a) taotleva ettevõtte palgatöötajad;
b) ettevõtja heaks töötavad isikud, kes alluvad ettevõtjale ning keda loetakse töötajateks siseriikliku     õiguse alusel;
c) omanikud-tegevjuhid;
d) ettevõtja korrapärases tegevuses osalevad partnerid, kes saavad ettevõtjalt rahalist kasu. 

Töötajate hulka ei loeta praktikante ja üliõpilasi, kes on õppepraktika või kutseõppelepingu alusel kutseoskusi omandamas.
FIE on äriseadustiku § 3 mõistes ettevõtja, mistõttu teda ei saa lugeda töötajaks. 

Töötajate arvu arvutamine

Üks ATÜ vastab ühele inimesele, kes töötas asjaomases ettevõttes või selle heaks täistööajaga kogu vaatlusaasta jooksul. Töötajate arvu väljendatakse ATÜdes.
Nende isikute töö, kes ei ole töötanud terve aasta, osalise tööajaga isikute töö, olenemata kestusest, ja hooajatöötajate töö võetaks arvesse ATÜ murdosadena.
Arvesse ei võeta sünnitus- ja raseduspuhkuse ega lapsehoolduspuhkuse perioodi. 

Aastakäibe ja/või aastabilansi kogumahu kindlakstegemine mikroettevõtja määratluses

Ettevõtja võib ise valida endale soodsama variandi, kas ta arvestab bilanssi või aastakäivet. Mõlemat tingimust täitma ei pea. Aastakäibest peab välja jätma käibemaksu ja muud kaudsed maksud.
Töötajate arvu, aastakäibe ja/või aastabilansi kogumahtu arvutades tuleb kasutada viimase kinnitatud aastaaruande andmeid.
Taotleja partnerite ja sidusettevõtjate kohta PRIA-le info esitamiseks peab taotleja täitma avalduse vormil ettevõtluse tabelis olevad taotleja liigi ja temaga seotud ettevõtjate andmed. 
Taotleja peab lisaks mikroettevõtja määratlusele vastama veel mitmetele nõuetele, mida palume lugeda meetme määrusest (§ 2).  

Mõned neist nõuetest:
- Taotleja peab olema enne taotluse esitamise aastat tegutsenud vähemalt kaks majandusaastat, millest taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaasta on olnud vähemalt 12 kuu pikkune.
- Kui taotleja on äriühing, peab taotleja poolt äriregistrisse esitatud taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaasta aruanne kajastama tema tegevust vähemalt 12 kuu jooksul.
- Kui taotleja on tekkepõhist raamatupidamisarvestust pidav füüsilisest isikust ettevõtja, peab tema taotlemise aastale vahetult eelnenud majandusaasta kohta esitatav bilanss ja kasumiaruanne kajastama tema tegevust vähemalt 12 kuu jooksul.
- Kui taotleja on kassapõhist raamatupidamisarvestust pidav füüsilisest isikust ettevõtja, peab taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud kalendriaasta kohta esitatud residendist füüsilise isiku ettevõtlusest saadud tulu deklareerimise kinnitatud vorm E kajastama tema tegevust vähemalt 12 kuu jooksul.
- Taotleja taotlemisele vahetult eelneva majandusaasta võlakordaja ei saa olla suurem kui 0,7 ning maksevõime näitaja peab olema suurem kui 1.    

MAK alanud perioodil ei kehti enam varasema perioodi säte, mis võimaldas toetust saada neil, kes ei ole tegutsenud vahetult enne taotluse esitamise aastat vähemalt kahte majandusaastat, kuid on omandanud oma vanemast või vanavanemast füüsilisest isikust põllumajandustootjale kuulunud kogu põllumajandusettevõtte või oma füüsilisest isikust osaniku, aktsionäri või liikme vanemast või vanavanemast füüsilisest isikust põllumajandustootjale kuulunud kogu põllumajandusettevõtte.

- Taotleja kohta peab olema võimalik leida registritest tema enda registrikoodi alt kahe eelneva majandusaasta aruanded või ettevõtlusest saadud tulu deklaratsioonid.

Toetatavad tegevused ja kaasnevad tegevused:

Taotleja võib toetust taotleda enda majandustegevuse mitmekesistamiseks ja arendamiseks vajalike järgmiste tegevuste kohta, kui investeeringuobjekt asub maapiirkonnas:

• hoone ja rajatise (edaspidi ehitis) ehitamine, välja arvatud lammutamine, „Ehitusseaduses” sätestatud tingimustel ja korras ning hoone parendamine;
• statsionaarse masina ja seadme ostmine ning paigaldamine; 
• rändkaupluse ja selle sisseseade ostmine. 

 

Kui taotleja taotleb toetust ehitamiseks, siis tuleb esitada PRIA-le koos avaldusega ka ehitustegevuse eelarve, mis on koostatud hankijalt/hankijatelt küsitud taotlejale suunatud hinnapakkumuste alusel ja väljavõte ehitusprojekti joonistest koos ehitusprojekti seletuskirjaga.
Ehitustegevuse eelarve ja hinnapakkumiste vormide täitmise juhend asub täidetava vormi kõrval kasutusjuhendi lehel.
Ehitustegevuse planeerimisel/korraldamisel tuleb lähtuda ehitusseaduses sätestatust. Ehitamiseks on vajalik kohaliku omavalitsuse luba (ehitusluba, kirjalik nõusolek või kohaliku omavalitsuse kooskõlastus).

Parendamiseks nimetatakse ehitustöid, mis ei nõua kohaliku omavalitsuse luba.

Ehitusprojekti koostamisel tuleb  järgida majandus- ja kommunikatsiooniministri  17. septembri 2010  määrust nr 67 „Nõuded ehitusprojektile¹“. 

Uue hoone ehitamist ja selle teisele ettevõtjale kasutada andmist ei loeta taotleja enda majandustegevuse mitmekesistamiseks ja selleks otstarbeks ei saa toetust taotleda. 

Muuhulgas on abikõlblik ka päikese-, vee- ja tuuleenergial põhinev energia tootmine ning bioenergia tootmine. Kui põllumajandustootja kavandatav tegevus on bioenergia tootmine ja ta toodab energiat euroopa liidu toimimise lepingu I lisas nimetatud tootest, siis peab ta ka toodetud energiat müüma. 

Kaasnevad tegevused on toetatava tegevuse elluviimiseks vajalikud tegevused, millele saab toetust taotleda ainult koos § 4 lõikes 1 nimetatud investeeringuobjekti soetamise või ehitamisega. Kaasnevad tegevused on loetletud määruse § 4 lõikes 3.   

Toetuse avalduse vormi täitmisel on taotlejale ette antud võimalus valida toetatavate tegevuste tabelis  kaasnevate tegevuste nimekirja rippmenüüst temale asjakohane.
Ainuüksi kaasnevatele tegevustele ei saa toetust taotleda ja määrusega on seatud ka piirangud kaasnevate tegevuste abikõlbliku maksumuse suurusele ja tegevuse juurde kuuluvusele. Näiteks omanikujärelevalveks saab kaasneva tegevusena toetust taotleda ainult ehitustegevuse ja toetatava ehitise juurde kuuluva juurdepääsutee ja parkla ehitamisega kaasnevalt.
Ettevalmistava töö abikõlblik maksumus võib olla kuni 10% selle investeeringuobjekti abikõlblikust maksumusest, millega ettevalmistav töö kaasnes.
Omanikujärelevalve abikõlblik maksumus võib olla kuni 3% selle investeeringuobjekti abikõlblikust maksumusest, mille üle omanikujärelvalvet tehakse.
Kõigi kaasnevate  tegevuste abikõlblikud maksumused kokku võivad olla kuni 30% toetatavate tegevuste abikõlblikust maksumusest. 

Näiteks kui ehitise püstitamise (toetatav tegevus) abikõlblik maksumus on  100 000 eurot, siis kõigi § 4 lõikes 3 toodud kaasnevate tegevuste (näiteks lairibale juurdepääsuühenduste loomine, omanikujärelevalve, ehitisega kaasnev projekteerimistöö jne) abikõlblik summa kokku võib olla maksimaalselt 30 000 eurot. 

§4 lõike 3 punktides 5 ja 6 nimetatud kavandatava investeeringuobjekti ehitamise juurde kuuluvate veevarustus-, kanalisatsiooni- ja reoveepuhastussüsteemide ehitamine, nende juurde kuuluvate seadmete ostmine ja paigaldamisega seotud tööd ning toetatava ehitise juurde kuuluva elektrisüsteemi ja elektripaigaldise ehitamine ning nende juurde kuuluvate seadmete ostmine ja paigaldamine hõlmavad tegevusi, mis ei kuulu ehitise koosseisu ja jäävad hoone perimeetrist väljapoole. 

Kui kavandatava investeeringuobjekti juurde kuuluv juurdepääsutee avalikult kasutatava teeni on eratee „Teeseaduse” § 5 tähenduses ega kuulu taotleja omandisse, peab olema investeeringuobjekti juurde kuuluvale juurdepääsuteele kinnistu piirist kuni avalikult kasutatava teeni seatud reaalservituut taotleja kasuks vähemalt viieks aastaks arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest.

Tegevuste loetelu , millele toetust ei anta:

Selliste tegevuste loetelu palume lugeda meetme määrusest  § 4 lg 2.

Juhime ka tähelepanu, et toetuse taotlemisel tuleb põhjalikult läbi mõelda, millisele EMTAK 2008 tegevuse koodile kavandatava tegevuse sisu vastab. Toetatava tegevuse EMTAK kood tuleb märkida ka avaldusele.

Mitteabikõlblikud kulud:

Kulude loetelu, mis ei ole abikõlblikud, on toodud meetme määruse § 6.

Alanud programmperioodil ei saa toetust taotleda majutusteenuse osutamisel uue voodikoha rajamiseks ja „Turismiseaduse” § 18 lõigetes 8, 9 ja 11 nimetatud majutusettevõttes hoone parendamiseks, ehitamiseks ja ehitise või rajatise sisustamiseks statsionaarse põhivaraga.

Täpsemalt palume lugeda meetme määrusest ja seletuskirjast.

Rahastamisvahendid investeeringute planeerijaile

Maaeluministeerium ja Maaelu Edendamise SA sõlmisid lepingu, mille järgi väljastab sihtasutus laene ja tagatisi Eesti maaelu arengukava 2014-2020 vahenditest põllumajandus-, toidutööstus- ja maapiirkonna ettevõtjatele.

Rahastamisvahendist rahastatakse investeeringuid materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse, mis vastavad toetatavatele tegevustele seoses meetmega 6.4 "Investeeringud majandustegevuse mitmekesistamiseks maapiirkonnas mittepõllumajandusliku tegevuse suunas.

Vaata lähemalt siit. 

 

Tagasi algusse

TOETUSE MÄÄR JA SUURUS

Toetust antakse kuni 40 protsenti toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest. Minimaalne toetuse määr on 15 protsenti toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest. 

Toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta arengukava programmperioodi jooksul  on 150 000 eurot. 

Ühte kontserni kuuluvad ettevõtjad  või „Konkurentsiseaduse“ § 2 lõike 4 tähenduses valitsevat mõju omavad ettevõtjad ei saa taotleda toetust rohkem kui 150 000 eurot programmiperioodil kokku. 

Kontserni mõiste tuleneb äriseadustiku §-st 6:
(1) Kui üks äriühing on teises äriühingus osanik või aktsionär ning omab seal häälteenamust, nimetatakse osalevat ühingut emaettevõtjaks ja ühingut, kus ta osaleb, tütarettevõtjaks. Emaettevõtja tütarettevõtjaks on ka ühing, kus häälteenamus on teisel tütarettevõtjal või tütarettevõtjatel üksinda või koos emaettevõtjaga.
(2) Tütarettevõtjaks on ka ühing, kus teine ühing (emaettevõtja) omab selle osaniku või aktsionärina lepingu alusel või ilma selleta valitsevat mõju.
(3) Emaettevõtja koos tütarettevõtjatega moodustab kontserni.

Valitseva mõjuna mõistetakse olukorda, kui isik üksi või kooskõlastatult tegutsevate isikutega omab enamust (50% + 1 hääl) aktsiatega esindatud häältest või omab juhtorganite üle muul viisil kontrolli, näiteks õigust nimetada või tagasi kutsuda äriühingu nõukogu või juhatuse liikmete enamikku. Siiski, tähtis pole ainult, kas isikul on aktsiate enamusosalus ja häälteenamus või kontroll juhtorganite üle, vaid piisab, kui mistahes eraõiguslik leping või põhikiri, annab isikule võimaluse reaalselt mõjutada aktsiaseltsi juhtimist. See võib seisneda õiguses oluliselt mõjutada juhtorganite tööd, otsuste tegemist või käsutada äriühingu kogu vara või olulist osa sellest. Otsuste tegemise mõjutamine võib seisneda näiteks vetoõiguse olemasolus teatud strateegiliste otsuste vastuvõtmisel nagu eelarve, suuremad investeeringud, kaalukamate lepingute sõlmimine või dividendimaksete üle otsustamine. Ammendavat loetelu siinjuures tuua ei ole võimalik. Oluline on, et sellise mõju omandamine iseenesest toob kaasa ülevõtmispakkumise tegemise kohustuse, sõltumata sellest, kas sellist mõju faktiliselt kasutakse või mitte.

Kuna antav toetus on vähese tähtsusega (VTA) abi  komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 (milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes) tähenduses, ei tohi taotleja jooksva majandusaasta ja taotluse esitamise aastale vahetult eelneva kahe majandusaasta pikkuse ajavahemiku jooksul taotlejale määratud vähese tähtsusega abi summa koos taotluse rahuldamise otsuses määratud toetusega ületada 200 000 eurot. Kui taotleja taotluse esitamise aastale eelnenud teine majandusaasta on lühem kui 12 kuud, siis taotlejale seni antud vähese tähtsusega abi määratlemisel vaadeldakse taotluse esitamise aastale eelnenud teise majandusaasta asemel taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaasta algusele eelnenud 12 kuu pikkust perioodi.

VTA piirmäära arvestamisel käsitletakse ettevõtjana taotleja Eesti sisest kontserni.
See tähendab , et  kontserniks loetakse vaid Eestis seoseid omavaid ettevõtteid. Kui näiteks Eestis asuva tütarettevõtte A emaettevõte B asub Soomes ja sellel emaettevõttel on Eestis veel teinegi tütarettevõte C, siis VTA arvestamisel lähtume vaid ettevõtte A vähese tähtsusega abi suuruse jäägist. Teise Eestis asuva tütarettevõtte C vähese tähtsusega abi ei vaatle.

Seejuures toetuse piirmäära (150 000 eurot arengukava programmperioodi kohta) arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks ka välismaal asuva emafirma Eestis olevad tütarettevõtjad.  

Taotleja esitab  avalduse vormi ettevõtluse lehel info kõigi tema kontserni liikmete kohta, mille alusel PRIA kontrollib kõigile taotleja kontserni liikmetele Eestis antud VTA abi summat.

 

Tagasi algusse

TOETUSE MÄÄRAMINE JA VÄLJAMAKSMINE

PRIA kontrollib vastuvõetud taotluse nõuetele vastavust ja selles esitatud andmete õigsust ning taotleja ja toetatava tegevuse vastavust Euroopa Liidu õigusaktides, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses, arengukavas ja määruses sätestatud nõuetele.
Samuti teeb PRIA  valimi alusel ja ka vajadusel toetuse taotluste nõuete kontrollimise etapis kohapealseid kontrolle taotleja juures. 

PRIA hindab nõuetele vastavaid taotlusi vastavalt määruse lisas (leheküle lõpus) toodud hindamiskriteeriumidele.
Hindamistulemuste alusel koostatakse põllumajandustootjate ja muude taotlejate kohta eraldi paremusjärjestus, mis avaldatakse PRIA kodulehel meetme infot kajastaval lehel pealkirja „Taotlejate hindepunktid“ all. 

 
Kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ei ületa toetuseks ettenähtud  vahendeid, rahuldatakse kõik nõuetele vastavad taotlused, mis on saanud vähemalt minimaalse hindepunktide summa.

Kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ületab toetuseks ettenähtud vahendid, rahuldatakse taotluste hindamise tulemusel koostatud taotluste paremusjärjestuse alusel parimad nõuetele vastavad taotlused, mis on saanud vähemalt minimaalse hindepunktide summa.
Minimaalne hindepunktide summa toetuse taotluse rahuldamiseks on 25 % maksimaalsest hindepunktide summast, mis on põllumajandustootjate jaoks 16 ja mittepõllumajandusliku ettevõtja jaoks 15 hindepunkti.

Kui kõigi taotluste rahastamise summa ületab toetatava tegevuse rahastamise eelarvet üle 20 protsendi, kontrollib PRIA vastuvõetud taotluse nõuetele vastavust ja selles esitatud andmete õigsust ning taotleja, kavandatava tegevuse ja investeeringuobjekti vastavust määruses sätestatud nõuetele pärast taotluse hindamistüksnes nende taotluste puhul, mis kuuluksid rahuldamisele hindamistulemuste alusel koostatud taotluste paremusjärjestuse kohaselt.

Kui taotlusi esitatakse vähem kui 120% eelarvest, siis kontrollib PRIA kõikide taotluste nõuetele vastavust. 

PRIA teeb taotluse rahuldamise või taotluse rahuldamata jätmise otsuse 100 tööpäeva jooksul alates taotluse esitamise tähtpäevast, 11. septembriks 2015. Otsused saadetakse kõikidele taotlejatele PRIA kliendiregistris oleval postiaadressil. Palun veenduge, et kliendiregistris teie kohta käivad andmed on korrektsed! 

Taotleja võib toetatava investeeringu tegemist alustada taotluse esitamise päevale järgneval päeval ja investeeringu tegemist tõendavad dokumendid peavad olema samuti väljastatud samast päevast alates. Erandiks on ettevalmistav töö, mille puhul töö tegemist tõendavad dokumendid võivad olla väljastatud alates 2014. aasta 1. jaanuarist. 

Toetus makstakse välja üksnes abikõlblike kulude hüvitamiseks ja üksnes siis, kui toetuse saaja on tegevused nõuetekohaselt ellu viinud. 

Toetuse saaja teeb investeeringu ja esitab investeeringu tegemist tõendavad dokumendid kuni kaheksas osas ühe taotluse kohta kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest.

Toetuse väljamaksmiseks esitab toetuse saaja PRIA-le vormikohase maksetaotluse, koos investeeringu tegemist tõendavate nõuetekohaste dokumentidega. 

Juhime tähelepanu, et kui kavandatavaks tegevuseks on ehitamine, esitab toetuse saaja lisaks maksetaotlusele Microsoft Exceli tarkvaraga töödeldavas vormingus ehitustegevuse kulude vormi info [at] pria [dot] ee (info[at]pria[dot]ee).

 

PRIA otsustab toetuse maksmise sellise aja jooksul, et toetusraha oleks võimalik kanda toetuse saaja või liisingu korral toetuse saaja nimetatud liisinguandja arvelduskontole kolme kuu jooksul nõuetekohaste maksedokumentide laekumisest arvates.

Taotleja võib  taotleda ka toetatava tegevuse rahastamist enne kulutuste tegemist osaliselt tasutud kuludokumentide (OTKA) alusel varem, kui ta on abikõlblike tööde, teenuste või kauba eest täies mahus hankijale tasunud. Eelduseks on, et kõnealune investeering või selle osa on tehtud (töö või teenus lõpetatud, kaup ostetud), taotleja on selle vastu võtnud ning teenuse/kauba pakkujale tasunud vähemalt omafinantseeringuga võrdse rahasumma.

Pärast PRIA käest raha laekumist, peab toetuse saaja tasuma saadud raha viivitamata sellele isikule, kellelt ta tellis teenuse või töö või ostis kaupa. 

Raha ülekandmise tõestuseks esitab toetuse saaja PRIA-le teatise koos maksmist tõendavate dokumentidega (arve-saatelehe või arve ärakirjal märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendava maksekorralduse ärakirja või väljatrüki või arvelduskonto väljavõte). 

Teatis tuleb koos maksekorralduse(te)ga esitada PRIAle seitsme tööpäeva jooksul arvates päevast, kui PRIA-lt saadud raha laekus toetuse saaja arvelduskontole. 

OTKA-skeemi pole võimalik kasutada neil, kes kasutavad investeeringu tegemiseks liisingut.

Juhime tähelepanu, et toetuse saaja on kohustatud lisaks täitma nõudeid, mis puudutavad toetust saanud objektide tähistamist.

Siit leiad juhised, kuidas tähistada toetust saanud objekte.



 Tagasi algusse

 

LISAINFO JA KONTAKT 

Lisainfot saab PRIA Tartu keskusest Tähe 4, tel 737 7678, faks 737 1201, e-post: info [at] pria [dot] ee (info[at]pria[dot]ee)