Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus 2023 (MAK 2014-2020)

Nõuded taotlejale:

• PLK toetust võib taotleda füüsiline isik, juriidiline isik, seltsing ja muu isikute juriidilise isiku staatuseta ühendus, kes hooldab maad õiguslikul alusel, st on maa omanik või omab kehtivat rendilepingut.

Toetust saab taotleda ala kohta, mis vastab määruse §-s 5 sätestatud toetusõigusliku maa tingimusele:

• Toetust võib taotleda vähemalt 0,1 hektari suuruse hoolduskõlbliku poolloodusliku koosluse või selle osa kohta, mida taotleja kasutab ning mis on kantud Eesti looduse infosüsteemi ja asub looduskaitseseaduse § 4 lõike 1 punktides 1, 2, 4 ja 5 nimetatud kaitstaval loodusobjektil.
• Hoolduskõlblik kooslus on valdavalt kaetud niidutaimestikuga ja on niidetav või karjatatav. Selle taastamine on lõppenud, seal on loodud tingimused niidutaimestiku kujunemiseks ning kooslust on võimalik nõuetekohaselt hooldada.
• Kadakatega poollooduslikku kooslust ei loeta hoolduskõlblikuks, kui sealsete puittaimede liituvus (võrade projektsioonide osakaal maapinnal) on suurem kui 0,5. Kui kadakad ja muu puittaimestik kasvavad nii, et ala on takistusteta hooldatav ning on olemas niidule omane rohttaimestik, võib liituvus olla suurem kui 0,5.
• Toetust ei või taotleda maa kohta, mille kohta taotletakse arengukava alusel antavat muud pindalapõhist toetust.
• Toetust ei anta maa kohta, mille kohta antakse „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027” alusel põhisissetuleku toetust.

Toetusõigusliku maa hulka arvatakse:

• põllumajandusministri 14. jaanuari 2015. a määruse nr 4 „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded” § 3 lõigetes 3-5 ja 7-10 nimetatud maastikuelemendid;
• maa, millel asub kiviaed, heinaküün või loomade varjualune;
• kuni 2 meetri laiused maastiku joonelemendid (kraav, hekk või kiviaed);
• kuni 0,05 hektari suurused puude ja põõsastega kaetud alad, kus puudub niidutaimestik, kuid mis on seotud traditsioonilise põllumajandustegevusega või keskkonnaalaste eesmärkide saavutamisega;
• kuni 0,05 hektari suurused väikeveekogud ja taimestikuta alad;
• rannaniidul kõik sellised ala osad, kus taimestik puudub, olenemata ala osa suurusest (soolakud, veelombid, lõukad), välja arvatud taimestiku piirist mere poole jäävad liiva- ja kliburannad;
• roostik, mida on viimase aasta jooksul niidetud või karjatatud. Kui roostik on rohkem kui aasta hooldamata, roog on puitunud ning maapinnale on moodustunud roomatt, siis selline ala ei ole toetusõiguslik;
• pinnasteed, mis on üle 50 protsendi ulatuses kaetud niidutaimestikuga ning mida hooldatakse niitmise või karjatamise teel.

• Poollooduslikku kooslust ei tohi kahjustada.
• Poollooduslikul kooslusel, mille kohta toetust taotletakse, peab olema kohapeal visuaalselt tuvastatav piir.
• Taotleja hooldab poollooduslikku kooslust Keskkonnaameti (edaspidi KeA) poolt e-PRIA põldude haldamise teenuses ette nähtud viisil ja seal märgitud poolloodusliku koosluse tüüpi arvestades. Kui KeA on e-PRIAs poolloodusliku koosluse hooldamise viisina ette näinud nii niitmise kui ka karjatamise, hooldab taotleja poollooduslikku kooslust kas niitmise või karjatamise teel.
• Puisniitu võib hooldada niitmise või karjatamise teel. Karjatamine on lubatud puisniidu taastamise järel niidutaimestiku taastumise eesmärgil või kui puisniitu on enne niidetud ja niide on kokku kogutud.
• Puiskarjamaad tuleb hooldada karjatamise teel.
• Rannaniidul ja loopealsel on lubatud ainult karjatamine. Niitmine on lubatud, kui see on vajalik liigikaitseliste eesmärkide saavutamiseks või kui alal on võimalik teha heina ja niide kokku koguda ning kui KeA on sellise hooldamise viisi e-PRIAS ette näinud.
• PLK 5-aastase kohustuse puhul võib heas seisus ja vähese tootlikkusega loopealse kohustuseperioodi jooksul jätta ühel kohustuseaastal hooldamata, kui KeA on andnud selleks nõusoleku enne 1. augustit.
• Karjatatavat poollooduslikku kooslust võib enne karjatamist niita arvestades, et niita ei tohi enne 10. juulit. Niitmine ja niite kokku kogumine peab toimuma enne 1. augustit ning 1. oktoobriks peab ala olema nõuetekohaselt karjatamise teel hooldatud.
• Niidetaval poollooduslikul kooslusel on hekseldamine keelatud. Karjatatavat poollooduslikku kooslust on lubatud üle niita või hekseldada üksnes KeA kirjalikul nõusolekul. KeA võib vajaduse korral seada tingimuseks karjatataval poollooduslikul kooslusel niite või heksli kokku kogumise.
• Taotleja või tema esindaja peab osalema KeA korraldatud poolloodusliku koosluse hooldamise koolitusel, kus jagatakse juhiseid alade hooldamiseks ja selgitatakse toetuse saamise tingimusi. 2023. aastal peab olema koolitus läbitud hiljemalt 20. juuniks. Nõude täitmisel arvestatakse alates 2015. aastast toimunud koolitusi. Oma läbitud koolituste andmeid näete e-PRIA menüüpunktis „Pindalateenused“ valides  „Pindalatoetuste lisateenused“.
• Poollooduslikku kooslust ei tohi niita enne 10. juulit.
• Niidetav poollooduslik kooslus peab olema niidetud ja niide kokku kogutud 1. septembriks. Kokkukogutud niide peab olema alalt ära viidud niitmisele järgneva aasta 1. aprilliks, kui KeA ei näe ette teisiti. 
• Niidetavat poollooduslikku kooslust (välja arvatud puisniit), mis on suurem kui 15 hektarit, tuleb niita keskelt-lahku, servast-serva või muul meetodil, kui KeA on andnud selleks nõusoleku. Tööde alustamisest tuleb teavitada KeAd.
• Poollooduslikul kooslusel tuleb alustada karjatamisega kaitse-eeskirjas, kaitsekorralduskavas või liigi kaitse ja ohjamise tegevuskavas sätestatud tähtpäeval. Kui tähtpäeva ei ole sätestatud, võib karjatamisega alustada taotleja valitud ajal, kui KeA ei ole e-PRIAs selleks ette näinud muud tähtpäeva.
• Rannaalal tuleb alustada karjatamisega hiljemalt 31. mail.
• Karjatamise tulemusena peab 1. oktoobriks kogu taotletaval alal olema visuaalselt tuvastatav, et loomad on alal toitunud selliselt, et rohustu on vähemalt 50% ulatuses madalaks söödud ning ülejäänud alal on rohustu valdavalt söödud.
• Poollooduslikul kooslusel, mille kohta toetust taotletakse, on keelatud anda loomale lisasööta.
• Kui taotlejal on olemas PLK toetusega seotud veebileht, peab ta selle kaudu teavitama avalikkust, et asjakohane tegevus on viidud või viiakse ellu Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist saadud toetuse abil. Selleks tuleb kodulehel avaldada MAK logo ja Euroopa Liidu embleem ning esitada tegevuse lühikirjeldus. Toetuse teavitamisega seonduv on reguleeritud maaeluministri 22.12.2015. a määrusega nr 26. Täiendav info on kättesaadav PRIA kodulehel.

Kohustust ei saa alates 2023. aastast suurendada. Toetuse saaja ei või kohustust suurendada selle maa arvelt, mille kohta ei ole eelmine aasta kohustust võetud.

PLK 5-aastase kohustuse vähendamine ei ole lubatud. Kohustuse vähendamisel nõutakse makstud toetus tagasi selle maa osas, mille võrra on kohustusealuse maa pindala vähendatud.

Toetuse saaja ei või kohustust vähenda selle maa arvelt, mille kohta on eelmine aasta kohustus võetud.

Toetust ei nõuta tagasi üksnes selle maa osas, mis läheb põllumajanduslikust majapidamisest välja.

PLK 5-aastast kohustust võib üle anda. Kohustuse ülevõtmisel taotleja enda kohustus ja ülevõetud kohustus liidetakse ning kohustuse kestuseks loetakse lühemat aega kestnud kohustuse kestus, st kohustuse ülevõtja kohustuseperiood võib pikeneda. See kehtib nii kohustuse osalise kui ka täieliku ülevõtmise korral.

Kohustuse üleandmiseks-ülevõtmiseks tuleb PRIAle saata mõlemapoolselt digiallkirjastatud vabas vormis avaldus e-posti aadressil info [at] pria [dot] ee (info[at]pria[dot]ee).

Taotleja võib poolloodusliku koosluse hooldamise kohustuse lõpetada, kui ta võtab sama maa kohta pärandniidu hooldamise toetuse kohase kohustuse. Sellisel juhul arengukava alusel antava toetuse kohane kohustus lõpeb ja algab uus strateegiakava alusel antava toetuse kohane kohustus, mille kestus on viis järjestikust kalendriaastat.