Pärandniidu hooldamise toetus 2023

Nõuded taotlejale

• Toetust võib taotleda füüsiline isik, juriidiline isik, seltsing ja muu isikute juriidilise isiku staatuseta ühendus, kes hooldab maad õiguslikul alusel, st on maa omanik või omab kehtivat rendilepingut.
• Toetust ei anta taotlejale, kellele antakse „Eesti maaelu arengukava 2014–2020” alusel poolloodusliku koosluse hooldamise toetust.

• Taotleja või taotleja heaks tegutsev füüsiline isik, kes tegeleb pärandniidu hooldamisega, peab olema osalenud esimese kohustuseaasta 15. augustiks Keskkonnaameti korraldatud pärandniidu hooldamise koolitusel.

Nõuded toetusõigusliku maa kohta

• Toetust antakse taotleja kasutatava vähemalt 0,10 hektari suuruse pärandniidu või selle osa kohta, mille kohta on andmed kantud Eesti looduse infosüsteemi (edaspidi EELIS) ning mis asub looduskaitseseaduse § 4 lõike 1 punktides 1, 2, 4, 5 või 6 nimetatud kaitstaval loodusobjektil või muinsuskaitsealal, mis on võetud kaitse alla inimese ja looduse koosmõjul väljakujunenud kultuurmaastiku kaitsmiseks.
• Toetust antakse pärandniidu kohta, mis on valdavalt kaetud niidutaimestikuga ja on niidetav või karjatatav või mille taastamine on lõppenud ja kus on loodud tingimused niidutaimestiku kujunemiseks.
• Toetust antakse pärandniidu kohta, kus kasvavad puittaimed, sealhulgas kadakad, mille liitus on kuni 50 protsenti. Puisniidu ja puiskarjamaa kohta võib toetust anda, kui seal kasvavate puittaimede, sealhulgas kadakate liitus on kuni 70 protsenti.
• Toetusõigusliku maa hulka arvatakse:
  • ala, kus ühe hektari kohta kasvab rohkem kui 50 puud;
  • maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 68 „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud majandamisnõuded” § 6 lõigetes 8–11 nimetatud maastikuelemendid;
  • kuni kahe meetri laiune maastiku joonelement;
  • pinnastee;
  • maa, millel asub heinaküün, loomade varjualune või kiviaed;
  • kuni 0,50 hektari suurune puude ja põõsaste grupp, mis on selgelt eristatav ja mille kogupindala ei ületa 15 protsenti pärandniidu pindalast;
  • kuni 0,50 hektari suurune väikeveekogu, vanajõgi ja muu looduslik taimestikuta ala, mis on selgelt eristatav ja mille kogupindala ei ületa 15 protsenti pärandniidu pindalast;
  • rannaala see osa, kus taimestik puudub, olenemata selle osa suurusest, välja arvatud taimestiku piirist mere poole jääv liiva- ja kliburand;
  • roostik, mis ei ole puitunud.
• Toetust ei või taotleda maa kohta, mille kohta taotletakse strateegiakava alusel:
  • keskkonnasõbraliku majandamise toetust;
  • ökoalade toetust;
  • ökosüsteemiteenuste säilitamise toetust;
  • mesilaste korjealade toetust;
  • turvas- ja erodeeritud mulla kaitse toetust;
  • põhjavee kaitse toetust;
  • pinnavee kaitse toetust.
• Samal aastal sama maa kohta saab lisaks pärandniidu hooldamise toetusele taotleda ka põhisissetuleku toetust, mahepõllumajanduse ökokava ja mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetust;
• Toetust ei anta pärandniidu ala kohta, mille kohta antakse samal kohustuseaastal sama tegevuse eest looduskaitseseaduse §-s 18 sätestatud loodushoiutoetust.
• Liigikaitseliselt olulise rannaala lisategevuse elluviimise eest antakse toetust pärandniidu kohta, mis paikneb liigikaitseliselt olulisel rannaalal.
• Sama pärandniidu kohta ei anta samal kohustuseaastal toetust tulemuspõhise viieaastase piloottegevuse elluviimise eest ja väärtuste hindamise lisategevuse elluviimise eest.

5-aastase kohustuseperioodi jooksul võib jätta pärandniidu ühel aastal hooldamata, kui pärandniit on heas seisus. Rannaniidul ja loopealsel on lubatud ainult karjatamine.

Nõuded niidetava pärandniidu kohta

• Kui pärandniidul on kaitsealuse maas pesitseva linnuliigi elupaik, mille kohta on andmed kantud EELISesse, võib pärandniitu niita alates 15. juulist.
• Kui taotleja kõikidel pärandniitudel on kaitsealuse maas pesitseva linnuliigi elupaik, mille kohta on andmed kantud EELISesse, võib kuni 20 protsenti pärandniidust niita enne 15. juulit.
• 5–30 protsenti pärandniidust peab jätma niitmata. Kui pärandniitu ohustab seisundi halvenemine, peab terve pärandniidu ala ära niitma.
• Pärandniitu, välja arvatud puisniitu, mis on suurem kui 30 hektarit, peab niitma keskelt-lahku või servast-serva. Tööde alustamisest peab teavitama Keskkonnaametit.
• Pärandniit peab olema niidetud ja niide kokku kogutud 1. septembriks. Kokku kogutud niide peab olema ära viidud niitmisele järgneva aasta 1. aprilliks.
• Pärandniidul on hekseldamine keelatud, välja arvatud puisniidu taastamisjärgse hooldamise korral.
• Pärandniitu võib pärast niitmist ja niite kokku kogumist karjatada.

Nõuded karjatatava pärandniidu kohta

• Rannaalal peab alustama karjatamisega hiljemalt 31. mail.
• Karjatamise tulemusena peab pärandniidu rohustu olema 1. oktoobriks 50 protsendi ulatuses madalaks söödud ning ülejäänud pärandniidul rohustu valdavalt söödud.
• Pärandniidul on keelatud anda loomadele lisasööta.
• Pärandniitu võib enne karjatamist niita, kui niitmine, niite kokku kogumine ja ära viimine toimub enne 1. augustit.
• Pärandniitu võib pärast karjatamist üle niita või hekseldada alates 1. augustist, kui selle rohustu on 50 protsendi ulatuses madalaks söödud ning ülejäänud pärandniidul on rohustu valdavalt söödud. Niite ja heksli võib maha jätta. Vähemalt kolm päeva enne niitmise või hekseldamisega alustamist peab teavitama Keskkonnaametit.

Puisniidu taastamisjärgne hooldamine

• Taastamisjärgset puisniitu peab hooldama niitmise, karjatamise või hekseldamise teel.
• Puisniidul ei ole hekseldamine lubatud enne 1. augustit.
• Puisniit peab olema niidetud, karjatatud või hekseldatud 1. oktoobriks.

Tulemuspõhine viieaastane piloottegevus

• Kui taotleja on liitunud LIFE projektiga „Loodusrikas Eesti”, lähtub ta projekti hõlmatud pärandniidu hooldamisel ja hindamisel nimetatud projektis ettenähtust.

Liigikaitseliselt olulise rannaala lisategevus

• Liigikaitseliselt olulise rannaala lisategevuse elluviimise korral peab karjatamise tulemusena pärandniidu rohustu olema 1. oktoobriks 75 protsendi ulatuses madalaks söödud ning ülejäänud pärandniidul rohustu valdavalt söödud.
• 1. oktoobriks peavad pärandniidu madalamad kohad, sealhulgas lõugas ja väikeveekogu olema hooldatud.

Väärtuste hindamise lisategevus

• Väärtuste hindamise lisategevuse elluviimise korral hindab taotleja pärandniitu LIFE projekti „Loodusrikas Eesti” raames välja töötatud metoodika alusel.
• Ühele taotlejale antakse väärtuste hindamise lisategevuse elluviimise eest toetust kuni kolme pärandniidu kohta kalendriaastas.

Pärandniidu käsitsi või hobuniidukiga niitmise lisategevus

• Taotleja niidab pärandniidu käsitsi või hobuniidukiga niitmise lisategevuse elluviimise korral kogu pärandniidu vikati, trimmeri, hobuse ja hobuniiduki või motoplokiga. Tööde alustamisest peab teavitama Keskkonnaametit e-kirja või telefoni teel.

Laiu või väikesaare lisategevus

• Laiu või väikesaare lisategevuse elluviimise korral antakse toetust sellise pärandniidu hooldamise eest, mis asub laiul või väikesaarel, kus puudub püsiv praamiühendus ja kuhu ei pääse teisiti kui muu veesõidukiga.
• Ühele taotlejale antakse laiu või väikesaare lisategevuse elluviimise eest toetust kuni 100 hektari pärandniidu kohta.

Pärandniidu või selle loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liigi seisundi parendamise lisategevus

• Pärandniidu või selle loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liigi seisundi parendamise lisategevuse elluviimise korral teeb taotleja ühte või mitut järgmist tegevust:
  • sonni või lombi taimestikust puhastamine;
  • puistu kujundamine;
  • mätta eemaldamine;
  • ebasoovitava taimestiku tõrjumine.
• Toetust antakse pärandniidu selle osa kohta, kus pärandniidu või selle loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liigi seisundi parendamise lisategevust on Keskkonnaameti hinnangul vaja läbi viia.

Kui kohustust suurendatakse taotleja kohustusealuse maa pindalast selle maa arvelt, mille kohta ei ole kohustust võetud, siis kohustuseperioodi kestus ei muutu kui kohustusealuse maa pindala suureneb kuni kaks hektarit või üle kahe hektari, aga moodustab kohustusealuse maa pindalast kuni 20 protsenti.

Kui kohustust suurendatakse taotleja kohustusealuse maa pindalast selle maa arvelt, mille kohta ei ole kohustust võetud ning kui kohustusealuse maa pindala suureneb üle kahe hektari ja moodustab kohustusealuse maa pindalast üle 20 protsendi, siis algab uus kohustus, mille kestus on viis järjestikust kalendriaastat.

Kui kohustusealuse maa pindala vähendatakse määruse § 20 lõikes 8 sätestamata põhjusel, võib kohustusealuse maa pindala vähendada kuni 10 protsenti.

Kui kohustuse võtab üle isik, kellel ei ole kohustust, loetakse kohustuseperioodi kestuseks ülevõetud kohustuse kestus.

Kui kohustuse võtab üle isik, kelle kohustus on alanud hiljem kui ülevõetud kohustus, kohustused liidetakse ja kohustuseperioodi kestuseks loetakse kohustuse ülevõtja kohustuseperioodi kestus.

Kui kohustuse võtab üle isik, kelle kohustus on alanud varem kui ülevõetud kohustus, kohustused liidetakse ja kohustuseperioodi kestuseks loetakse:

1. kohustuse ülevõtja kohustuseperioodi kestus, kui ülevõetud kohustusealuse maa pindala on kuni kaks hektarit või üle kahe hektari, aga moodustab kohustuse ülevõtja kohustusealuse maa pindalast kuni 20 protsenti;
2. kohustuse üleandja kohustuseperioodi kestus, kui ülevõetud kohustusealuse maa pindala on üle kahe hektari ja moodustab kohustuse ülevõtja kohustusealuse maa pindalast üle 20 protsendi.