Valkude kättesaadavus on toiduga kindlustatuses määrava tähtsusega

Novembrikuu Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogul anti ülevaade turuolukorrast liidus. Taani ja Saksamaa tegid ettepaneku koostada liidu valgustrateegia. Selle eesmärk on toota ja tarbida rohkem kohalikke valgukultuure, et vähendada sõltuvust impordist, tagada isevarustatus ja hoida looduskeskkonda.

Inflatsioon ja sisendhinnad põllumajandussektoris on oluliselt langenud, kuid püsivad siiski kõrgemal kui enne koroonakriisi ja täiemahulist sõda Ukrainas. Ilmastiku tõttu on tavapärasest halvem olukord teravilja- ja õliseemnesektoris. Piima- ja lihasektoris on olukord suhteliselt stabiilne. 

Taani ja Saksamaa tegid nõukogul üleskutse koostada Euroopa Liidu valgustrateegia. Liikmesriikidel on tarvis toota ja tarbida rohkem kodumaiseid valgukultuure nii toidus kui ka loomasöödas. Eesmärk on vähendada sõltuvust impordist, tagada isevarustatus ja kaitsta kliimat. Valkude kättesaadavus on toiduga kindlustatuses määrava tähtsusega. Liidu valgustrateegia koostamise ettepanekut toetasid kõik liikmesriigid. 

Ministrite kohtumisel osales sõnavõtuga Ukraina uus põllumajandusminister Vitalii Koval. Minister kirjeldas Ukraina põllumajandussektorile sõjast põhjustatud suuri kahjusid: 20% põllumajandusmaast on okupeeritud, 500 000 ha põllumaad on tarvis demineerida. Otsesed kahjud on üle 9 miljardi euro ning majandustegevuse kahjud ulatuvad üle 66 miljardi euro. 200 000 põllumeest on läinud kaitseväkke.

Ukraina pole vaid liitu eksportija: möödunud aastal importis riik Euroopa Liidust 10 miljardi euro väärtuses sisendeid, näiteks kütust, masinad ja seemned. Ligi 7 miljardi euro väärtuses ostis Ukraina sisse Euroopa Liidu põllumajandustooteid. Ukraina import Euroopa Liidust ületab ekspordi. Minister Koval tänas kõiki abikäe ulatanuid, kutsus liikmesriike üles ühtsusele ning avaldas lootust, et Ukrainat nähakse partnerina. 

„Eesti rõhutas koos mõttekaaslaste Leedu, Soome, Rootsi, Taani, Saksamaa ja Portugaliga, et peaksime liidu turu hoidma Ukraina toodetele võimalikult avatuna,“ ütles regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman. 

Minister Hartman kohtus Ukraina põllumajandusministriga ka kahepoolselt, et arutada Eesti-Ukraina tegevuskava. Kava eesmärk on aidata Ukrainal valmistuda Euroopa Liiduga ühinemiseks ning koostööprojektide algatamiseks põllumajanduses ja kalanduses. 

Teate edastas: Heili Sõrmus, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, heili [dot] sormus [at] agri [dot] ee (heili[dot]sormus[at]agri[dot]ee), 5622 8240