Uue perioodi toetused – rohefookus ja tulemuspõhisus - mida see tähendab?

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) uue perioodi (2023-2027) toetuseid iseloomustab suurem panustamine keskkonna hoidmisesse ja kaitsesse, et aidata ellu viia rohepööret toidutootmises. Samal ajal on eesmärgiks ka tagada toidutootmise konkurentsivõime ja toidujulgeolek ning kogu maapiirkonna sotsiaalmajanduslik jätkusuutlikkus.

Euroopa komisjon on uue toetuste perioodi suurima muutusena välja toonud toetuste tulemuspõhiseks kujundamist, mis tähendab suurt muutust nii kliendi kui ka PRIA vaatest. Seni oli toetuste peamiseks reegliks nõuete ja tingimuste täpne järgimine ja neist kinnipidamine. Uue perioodi toetuste puhul saab aga kõige olulisemaks tulemuse saavutamine. Iga investeeringu taotlemisel tuleb täpselt läbi mõelda, millist tulemust soovitakse saavutada ja milles tulemus väljendub ehk kuidas seda saab mõõta.

Näiteks, kütusesäästlikuma või täppispõllumajandustehnika hankimise eesmärk ei ole lihtsalt tehnika ostmine, vaid selle abil saavutatud tulemus, mis on mõõdetav. Näiteks energiasääst ühe hektari haritava maa kohta või väiksem väetiste ja taimekaitsevahendite kulu x ühiku toodangu kohta või hoopis suurenev süsiniku sidumise võime hektari kohta jne. Mittepõllumajanduslike investeeringute puhul võib see tähendada hoopis ettevõtte võimekust luua juurde maakonna keskmise palgatasemega töökohtasid või saavutada väiksem energiakasutus ühe toodangu ühiku kohta või hoopis väiksem toote omahind vms. Seega on taotlemisel vaja eelkõige mõelda soovitud tulemustele, mitte ostetavatele asjadele. Lisaks peab ligikaudu 30% toetustest olema otseselt seotud keskkonnakaitseliste ning rohepöördega seotud eesmärkidega.

Et tagada tulemuspõhisus, tuleb lihtsustada senist toetusraha kasutamise korraldust ja vähendada toetustega seotud bürokraatiat. Selleks soovib PRIA uue perioodi investeeringtoetuste puhul oluliselt suurendada lihtsustatud kulumeetodite kasutamist, mis tähendab, et toetus makstakse välja, kui kokkulepitud tulemus on saavutatud ning seda ilma täiendava kuludokumentide kontrollita. Samuti ei kontrollita seda, kellelt asjad on ostetud, kas projektides tehti muudatusi või mis oli projekti tegelik maksumus. Koos Maaeluministeeriumiga on PRIA eesmärgiks seadnud, et kõigist toetustest oleks vähemalt 50% välja makstud põhinedes lihtsustatud kulumeetodi kasutamisele.

Uuel perioodil on liikmesriikide makseagentuuride, sh PRIA kohustuseks välja arendada tulemusaruandluse süsteem, mille täitmist Euroopa Liit kogu perioodi vältel kontrollib. Oluline on välja tuua, et eesmärkide täitmisest sõltub tulevikus ka see, kas Euroopa Liidu rahakraanid on liikmesriigi jaoks jätkuvalt avatud. Et tagada taotluste tulemustele orienteeritus, läbipaistvus ja kvaliteet, soovib PRIA välja töötada eelnõustamissüsteemi, et taotleja saaks vajadusel abi küsida juba enne taotluse esitamist projektide ettevalmistamise käigus. Samuti tahame toetuse saajatele pakkuda igakülgset tuge kogu projekti elukaare jooksul ning koos partneritega projekti eesmärgistamiseks vajaliku info ning vajadusel kvaliteetsete nõustajate leidmisel.

Projektide terviklikku elluviimist peaks toetama ka avatud taotlusvoorude tihedam kasutamine, mis tähendab kliendi jaoks seda, et taotlusvooru lõpukuupäeva pole määratud ja voor on avatud seni, kuni jagub eraldatud toetussummat. Otsuseid tehakse jooksvalt lävendi alusel. Lisaks on PRIA eesmärk koos Maaelu Edendamise Sihtasutuse ja teiste krediidiasutustega arendada nn finantseerimise tervikteenust ehk pakuksime abi omafinantseeringu võimaluste leidmisel. Nimetatud teenuse kasutuselevõtuga moodustuks terviklik finantseerimise lahendus, mis koosneks taotluse esitamisest ja selle rahuldamise protsessist, aga lisaks ka finantseerimise lahendusest. Viimane võib lisaks omafinantseeringule ning toetussummale sisaldada ka laenusid või täiendavaid tagatisi (käenduseid, garantiisid).

Suured muutused ootavad ees ka pindalapõhiselt makstavate otsetoetuste menetlust. Suurim muutus on selles, et kogu põllumajanduslik tegevus saab sisuliselt olema pidevalt seiratav satelliitide ja moodsa tehnoloogia abil. See võimaldab sisse viia taotlejate jaoks mõeldud eelteavitussüsteemi, et tagada toetuste maksmine koheselt õiges ulatuses, selle asemel, et ebaõiget maakasutust ja alusetuid makseid hiljem koos lisanduva karistusega tagasi küsida. Üldiselt kokku võttes võiks öelda, et kui seni sai toetuse saaja avastatud vea eest karistada, siis uuel perioodil tekib võimalus, et kui viga avastatakse, siis on kliendil võimalik see kindla aja jooksul ära parandada või korrigeerida või taotlus tagasi võtta ning sellega ei kaasne kohest karistust.

Kokkuvõtteks võib öelda, et toetuste andmise juures muutub olulisemaks teadliku valiku tegemine, st iga euro kasutamine peab olema nutikas. Mis omakorda tähendab seda, et tegevused peavad olema läbimõeldud ja tulemuslikud. Seda saab teha ainult siis, kui kasutame ära tänapäevase maailma andmepõhisust ja digitaliseeritust. Koos nii valitsemisala kui ka väliste partneritega soovib PRIA arendada uusi kasulikke andmetel põhinevaid teadmusteenuseid. See aitab teha teadlikumaid andmepõhiseid otsuseid nii isikustatud kui avalike loodavate e-teenuste kaudu ning aitab kaasa põllumajanduse ning tervikuna toidutootmise digitaliseerimisele.

2022. aasta lõpu seisuga on PRIA kaudu Eestis alates 2000. aastast välja makstud üle 5 miljardi euro Euroopa Liidu ja Eesti enda toetusi. See raha on jõudnud Eesti maaelusse ning aidanud kaasa meie põllumajanduse jätkusuutlikkuse ning konkurentsivõime säilimisele. Kindlasti tahame, et järgmise viie miljardi toetusraha väärtus oleks Eesti jaoks veelgi suurem.