Toetusõigusliku maaga seotud muudatused ja põllumassiivide registri uuendamine

2023. aastast algas uus programmperiood, mis toob pindalatoetuste taotlejate jaoks kaasa ka muudatusi toetusõigusliku maa osas. Muudatused on seotud säilitatavate maastikuelementidega ja poollooduslike kooslustega kattuvate põllumassiividega.

Alates 2023. aastast muutusid nõuded säilitatavatele maastikuelementidele. Toome siinkohal need välja.

• Põllusaartel võib lisaks looduslikule taimestikule, puudele, põõsastele ja kividele edaspidi esineda ka väikeseid tiike, märgalasid ja karstiauke, mis arvatakse toetusõigusliku põllusaare koosseisu.
• Kraavid ja eesvoolud on toetusõiguslikud siis, kui nad asuvad põllumajandusmaa sees ja kraavi ning eesvoolu laius koos puittaimestikuga ei ole üle 12 meetri, sõltumata sellest, kas nad asuvad maaparandussüsteemi maa-alal või mitte. Samuti pole oluline eesvoolu valgala suurus. Põllumajandusmaa servas, näiteks metsa või tee ääres, asuvad kraavid ja eesvoolud pole enam toetusõiguslikud.
• Kiviaed on toetusõiguslik, kui tema laius on vähemalt 0,3 meetrit ja kõrgus vähemalt 0,5 meetrit. Enam ei pea toetusõiguslik kiviaed olema pärandkultuuri objekt või rajatud MAK toetuse raames.
• Uute maastikuelementidena lisandusid loetellu põllumajandusmaaga ümbritsetud ja põllumajandusmaaga külgnevad puhastuslodud ja settebasseinid, mis on rajatud MAK 2007-2013, MAK 2014-2020 või strateegiakava maaparanduse investeeringutoetuse abil. Puhastuslodud ja settebasseinid kaardistab Põllumajandus- ja Toiduamet ning PRIA arvestab need toetusõigusliku maa koosseisu.

Maastikuelementide säilitamise reeglistik tuleneb määrusest „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud majandamisnõuded“.

Alates 2023. aastast põllumassiivid enam poollooduslike kooslustega ei kattu. Samas saab poollooduslikele kooslustele (uue nimega pärandniidud) hakata taotlema põhisissetulekutoetust (PST).

Põllumassiivide registri uuendamine

Eelmisel aastal tegi Maa-amet uued ortofotod Eesti põhjapoolsema osa kohta. Nende alusel vaatab PRIA põllumassiivide ja maastikuelementide piirid üle ning uuendab neid, kui looduses on toimunud muudatused. Samuti arvestatakse piiride ülevaatamisel alates 2023. aastast kehtima hakanud uute toetusõigusliku maa tingimustega, sh kantakse põllumassiivide registrisse uued maastikuelemendid ja kustutatakse need, mis pole enam toetusõiguslikud. Piiride uuendamine algas novembris ja lõpeb aprillis. Uuendatud andmed jõuavad jooksvalt põllumassiivide veebikaardile ja e-PRIA teenusesse „Põllumassiivide muudatused“ (e-PRIA –> Valdused –> Põllumassiivide muudatused).

 

Kuna PRIA pärast muudatuste tegemist eraldi teavitust ei tee, siis on taotlejatel oluline põllumassiivide veebikaardil või e-PRIA teenuses „Põllumassiivide muudatused“ ise oma põllumassiividel silma peal hoida. „Põllumassiivide muudatused“ teenuses saab vaadata endaga seotud põllumassiivide registri seisu ühtses nimekirjas. Seejuures on näha, millal on põllumassiiv viimati üle vaadatud ja piire muudetud ning kus ja kui suur on pindalaline muudatus. Samuti saab jälgida, kas põllumassiiv on ülevaatamisel või on see registrimuudatuste täpsustamiseks välikontrolli suunatud.

Kui taotleja leiab, et tehtud muudatus ei vasta tegelikule olukorrale looduses, siis tuleb tal sellest PRIAle teada anda. Selleks tuleb e-PRIA teenuses „Põllumassiivide muudatused“ esitada uus piir koos selgitustega selle kohta, mis on muutunud.

Uute maade kasutuselevõtust teavitamine 

Tuletame maakasutajatele meelde, et neil, kel on plaanis alanud aastal uusi maid kasutusse võtta ja sinna pindalapõhiseid toetusi taotleda, tuleks sellest PRIAle võimalikult varakult teada anda. Uutest maadest ja olemasolevate põllumassiivide ning säilitatavate maastikuelementide piiride muudatustest saab PRIAt kõige mugavamalt teavitada e-PRIA teenuse „Põllumassiivide muudatused“ (e-PRIA –> Valdused –> Põllumassiivide muudatused) kaudu.

Varajane uutest maadest teavitamine tagab kevadel sujuvama taotlemise!