PTA külvas piirialadele üle 120 000 vaktsiinipala

Põllumajandus- ja Toiduamet lõpetas eile, 6. oktoobril 2026 Kirde- ja Kagu-Eestis metsloomade suukaudse vaktsineerimise marutaudi vastu. Vaktsineerimine toimus Venemaa piirialadel eesmärgiga vältida metsloomade seas esineva marutaudi levikut Eestisse ning hoida Eesti marutaudivabana.

Vaktsineerimise käigus külvati helikopteritelt maapinnale 122 400 vaktsiinipala. Vaktsiini sisaldavaid peibutussöötasid külvati rebastele ja kährikutele Kirde- ja Kagu-Eestis kuni 50 km kaugusel riigipiirist. 

Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) teenuste keskse toe ja korralduse osakonna peaspetsialisti Ave-Ly Toomvapi sõnul aitab metsloomade vaktsineerimine hoida Eesti marutaudivabana. „Kui 2003. aastal diagnoositi Eestis marutaudi rohkem, kui 800-l loomal, neist 120 olid koduloomad, siis täna on Eesti marutaudivaba maa. See tulem on tulnud aga järjekindla vaktsineerimise tulemusel. Esimene metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine toimus juba 2004. aastal Vormsil, kus kolme päeva jooksul külvati käsitsi umbes 1800 vaktsiinipala ning seda tegi kolm meeskonda,“ kirjeldas Toomvap metsloomade vaktsineerimise algusaega.   

2005. aastal toimus esimene marutaudivaktsiini külvamine lennukitelt, hõlmates Põhja- ja Lääne-Eestit. Aastatel 2006–2010 külvati vaktsiini kogu Eesti territooriumil kaks korda aastas – kevadel ja sügisel. 2011–2015 vaktsineeriti Venemaa ja Läti piiril, ja alates 2015. aastast vaktsineeritakse Kirde- ja Kagu-Eestis Venemaa piirialadel. 

„Peibutussööt on umbes tikutopsisuurune, hallikaspruuni värvi ja tugeva kalalõhnaga. Sööda sees on vaktsiinikapsel. Rebased ja kährikud leiavad vaktsiinipala lõhna järgi. Pala söömisel purustab loom selle sees oleva vaktsiinikapsli, vaktsiin satub loomale suhu ning organism hakkab tootma antikehi marutaudiviiruse vastu,“ kirjeldas Toomvap. 

Kuigi tänavune vaktsineerimine on lõppenud, võib looduses veel üksikuid vaktsiinipalu leiduda. PTA palub vaktsiinipala leidmisel seda mitte puudutada. 

Oluline teada vaktsiinipala leidmisel: 

• Peibutussööt on umbes tikutopsi suurune, hallikaspruun ja tugeva kalalõhnaga. 
• Sööda sees on vaktsiinikapsel. 
• Kui leiad vaktsiinipala, ära puuduta seda. Väikekiskjad ei pruugi sööta võtta, kui sellel on inimese lõhn. 
• Kui on oht, et vaktsiinipala võivad leida lapsed või koduloomad, tuleb see varjatumasse kohta ümber paigutada. Kasuta seda tehes kummikindaid või kilekotti. 
• Kui vaktsiin satub vigastatud või kahjustunud nahale, silma, suhu või nina limaskestale, pese kokkupuutekohta kohe rohke veega vähemalt 15 minutit. Kahjustunud nahale või haavale sattumisel pese piirkonda vee ja seebiga ning puhasta seejärel 70-protsendilise alkoholilahusega. Võta kindlasti ühendust perearstiga. 
• Vaktsineerimise ajal ning järgnevatel päevadel tuleb koerad ja kassid vaktsineerimisalal hoida koduhoovis või toas. 

Marutaudi vastu tuleb vaktsineerida ka lemmikloomad – koerad, kassid ja valgetuhkrud, see on loomaomaniku vastutus. Eestis tuleb koeri, kasse ja valgetuhkruid marutaudi vastu vaktsineerida iga kahe aasta järel. Regulaarne vaktsineerimine aitab kaitsta nii loomi, kui ka inimesi. 

Marutaud on ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, millesse võib nakatuda nii loom kui ka inimene. Kliiniliste tunnuste väljakujunemise järel lõpeb haigus alati surmaga. Ravi puudub, kuid marutaudi on võimalik vaktsineerimisega ennetada. Sel aastal on marutaudi Euroopas avastatud nii kodu-, kui ka metsloomadel Poolas, Ungaris, Rumeenias, aga ka Saksamaal ja Itaalias. 

Täiendavat infot marutaudi ja vaktsineerimise kohta leiab veebilehelt www.marutaud.ee. 

Teate edastas: Elen Kurvits, Põllumajandus- ja Toiduamet, elen [dot] kurvits [at] pta [dot] agri [dot] ee (elen[dot]kurvits[at]pta[dot]agri[dot]ee), 5865 0594