Põllumajandus- ja Toiduamet: 2022. aasta seire käigus tuvastasime kolm ohtlikku taimekahjustajat

Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) tegi 2022. aastal 37 taimekahjustaja seiret, mille käigus tuvastas kolm ohtlikku taimekahjustajat, mida on ka varem Eestis leitud. Fütosanitaarset olukorda Eestis võib endiselt pidada heaks.

Igal aastal seirab PTA kohustuslikus korras 20 karantiinset taimekahjustajat, mille seas on mitmed Eesti jaoks olulised kartuli-, metsa-, viljapuude ja muude põllukultuuride kahjustajad. 2022. aastal olid seirekavasse kaasatud ka mitmed kasvuhoonekahjustajad ja metsakahjustajad, mida seiratakse iga seitsme aasta järel.

Kokku tehti 2022. aastal 37 taimekahjustaja seiret, nende seas oli kuus karantiinset kartulikahjustajat, 12 karantiinset metsataimede kahjustajat, 11 karantiinset kasvuhoonekahjustajat ning kaheksa muude taimede karantiinset kahjustajat.

2022. aasta seire käigus tuvastati kaks karantiinset kartulikahjustajat – ühes tootmiskohas kartuli-ringmädanik (Clavibacter sepedonicus) ning ühelt põllult kollane kartuli-kiduuss (Globodera rostochiensis). Mõlemat taimekahjustajat on ka varem Eestis leitud ning iga leiu puhul on rakendatud tõrjemeetmeid taimekahjustaja leviku takistamiseks.

Samuti tuvastati 2022. aasta seire käigus Euroopas viimastel aastatel levima hakanud tomativiirus Tomato brown rugose fruit virus (ToBRFV). Viirus tuvastati kolmes tomatitaimede ja -viljade tootmiskohas, kõikidel juhtudel rakendati kohustuslikud tõrjemeetmed ning nakatunud taimed hävitati. Tegemist on kiirelt leviva ja majanduslikku kahju tekitava viirusega, mis on Euroopa Liidus reguleeritud erakorraliste meetmetega (Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2020/1191). Tomativiljade tootjatele võib Tomato brow rugose fruit viirus tekitada ulatuslikku kahju, sest nakkuse tagajärjel võib halvimal juhul hävida kogu saak. 2021. aastal leiti viirus Eestis esimest korda, ka siis rakendati tõrjemeetmed ning nakatunud taimed hävitati.

Eraldi esile tõstmist väärib kaitstava piirkonna karantiinne taimekahjustaja Erwinia amylovora, mis on viljapuu-bakterpõletiku tekitaja õuna- ja pirnipuudel, tuhkpuudel, pihlakatel jt roosõielistel taimedel. Kuna Eesti on viljapuu-bakterpõletiku suhtes kaitstav piirkond, tehakse seda seiret igal aastal väga põhjalikult, kõiki viljapuu-bakterpõletiku peremeestaimede istikute tootjaid kontrollitakse kolm korda vegetatsiooniperioodi jooksul. Lisaks tehakse viljapuu-bakterpõletiku seiret viljapuuaedades, haljasaladel, metsades ja mujal. Kaitstava piirkonna staatus tähendab muu hulgas, et Eestisse võib tuua ja siin müüa vaid selliseid peremeestaimede istikuid, mis pärinevad piirkondadest, kus viljapuu-bakterpõletikku ei esine ning vastav märge peab alati olema ka müüdavate istikute küljes taimepassil (PZ ja ERWIAM või Erwinia amylovora).

Karantiinsete taimekahjustajate seire põhiline eesmärk on nende tuvastamine võimalikult vara, kui nende tõrjumine ja leviku takistamine on veel võimalik. Karantiinsed taimekahjustajad ei ole küll meie territooriumil levinud, kuid nende puhul valitseb oht, et nad inimese kaasabil või loodusliku leviku teel siia jõudes suurt majanduslikku- ja keskkonnakahju tekitavad.

PTA eelmise aasta karantiinsete taimekahjustajate seire kokkuvõtet saab lugeda PTA kodulehelt (aruande alla laadimise otselink).

 

Lugupidamisega
Merit Pärnpuu
kommunikatsioonispetsialist
kommunikatsiooniosakond
Põllumajandus- ja Toiduamet
_____________________________ 
merit [dot] parnpuu [at] pta [dot] agri [dot] ee (merit[dot]parnpuu[at]pta[dot]agri[dot]ee)
5697 4405
Teaduse tn 2 / Saku, Harjumaa 75501 / pta.agri.ee