Palangas toimus Balti riikide ja Poola makseagentuuride konverents

Alates 2003. aastast on Eesti, Läti, Leedu ja Poola makseagentuurid igal aastal kohtunud, et omavahel kogemusi jagada. Makseagentuurides tehtav töö on suhteliselt sarnane, kuid kahtlemata on üksteiselt õppida nii töökorralduse, infotehnoloogilise arengu kui kliendisuhtluse osas.

Sel aastal oli võõrustajaks Leedu makseagentuur ja üritus toimus Palangas. Kõik neli makseagentuuri andsid põhjaliku ülevaate, kuidas korraldati töö COVID-19 pandeemia tingimustes ja millised olid pandeemia tõttu lisaks makstavad toetused. Üldiselt selgus, et tänu headele infosüsteemidele oli kõigis makseagentuurides võimalik töötajad viia osaliselt kodukontoritesse, kus ollakse üsna suuresti tööl siiani. Pandeemia tingimustes kasutatakse erinevaid tehnilisi lahendusi, et asendada võimaluste piires nii kohapealseid kontrolle kui taotluste vastuvõttu kontorites. Läti makseagentuur viis näiteks esmakordselt läbi suhteliselt suure hulga pindalatoetuse taotlejate puhul taotluste vastuvõtu telefoni teel. Ligikaudu 12 000 taotlejaga, kellel põldude piirid ja pindalad väga palju ei muutunud, suheldi telefonitsi. Telefonikõne lindistati ja selle alusel täitis infosüsteemis taotluse makseagentuuri töötaja.

Konverentsi üheks põhiteemaks kujunes monitooringule üleminek pindalatoetuste osas. Sel teemal olid külalistena peaesinejateks Taani makseagentuuri esindajad. Taanis on monitooringu rakendamisega jõutud Euroopa Liidus kõige kaugemale. Satelliitandmete alusel tuvastatakse kasvatatavad kultuurid ja suur osa tegevustest (kündmine, niitmine, saagi koristamine jne) põldudel. Protsess on automatiseeritud ning kohapealseid kontrolle tehakse tänu sellele minimaalselt. Ka Leedu makseagentuur esitles oma monitooringu süsteemi, millele planeeritakse lähiaastatel üle minna ja tänu sellele samuti kohapealseid kontrolle vähendada.

Eesti delegatsioon andis konverentsil ülevaate COVID-19 mõjust töökorraldusele ning lisaks tehti kaks ettekannet, millest üks käsitles kalandustoetuste ettevalmistusi uueks programmperioodiks ja teine andis ülevaate NIVA projekti kohta, milles osalevad nii Eesti kui Leedu makseagentuurid. NIVA projekti raames luuakse üheksa liikmesriigi makseagentuuride koostöös mitmeid innovatiivseid lahendusi, mis võimaldavad automatiseerida makseagentuuride tööprotsesse ja pakkuda taotlejatele paremaid teenuseid.

Lisaks plenaaristungile toimus töö ka kahes töögrupis.

Ühe töögrupi teemaks oli asukohamärgisega fotode kasutamine toetustaotluste kontrolli protsessis ja selleks sobivad infotehnoloogilised rakendused. Nii Leedu kui Läti makseagentuuril on olemas äpid, mis võimaldavad kaasata ka toetuse taotlejat kontrolli protsessi selliselt, et taotleja ise teeb vajadusel põllust või toetatavast objektist foto ning edastab selle makseagentuurile. Taolise äpi kasutamine võimaldab analoogiliselt satelliitandmete kasutamisele vähendada kohapealse kontrolli vajadust ning veenduda laiemalt nõuete täitmises. PRIA on sellise äpi loomise algusfaasis.

Teises töögrupis keskenduti arengutoetustega seotud teemadele. Räägiti lihtsustatud kulumeetodite ja nn rohelise koridori rakendamisest investeeringumeetmetes. Eesmärgiks on kõigis makseagentuurides menetleda taotluseid võimalikult lühikese aja jooksul ning teha taotlejatele taotlemine lihtsamaks. Lisaks peatuti hinnakataloogi kasutamisega seotud teemadel ja pettustel. Pettuste teemal räägiti kogemustest, mis on saadud Euroopa Liidu Komisjoni poolt loodud tarkvara Arachne kasutamisel.

Konverents oli sisutihe ja iga osaleja sai kindlasti uusi ideid, mida oma töös kasutada. Järgmine analoogiline konverents toimub 2022. aastal Poolas.