Muutub loomade arvu esitamise kord

Loomatervise määrus paneb riigile kohustuse tagada kõigi registrisse kantavate loomaliikide arvu ja selle muutustest teavitamise.

Registrisse ei kanta lemmikloomi, kelleks loetakse: koer, kass, valgetuhkur, selgrootud (v.a mesilased, molluskid ja vähid), dekoratiivkala, kahepaikne, roomaja, lind (v.a kana, kalkun, pärlkana, part, hani, vutt, tuvi, faasan, nurmkana ja silerinnaline lind), närilised ja küülikud, kui vastavat loomaliiki peetakse kodumajapidamises mittekaubanduslikul isiklikul eesmärgil. Kui neid loomi peetakse ärilisel eesmärgil, siis ei loeta seda lemmikloomapidamiseks ja ka nende arvust tuleb PRIAt teavitada. Erinevad loomadega seotud haiguspuhangud on sagenenud ja eelkõige on andmete esitamist vaja selleks, et korrektsete ja ajakohaste andmete abil tagada parem valmisolek taudide ennetamiseks ning tõrjumiseks. Seejuures tuleb teavitamise täpne kord kehtestada igal liikmesriigil endal. Eestis kehtestati vastav kord maaeluministri määrusega.

Vastavalt maaeluministri määrusele nr 74 (vastu võetud 25.11.2021) „Põllumajanduslooma märgistamise ja registreerimise ning veisepassi väljastamise kord, põllumajanduslooma tapmisest ja hukkumisest ning kõrvaldamisest teavitamise kord ning identifitseerimisvahendi eemaldamise ja asendamise nõuded“ ei tule loomade arvu muutusest teavitada individuaalselt identifitseeritud ja registrisse kantud loomade (veised, lambad, kitsed, piisonid ja hobuslased) puhul, sest nende loomaliikide osas on iga loom registrisse kantud individuaalselt ning nende liikumise andmete esitamine toimub viie tööpäeva jooksul ning andmete esitamine loomapidajate poolt on 98% juhtudest õigeaegne.

Teiste loomaliikide puhul peab loomapidaja edaspidi tagama, et registris oleks iga ettevõtte ja tegevuskoha kohta iga peetava loomaliigi puhul kalendrikuu viimase kuupäeva loomade arv. Näiteks, kui loomapidajal oli 31. detsembri seisuga 10 siga, aga 31. jaanuari seisuga 16 siga, siis tuleb loomapidajal hiljemalt järgmise kuu 5. kuupäevaks (antud näite puhul 5. veebruariks) registrile esitada uus sigade arv. Kui loomapidajal aga oli nii 31. detsembril kui ka 31. jaanuaril 10 siga, siis uut sigade arvu teavitada ei ole vaja, isegi juhul kui jaanuari keskpaigas toimus korraks konkreetses registrisse kantud ettevõttes või tegevuskohas sigade arvus muutus. Kui loomapidaja ei teavita kalendrikuu 5. kuupäevaks registrile uut loomade arvu, arvestatakse konkreetse kuupäeva seisuks loomapidaja poolt registrile kõige viimane esitatud loomade arv.

Muudatuste tõttu muutuvad kehtetuks ka senised sigade (4 korda aastas), mesilasperede (2 korda aastas) ning lammaste ja kitsede (1 kord aastas) arvude teatamise korrad. Uuest aastast alates peab ka sigade ja mesilaste puhul registris olema fikseeritud kalendrikuu viimase päeva loomade/perede arv. Lambad ja kitsed identifitseeritakse individuaalselt ning nende puhul igakuist arvu teatamist ei toimu.

Esmakordselt tuleb loomapidajatel enda ettevõtte või tegevuskohas peetavate loomade arv registrile teatada hiljemalt 5. jaanuariks 2022. aastal ning seda 2021. aasta 31. detsembri seisuga.

Loomade arvu teatamise teenuse leiab e-PRIAs:

• Registrid > Loomade register > Alusta uut taotlust > Tegevuskohas peetavate loomade arvu teatamine

Pabervormid loomade arvu teatamiseks leiab PRIA koduleheküljelt (loomaliigi lehelt).

Lisainfot saab saates kirja e-posti aadressil loomade [dot] register [at] pria [dot] ee (loomade[dot]register[at]pria[dot]ee) või helistades registrite osakonna infotelefonil 731 2311.

 

Loomade arvu teatamise ja veisepasside väljastamise teemal kirjutasime ka Maalehes.