Mida näitasid 2025. aasta pindala- ja loomatoetuste kontrollid

Pindala- ja loomatoetuste kontrollidest

Pindalatoetuste kontrolle tehti 752 taotleja juures, kontrolliti üle 10 000 põllu. Kontrollimisel kasutati ka pinnaseire tulemusi ja fotoäppi Iva, seega sai osa põlde kontrollitud kaugelt, ilma et oleks olnud vaja klienti kohapeal tülitada. Lisaks kontrolliti ligemale 12 000 põldu, kus pinnaseire nägi taotlusele kirja pandust erinevaid tulemusi. Selliste põldude ülevaatamiseks kasutati satelliidipilte, ortofotosid ning anti taotlejatele võimalus ka ise oma põllust äpiga foto teha. Fotoülesannete abil kontrolliti vajadusel toetuste nõuete täitmist, näiteks saab fotode abil kontrollida põllul kasvavat põllumajanduskultuuri, põllu hooldamist ja KSMi vahekultuuri rajamist.

Piimalehma, ammlehma ning lamba ja kitse kasvatamise otsetoetusi kontrolliti kohapeal 162 loomapidaja juures – kokku kontrolliti 10 746 looma. Loomade identifitseerimis- ja registreerimisnõuete kontrollimisel leiti enim ühe kõrvamärgiga loomi. Samuti leiti loomi, kellel puudusid mõlemad kõrvamärgid, aga oli ka loomi, kes olid arad ja seetõttu ei olnud looma võimalik kindlaks teha ehk kõrvamärgi numbrit kontrollida.

Tingimuslikkuse nõuete täitmisest

Lisaks toetuse nõuetele tuleb taotlejatel täita ka tingimuslikkuse nõudeid. Tingimuslikkuse nõuete täitmist kontrolliti kohapeal, aga teatud nõuete puhul (püsirohumaa säilitamine ja lihtsustatud viljavahelduse nõue) ka administratiivselt. 

Püsirohumaa säilitamise nõude rikkumine leiti 152 taotlejal ja viljavahelduse nõude rikkumine 45 taotlejal. Eelmisel aastal oli rikkujaid mõnevõrra rohkem, 163 ja 51, seega loodame, et tendents on vähenemise suunas. Mõlemat nõuet kontrolliti kõigi esitatud taotluste puhul, millele vastav nõue kohaldus. Kui taotlejal puudus vastavas ulatuses asendamiseks sobiv maa, siis tõi ka püsirohumaa ülesharimine kaasa kõigi pindala- ja loomatoetuste vähendamise. 

PRIA, Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) ja Keskkonnaamet (KeA) käisid kohapealseid kontrolle tegemas kokku 395 taotleja juures. Võrreldes eelmise aastaga on see 25 taotleja võrra vähem.

Taotlejate juures kohapeal tehtud tingimuslikkuse kontrollides leiti enim loomade heaolu nõuete rikkumisi. Enamik rikkumistest olid seotud loomade välitingimustes pidamisega, kus loomapidaja ei olnud loomade tervist ja heaolu kontrollinud piisava sagedusega. Samuti leiti söödaohutuse nõuete rikkumisi, kus peamine probleem oli selles, et loomadega vahetult kokku puutuvatel inimestel puudus tervisetõend.

Taimekaitse nõuete kontrollis leiti 2 rikkumist, mis on varasemaga võrreldes oluliselt väiksem arv.

Põhja- ja pinnavee kaitse nõuete rikkumised olid põhiliselt seotud silo ja vedelsõnniku hoidlatega, mis ei vastanud kehtestatud nõuetele. 

Sotsiaalse tingimuslikkuse nõuete täitmisest

Nagu eelnevalt öeldud, siis sellest aastast kehtib sotsiaalse tingimuslikkuse süsteem, mis seob pindala- ja loomapõhiste toetuste täies mahus saamise töö- ja tööhõivetingimustega seotud nõuete ning tööandja kohustuste järgimisega. Nõuete täitmist kontrollib Tööinspektsioon aasta ringi ja neilt saadud info kohaselt on nõuete rikkumisi tuvastatud üksikutel juhtudel – kokku neljal taotlejal. Põhiline probleem oli töötervishoiu ja tööohutusega.