Margus Noormaa ootab PRIA peadirektorina uusi väljakutseid

1. veebruarist alustab tööd PRIA uus peadirektor Margus Noormaa, kes on viimased aastad juhtinud Riigi Infosüsteemide Ametit (RIA). Uurisime, milliste mõtetega Margus uuel tööpõllul alustab.

Kuidas Sa jõudsid otsusele, et kandideerida PRIA peadirektoriks ja uus väljakutse vastu võtta?

Tundsin juba mõnda aega tagasi, et RIAs ei soovi ma teist ametiaega ette võtta ja hakkasin sügisel erinevate konkursside suunas ringi vaatama. PRIA jäi kohe silma ja tundus põnev mitmel põhjusel. Esiteks on PRIA tegevusvaldkond mulle üsna tundmatu ja tundus huvitav väljakutse sellesse maailma sisse minna. Teiseks on PRIA tegevuses üsna suur roll IT-l ja selles vallas olen ma pisut rohkem kodus. Ehk siis ma ei pea riigi IT sektorist väga kaugele minema ja pigem saaks PRIA tuua rohkem ITsse.

Olles läbi töötanud PRIA arengukava, sai mulle selgeks, et minu mõtted ja PRIA plaanid ei olegi teineteisest väga kaugel. Miks siis mitte proovida.

Sain üsna pea pärast mõtte tekkimist ühel üritusel kokku Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kantsleri Marko Gorbaniga ning uurisin, mis on tema ootused PRIA uuele juhile. Selgus, et ka tema mõtted liikusid samas suunas nagu PRIA arengukava. See kõik andis mulle julguse kandideerida. Kui konkurss läbi sai ja osutusin valituks, siis polnud enam pikka arutamist ja ainus mure on nüüd leida Tartusse elamine. Praegu elan ma Tallinna ja Haapsalu vahel sügaval metsas.   

Millised on Su mõtted ja plaanid, kui veebruaris tööd alustad?

Esmalt pean inimestega tuttavaks saama. Tööd teevad inimesed ja üksi ei ole võimalik midagi suurt korda saata. Hea tiim on see, kes toob tulemused ja kellega saab suuri asju teha. Kindlasti pean kiirelt saama aru töökorraldusest ja elama sisse erinevatesse teemadesse. Usun, et kevadeks olen juba piisavalt sisse elanud, et hakata kaasa rääkima ja arvama.

PRIA on olnud ilmselt üks riigi stabiilsemaid asutusi ja kindlasti soovin seda joont jätkata. Ning arengukava on see, mis tahab tähelepanu ja kus mõned teemad on vaja veel käima lükata. Nii olen aru saanud. Aga kui olen ametis, siis kindlasti on pilt selgem ja jutt konkreetsem. 

Millised kogemused võtad kaasa eelnevatest ametitest – mida saad kogetust PRIAs rakendada?

Kaasa on võtta palju. Varem tehtud vigadest olen püüdnud õppida ja neid mitte enam korrata. Usun, et PRIAs saan teha oma tööd varasemast veel paremini, olla parem kolleeg ja juht. Mida ja kuidas täpselt, selgub juba töö käigus.

Kuhu võiks PRIA Sinu ametiajal oma arengus jõuda?

Kui arengukavas võetud eesmärgid õnnestub vähemalt 80% osas ära tuua, siis on juba hästi. Kindlasti ei saa olla madalamat ambitsiooni, kui et PRIA oleks Euroopa parim makseagentuur, PRIA kliendid oleksid PRIA teenustega väga rahul ja toetuste mõju oleks võimalikult suur. Aga veel – PRIA võiks olla riigisektori parim tööandja, kus töötajate rahulolu on kõige kõrgem ja tingimused tööks kõige paremad. Ehk siis paneksin lati üsna kõrgele ja usun, et PRIA tiim on valmis tulemused ära tooma.

Kuidas Sulle tundub, milline on Eesti põllumajanduse hetkeseis ja kas näed kohti, mis Sinu arvates vajaks erilist tähelepanu?

Põllumajanduse seis on meil seotud eelkõige klimaatiliste tingimustega ja meie põlluharijad ei saa kunagi võrdselt konkureerida Lõuna-Euroopa põlluharijatega. Lihtsalt kliima seab omad piirid. Seega on riigi poolt jagatavad toetused meie põlluharijatele üliolulised. Seda nii riigi varustamisel põllumajandustoodetega kui ka ekspordi võtmes. Ideaalis peaksime suutma ju ise ennast ära toita.

Olemata küll põllumajanduse spetsialist, tundub, et rohkem tähelepanu ja riigi toetust vajaks väikemajapidamised. Ehk siis toetada võiks seda, et kogu tootmine ei oleks ainult suurettevõtetes, vaid ka tavalised talumajapidamised suudaksid toota nii enda tarbeks kui ka müügiks ja olla kriisidele vastupidavamad. Ukraina sõda tõi ilmekalt välja, et suuremast näljast suudeti maal pääseda tänu sellele, et maal oli pea kõigis majapidamistes omal eluks vajalik olemas – juurviljad, puuviljad, mesi, lambad-sead-veised.

PRIA arengukava üks suund on enda inimeste väärtustamine ja hoidmine. Palun räägi natukene ka endast väljaspool töiseid tegemisi – mis on Sulle elus oluline, millised on Sinu huvid ja mis teeb Sulle rõõmu?

Lihtne küsimus, aga pagana keeruline lihtsalt vastata. Kindlasti on oluline, et ma oleksin endaga rahul. See tähendab, terve nii kehalt kui vaimult.

Olen juba üle 30 aasta abielus, 2 lapse isa, 4 lapselapse vanaisa.

Meeldib teha sporti, erinevat. Lisaks on mõned hobid, mis liigitavad mind kindlasti nohikute kategooriasse: kogun juba lapsest saadik postmarke ja kollektsioneerin mõttemänge à la ruubiku kuubikud.

See kõik hoiab mind tasakaalus tööeluga ja ei lase vaimul närtsida.

Pean oluliseks järgida põhimõtet, et ma ei ela selleks, et töötada, vaid töötan selleks, et elada. Ja soovin, et sama suhtumisega oleksid ka kolleegid. Siis on töötamine puhas nauding ja elu rohkem elamist väärt!