Määruse muudatusega täpsustatakse puudega kaetud alade ja päikeseparkide toetusõiguslikkust

Muudetud on määrust „Põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi piiripunktide määramise, põllumassiivile unikaalse numberkoodi andmise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala ning põllumassiivil asetsevate maastikuelementide määramise ja korra ning põllumassiivi kasutamise kohta esitatavad andmed ja nende andmete esitamise kord“.

Võrreldes varasemaga on määruses täpsustatud  puudega kaetud alade ja päikeseparkide toetusõiguslikkust.

 

Toetusõigusliku pinna hulka ei kuulu maa-alad, millel põllumajanduslik tegevus ei ole võimalik või mida kasutatakse valdavalt mittepõllumajanduslikuks tegevuseks:

• üle 0,01 hektari suurune maa-ala, sealhulgas maa-ala, millel kasvavad puittaimed võrade liitusega vähemalt 30 protsenti;
• alla 0,01 hektari suurused maa-alad, kui nende pindala põllumassiivil kokku ületab 0,01 hektarit, seahulgas alla 0,01 hektari suurused maa-alad , millel kasvavate puittaimede võrad on omavahel liitunud.

 

Põld, millel ühe hektari  ei kohta ei kasva rohkem kui 50 puud, on toetusõiguslik. Puuks loetakse vähemalt 1,3 meetri kõrgust puittaime. Selle nõude hindamisel võetakse arvesse üksikuid selgelt eristuvaid puid ja põõsaid.

Toetusõiguslik pole ka päikesepaneelide alune maa ning kui mitu päikesepaneeli paikneb üksteisest kuni 13 m kaugusel, pole toetusõiguslik ka nende vaheline ala. Päikesepark tervikuna pole toetusõiguslik, kui see on ümbritsetud aia või selge harimispiiriga.

 

Täpsem info puudega kaetud alade ja päikeseparkide toetusõiguslikust pinnast välja arvamise kohta on leitav juhendist: Kuidas määrab PRIA toetusõiguslikku pindala puudega kaetud või päikesepaneelidega aladel?