Maaparandussüsteemide ehitamine muutub maaomaniku jaoks lihtsamaks

Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras saatis valitsusele maaparandusseaduse ja sellega seotud teiste seaduste muutmise eelnõu, mille eesmärk on vähendada maaomanike, ettevõtjate ja maaparandusühistute halduskoormust ning muuta maaparandusega seotud asjaajamine selgemaks ja kiiremaks.

Ligemale kolmandik Eestist on kuivendatud, mistõttu mõjutavad maaparandusseaduse muudatused paljusid maaomanikke. Suuremad muudatused lihtsustavad oluliselt maaparandussüsteemi ehitamise menetlusi, samuti maaparandussüsteemile muu tegevuse kavandamist. 

Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi põllumajanduskeskkonnapoliitika osakonna juhi Katrin Ranniku sõnul on maaparandussüsteemid Eesti põllumajanduse ja metsanduse jaoks oluline taristu. „Maaparandussüsteemide toimimisest sõltub 62% Eesti põllumajandusmaa kasutamine. Kui süsteemid on korras, saab maad kasutada sihipäraselt ja väheneb liigniiskusest tulenev kahju. Muudatustega soovime, et maaomanik ei peaks väiksema mõjuga tööde puhul läbima ebaproportsionaalselt pikka loamenetlust, kuid samal ajal oleks jätkuvalt tagatud süsteemide toimimine, naabrite huvide kaitse ja keskkonnahoid,“ selgitas Rannik. 

Eelnõuga asendatakse maaparandussüsteemi ehitusloa taotlemine üldjuhul ehitusteatisega ning kasutusloa taotlemine kasutusteatisega. See tähendab, et maaomanik saab paljudel juhtudel alustada töödega lihtsama teavitamise alusel. Kui kavandatav tegevus võib mõjutada maaparandussüsteemi toimimist, saab Maa- ja Ruumiamet menetluses siiski sekkuda ja nõuda muudatusi või alustada loamenetlust.

Lihtsamaks muutub ka maaparandussüsteemil muu tegevuse kavandamine, näiteks olukorras, kus maaparandussüsteemi maa-alale soovitakse rajada mõni muu ehitis või teha tegevusi, mis võivad süsteemi toimimist mõjutada. Senine loamenetlus asendatakse teatamiskohustusega.

Eelnõuga täpsustatakse ka maaparandushoiu korraldust. Selgemalt määratletakse, kes vastutab ühiseesvoolude korrashoiu eest ning kuidas tuleb tagada süsteemide toimimine. Maaparandusühistu asutamine ja lõpetamine muudetakse lihtsamaks, et soodustada maaomanike ühistegevust maaparandussüsteemide korrashoiul.

Lisaks loobutakse maaparandushoiukavade koostamisest, sest need ei ole praktikas täitnud oma eesmärki maaparandushoiu planeerimisel. Senist asjakohast teavet hakatakse esitama ajakohasemalt ja paindlikumalt Maa- ja Ruumiameti kaardirakendustes ja veebis.

Lisaks maaparandusseadusele muudetakse keskkonnaseadustiku üldosa seadust, veeseadust ja riigilõivuseadust.

Peamised muudatused on kavandatud jõustuma 2028. aasta 1. jaanuaril, et maaomanikel ja ettevõtjatel oleks piisavalt aega uute nõuetega kohaneda. 

Maaparandusseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga saab tutvuda eelnõude infosüsteemis. 

Teate edastas: Heili Sõrmus, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, heili [dot] sormus [at] agri [dot] ee (heili[dot]sormus[at]agri[dot]ee), 56228240