Keskkonnaamet: Põllumees saab elurikkust hoida õigete töövõtetega

Erinevalt metsaraietest pole põllu- ja heinatööde tegemise aega võimalik pesitsusrahu huvides nihutada. Kevad-suvel, mil põllul võib leiduda pesitsejaid või poegi kasvatavaid loomi, saab põllumajanduslike töödega linnu- ja loomalastele kaasnevat ohtu vähendada tähelepanelikkuse ning loodussõbralike töövõtetega.

Keskkonnaameti järelevalve arendusosakonna peainspektor Uno Luht märkis, et Keskkonnaamet plaanib aktiivsel pesitsusajal järelevalvet ka põllumajandustööde üle. „Seadusandlus võimaldab põllumeestel  lindude pesitsusajal vajalikke töid teha, kui järgitakse lindude hukkumist vältivaid tehnoloogilisi võtteid. Seega peavad põllumehed olema linnupesade suhtes tähelepanelikud ja püüdma põldudel ja heinamaadel pesitsejatega võimalust mööda arvestada. Selle kontrollimiseks teeme põllutöödel, eelkõige niitmistöödel pistelist kontrolli,“ selgitas Luht.

„Nii terve mõistus kui kohtupraktika ütlevad, et metsa- ja põllumajandustööde puhul ei saa pesitsusrahusse suhtuda sama mõõdupuuga. On arusaadav, et metsatööde aega on võimalik planeeritult mõne kuu võrra nihutada, kuid põllumajanduses ei ole võimalik vajalikke töid peatada või edasi lükata. Seega tuleb töid tehes põllul või heinamaal elavate lindude ja loomadega arvestada,“ ütles Luht.

Elurikkuse hoidmine põllumajanduslikel maadel algab juba plaanimisest – loodussõbralikumad on väiksemad põllulapid, mille servades leidub metsatukki ja kivihunnikuid, mõelda läbi võimalused vähendada põllumajanduskeemia kasutamise vajadusi ning kasvatada mitmekesiseid kultuure. Häid ja põhjalikke nõuandeid leidub näiteks Eesti Ornitoloogia Ühingu kodulehel.

„Kõige esimene ja vahetu võte elu hoidmiseks põllumajandusmaastikul on liikuda põllutöömasinatega nii, et loomad-linnud saaksid masina eest aegsasti põgeneda,“ soovitas Keskkonnaameti maahoolduse büroo peaspetsialist Kaidi Jakobson. „Masinatega tuleks liikuda kas põllu või heinamaa keskelt servade suunas või servast serva. Kõige parem oleks, kui rohumaal jääb viimane niidukilaius niitmata, siis pääsevad kõrge rohu sisse peitunud väikeloomad turvaliselt uude elupaika,“ ütles Jakobson.
  
Vältida tuleks niiduki või muu põllutöömasinaga liikumist ringjalt servadest keskele – sel juhul jäävad masina eest põgenevad loomad keset põldu lõksu.

Lisateave:

Uno Luht
Keskkonnaameti eluslooduse ja kalanduse järelevalve arendusosakonna peainspektor
uno [dot] luht [at] keskkonnaamet [dot] ee (uno[dot]luht[at]keskkonnaamet[dot]ee)
504 2604             

Kaidi Jakobson
Keskkonnaameti maahoolduse büroo peaspetsialist
kaidi [dot] jakobson [at] keskkonnaamet [dot] ee (kaidi[dot]jakobson[at]keskkonnaamet[dot]ee)
5197 7357