Eesti kasvuhoonegaaside heide vähenes 2024. aastal 9%

Kõige rohkem vähenesid heitkogused energeetika valdkonnas, kus taskukohase taastuvenergia kasutuselevõtt aitab vähendada ka keskkonnamõju.

Kliimaministeeriumi ja Eesti Keskkonnauuringute Keskuse avaldatud värske kasvuhoonegaaside inventuuri kohaselt oli Eesti kasvuhoonegaaside heide 2024. aastal 12 miljonit tonni CO2 ekvivalenti. Heide on vähenenud 9% võrreldes 2023. aastaga ja 66,5% võrreldes 1990. aastaga.

Peamine vähenemine toimus energeetikasektoris, kus heitkogus kahanes aastaga 16%. 2024. aastal vähenes fossiilkütustest elektri tootmine 2302 GWh-lt 1963 GWh-ni ning suurenes taastuvenergia tootmine 2607 GWh-lt 3398 GWh-ni.

“Kasvuhoonegaaside heide peegeldab ühiskondlikke muutusi. 2024. aastal toimus Eestis elektritootmises märkimisväärne nihe puhtamate lahenduste poole. Fossiilkütustel põhinev elektritootmine vähenes aastaga ligi 19%, samal ajal kui taastuvenergia tootmine kasvas umbes 23%.  Samal ajal vähenes 2024. aastal elektri keskmine börsihind 4% võrreldes varasema aastaga. See trend näitab selgelt, et taastuvenergia roll turul suureneb, mis toob kaasa ka elektrihinna languse. Peame ka kõigis muudes valdkondades arendama ja kasutusele võtma tõhusaid lahendusi, mis oleks ühtaegu head meie inimestele, majandusele ja keskkonnale,” sõnas Kliimaministeeriumi asekantsler Kristi Klaas.

Transpordisektoris on heide aasta võrdluses 1% võrra tõusnud, moodustades riigi koguheitest 21%. Peamine osa transpordisektori heitkogusest tuleb maanteetranspordist, moodustades ligi 95% sektori heitkogustest. Maanteetranspordi kõige olulisemaks osaks on sõiduautod, mille heitkogus jäi sarnasele tasemele. Raskeveokite läbisõit aga suurenes 22%. Samuti suurenes 2024. aastal vedelate biokütuste kasutamine 23%.

Kasvuhoonegaaside heitest 16% moodustab LULUCF ehk metsanduse ja maakasutuse sektor. Sektori netoheide vähenes aastaga 0,6 miljoni tonni CO2 ekv ehk 23,5% võrra, seda peamiselt raiemahu vähenemise tõttu. LULUCFi sektori heidet hinnatakse süsinikuvaru muutumise alusel. Aastal 2024 suurenes süsinikuvaru metsamaa, puittoodete ja väiksemal määral ka rohumaade kategoorias. Suurima neto­heitega olid märgalad, eelkõige aiandusturba kaevandamise ja kasutamise tõttu, ning põllumaad.

Kasvuhoonegaaside heitest 15% moodustas põllumajandus, mille heide kasvas aasta võrdluses 2%, mis on absoluutarvudes väga väike vahe. Suurimad heite allikad on kariloomade seedeprotsessid, sõnnikukäitlus ja karjatamine. Heide kasvas orgaaniliste väetiste, taimejäänuste ja pisut ka statsionaarsete seadmete kasutamise tõttu.

13% kasvuhoonegaaside heitest moodustas põlevkiviõli tööstus. Muu töötleva tööstuse heide jäi alla 5% koguheitest. Põlevkiviõli tootmisest tulenev heide vähenes aasta võrdluses 7,5%. Heitkoguste langus oli peamiselt seotud Enefit-140 põlevkiviõlitehase tööga, kus kasutati madalama kalorsusega põlevkivi ning tootmisseadmete töökindlus ja hooldustööd mõjutasid tootmismahte.

Eesti Keskkonnauuringute Keskus koostöös Keskkonnaagentuuriga täiustab igal aastal kasvuhoonegaaside inventuuri metoodikaid, et tagada täpsemad ja riigispetsiifilisemad andmed. Kõik metoodikamuudatused rakendatakse tagasiulatuvalt kogu aegrida ümber arvutades, et tagada aastate vaheline andmete võrreldavus ja usaldusväärsus.

Teate edastas: Karoli Noor, Kliimaministeerium, karoli [dot] noor [at] kliimaministeerium [dot] ee (karoli[dot]noor[at]kliimaministeerium[dot]ee), 5885 1118