Eesti kalakasvatus saab hoogu juurde

Regionaal- ja põllumajandusministeerium toetab vesiviljelusettevõtete laiendamist ja arendamist, et suurendada Eesti kalatööstuse konkurentsivõimet ja kohaliku toidu mitmekesisust. Toetust antakse investeeringuteks, millega tootmist laiendatakse või muudetakse tõhusamaks. Samuti toetatakse uute vesiviljelustootmiste rajamist.

„Meie eesmärgiks on Eesti inimeste toidulaua tervislikkus ning mitmekesisus. Olukorras, kus kalapüügikvoodid Euroopas kala vähesuse tõttu langevad, on meil vaja leida lahendusi selleks, et tagada kodumaise kala kättesaadavus. Vesiviljelusettevõtete konkurentsivõime tagamine ning tegevuse laiendamine on üks võimalustest. Kuigi viimastel aastatel on Eesti vesiviljelusettevõtete tootmismahud järk-järgult kasvanud, ei kata need kodumaise tarbimise vajadusi ega võimalda järjepidevalt tagada töötlejatele kvaliteetset toorainet,“ ütles regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman. „Kohaliku tooraine kasvatamise kaudu tagame kalatöötlemisettevõtete parema toorainega varustatuse ning suurendame seeläbi Eesti toidu varustuskindlust. Sellega toetame ka regionaalsete töökohtade loomist, sest vesiviljeluse ettevõtted tegutsevad peamiselt maapiirkondades,“ lisas minister.

„Vesiviljelustootjad saavad taotleda toetust uute merevesiviljeluskasvanduste rajamiseks või olemasolevate laiendamiseks. Samuti saab ajakohastada tegutsevaid vesiviljeluskasvandusi maismaal, näiteks ehitada kasvandust ümber või uuendada tootmisseadmeid. Lisaks aitab toetus viia ellu investeeringuid vesiviljeluskasvanduse negatiivse keskkonnamõju vähendamiseks, digitaliseerimiseks ja taastuvenergia kasutuselevõtuks,“ selgitas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika osakonna juhata Sigmar Suu.

Toetuse sihtrühm on juba tegutsevad vesiviljelusettevõtjad ja ka need, kes alles soovivad alustada merevesiviljelusega kalakasvatamise eesmärgil. Vesiviljelus on kalade, karpide, vähkide ja veetaimede (nt vetikad) kasvatus, kasutades tehnoloogiaid, mis on mõeldud nende toodangu saamiseks suuremas mahus, kui seda võimaldaksid looduslikud keskkonnatingimused.

Perioodi 2021–2027 vesiviljeluse investeeringutoetuse eelarve on 9 000 000 eurot, millest 70% kaetakse Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondist ning 30% Eesti Vabariigi eelarvest.

Määrusega saab tutvuda Riigi Teatajas. 

Teate edastas: Heili Sõrmus, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, heili [dot] sormus [at] agri [dot] ee (heili[dot]sormus[at]agri[dot]ee), tel 5622 8240