Eelmisel aastal leiti Eestis kaks ohtlikku kartulikahjustajat

Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) viis 2025. aastal läbi 40 taimekahjustaja seired, mille käigus tuvastati kaks juba varem Eestis leitud ohtlikku kartulikahjustajat. Ühel juhul kartuli-ringmädanik ja neljal juhul kollane kartuli-kiduuss.

Ohtlike ehk karantiinsete taimekahjustajate seirete käigus tegid ametnikud 1612 kontrolli ja proove võeti 1228. Uusi karantiinseid taimekahjustajaid möödunud aastal seirete käigus ei leitud. Põllumajandus- ja Toiduamet teeb igal aastal seireid, et tuvastada võimalikult varakult karantiinseid taimekahjustajaid. Need on kahjurid ja taimehaigused, mida Eestis praegu ei esine, kuid mis võivad siia sattudes põhjustada suurt kahju nii põllumajandusele kui ka loodusele.

PTA taimetervise ja paljundusmaterjali osakonna nõunik Birger Ilau sõnas, et kõik leitud karantiinsete taimekahjustaja kolded likvideeriti operatiivselt. „Viljandimaal tuvastasime ühes kartulihoidlas kartuli-ringmädaniku, mis oli samas tootmiskohas ka 2018. aastal. Hävitasime saastunud kartulimugulad ja saastunud põllul ei tohi kartulit kasvatada kolm aastat,“ rääkis Ilau. Neljal korral leiti mullaproovidest kollane kartuli-kiduuss, mis on Euroopa Liidus karantiinne nematood ehk ümaruss. Saastunud põldudel keelati kartuli kasvatamine kuueks aastaks vastavalt Euroopa Liidus kehtivatele tõrjemeetmetele. 

Ilau selgitas, et vähesed leiud viitavad Eestis stabiilselt heale olukorrale. Karantiinsete taimekahjustajate seiretega on PTA ametnike eesmärk otsida just selliseid kahjustajaid, mida Euroopas veel leitud ei ole või mida on vähe. „Karantiinse taimekahjustaja leid ja selle edasilevik tekitaks potentsiaalset majanduslikku ja sotsiaalset kahju ning keskkonnamõju tervele Euroopa Liidu territooriumile,“ ütles Ilau.

Eesti on jätkuvalt kaitstav piirkond viljapuu-bakterpõletiku leviku vältimiseks 

Eraldi väljatoomist väärib viljapuu-bakterpõletik, mille suhtes on Eestil kaitstava piirkonna staatus. Enamikes Euroopa riikides on see taimekahjustaja levinud, kuid mitte Eestis, seega soovime oma territooriumi haiguse eest kaitsta. Kaitstava piirkonna staatus tähendab, et Eestisse võib tuua ja siin müüa vaid selliseid peremeestaimede istikuid, mis pärinevad piirkondadest, kus viljapuu-bakterpõletikku ei esine ning vastav märge peab alati olema ka müüdavate istikute küljes oleval taimepassil (PZ ERWIAM või PZ Erwinia amylovora). 

Haigus esineb õunapuudel, pirnipuudel, tuhkpuudel, pihlakatel ja teistel roosõielistel taimedel. Viljapuu-bakterpõletiku seiret tehakse igal aastal väga põhjalikult, mis tähendab, et kõiki viljapuu-bakterpõletiku peremeestaimede istikute tootjaid kontrollitakse vegetatsiooniperioodi jooksul kaks korda ja igal aastal võetakse Eestis toodetud istikutelt ka proovid. Lisaks tehakse viljapuu-bakterpõletiku seiret viljapuuaedades, haljasaladel, metsades ja mujal. Viljapuu-bakterpõletikku on Eestis leitud kahel aastal, 2012 ja 2019. 

2025. aasta karantiinsete taimekahjustajate seirete ülevaatega saab tutvuda PTA kodulehel.

Teate edastas: Merili Mihkelsaar, Põllumajandus- ja Toiduamet, merili [dot] mihkelsaar [at] pta [dot] agri [dot] ee (merili[dot]mihkelsaar[at]pta[dot]agri[dot]ee), 5343 5379