6 miljardit eurot maaelu toetuseks – põnevat statistikat

PRIA töös on 2025. aasta märgiline – ametil täitus 25 tegutsemisaastat ning 6 miljardit eurot väljamakseid. PRIA töö ja toetusteks makstud raha on aidanud kujundada tugevamat toidujulgeolekut, kestlikku maaelu ja kaasaegset põllumajandust.*

Eesti toidutootjate ja maaelu edendajate pikaaegne tööpanus on näha igas Eesti viljakas põllus, kõrguvas kuivatis ja moodsas tehasehoones, aga ka elule puhutud rahvamajades ja koolitustel kootud kirivöödes. On suur privileeg, et PRIA on oma tegutsemisaastate jooksul saanud nende ambitsioonide täitumist toetada.

Makstud toetuste mõju ulatub sügavale: Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika on aidanud arendada innovaatilisi lahendusi, parandada konkurentsivõimet, kasvatada tootmise kvaliteeti ja hoida Eesti loodusressursse, samas mõjutades näiteks läbi LEADER toetuse ka maal elavate inimeste igapäevast hakkamasaamist.

Väljamakstud toetused

Eesti on läbi nelja toetuste programmperioodi silma paistnud efektiivsusega. Reeglina on PRIA programmperioodidel välja maksnud üle 99% meie riigile eraldatud eelarvest. Soovime, et maksimaalne hulk toetusraha saaks efektiivselt Eesti arengusse suunatud. Väljamaksete rekordaasta on samuti 2025 – Eesti põllumajandus on tänavu saanud ligi 370 miljonit eurot, mis on senini suurim aastane maht. 

Aastate jooksul on toetust saanud  üle kuuekümne ühe tuhande kliendi 383 erinevast toetusmeetmest. Kõige rohkem on toetatud Tartumaa, Harjumaa ja Pärnumaa põlluharijaid, toidutootjaid ja maaelu edendajaid.

Lõviosa toetustest – üle 3,1 miljardi euro ehk ca  52% – moodustavad pindalapõhised toetused. Muudest valdkondadest on suuremad LEADER meede (279 miljonit), tööstused, tootmine ja käitlemine (226,7 miljonit) ja maaelu mitmekesistamine (203,3 miljonit).

Koolikava toetuse abil on 48,8 miljoni euro eest tagatud meie lastele parem koolitoit. Näiteks, alates 2017. aastast on toetatud piimatoodete kogus üle 26 miljoni liitri (seisuga 9.12.2025). Kui seda veetaks raudteel, siis koosneks see rong 285 tsisternvagunist ning oleks umbes 4,5 kilomeetrit pikk. Lisaks piimatoodete, puu- ja köögiviljade kasutamisele toetatakse ka kaasnevaid haridusmeetmeid – see tähendab, et õpilased saavad käia väljasõitudel ja koolitustel, õppida toiduvalmistamist, rajada oma kooliaia ning teha palju muudki, mis nende silmaringi toidutootmise vallas arendab. PRIA makstav toetus panustab järelkasvu, et Eesti toidutootmine leiaks juba varasest east kohaliku toidu superfänne. 

Masinad, hooned ja rajatiste ehitamine ning rekonstrueerimine on saanud toetust 658,7 miljonit eurot. Siinkohal saab näiteks välja tuua, et alates 2014. aastast on PRIA aidanud soetada:

• 159 mineraalväeturit;
• 591 traktorit;
• 264 pritsimismasinat;
• 131 kombaini;
• 212 külvikut;
• 160 vedela orgaanika seadet;
• 343 atra, randaali ja kultivaatorit;
• 86 teraviljakuivatit;
• 70 ekskavaatorit;
• 469 niidukit.

Haritav pind

Euroopa Liidu rahastuse toel hoitakse Eestis aastast aastasse heas põllumajanduslikus ja keskkondlikus korras ligi miljon hektarit põllumajandusmaad. Sellega tagatakse toidutootmine ja riigi toidujulgeolek. 

Eesti põllumajanduse kiituseks saab ka välja tuua, et oleme metsade ja keskkonnasõbraliku majanduse maa. Haritav maa (sh põllumajandusliku potentsiaaliga maa) moodustab 23% pindalast, ulatudes üle miljoni hektari. Veelgi enam, põllumajandusmaast 23% on mahekultuuride all.  Toetuste statistikat vaadates paistab silma seegi, et kogu taotletud pindalast, mis on ligi 980 tuhat hektarit, on keskkonnasõbralike majandamispraktikatega kaetud ligi 65% ehk üle 632 tuhande hektari.

Aastate jooksul on põllumajandusmaa hektarite arv suurenenud (taotlusele kantud põldude pindala alusel). Kui aastal 2004 oli taotletud põllumajandusmaa üle 818 tuhande hektari, siis aastal 2025 on taotletud pind 978 tuhat hektarit. Samas aga kahaneb taotlejate arv, mis näitab põllumajandusettevõtete koondumist ja efektiivsuse kasvu.

Samas aga on põllumajanduse ja toidutootmise jätkusuutlikkuse valguses murettekitav, et tootmine koondub üha enam suurte ettevõtete kätte. Kui aastal 2004 oli keskmine hektarite arv 43 ha taotleja kohta, siis 2025. aastal oli see ligi kaks korda enam – 79 hektarit taotleja kohta. Eesti põllumajandusmaa pind tootja kohta on üks Euroopa suurimaid, mis aga pikas plaanis seab piiranguid, kui efektiivselt saab toidutootmine jätkuda ka kriisiolukorras.

PRIA roll makseagentuurina on jätkuvalt kanda hoolt Eesti riigi toidujulgeoleku ja maaelu edenemise eest ning olla kasulik partner nii kliendile, riigile kui kogu sektorile. Põnevat statistikat toetustest, kalandusest, loomapidamisest kui PRIAst leiab aadressilt www.pria.ee/infokeskus/statistika või endale huvipakkuva teabe saamiseks saab kirjutada aadressil statistika [at] pria [dot] ee (statistika[at]pria[dot]ee).

* Artiklis toodud statistika on 14.12.2025 seisuga.