
Tutvustus
Toetuse eesmärk on aidata kaasa mere-vesiviljeluse toodangumahu kasvule.
Toetus panustab „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ kaheksandasse tegevussuunda, mis on kestlik kalandus. Selle tegevussuuna üks eesmärke on majandada kalavarusid keskkonnateadlikult ja jätkusuutlikult ning tagada seeläbi nende hea seis.
Toetatakse investeeringuid uue mere-vesiviljeluskasvanduse rajamiseks või sellise olemasoleva laiendamiseks, mille põhitegevusala on kalakasvatus. Toetatakse investeeringuid, et edendada vesiviljelusettevõtjate vastupanuvõimet vesiviljelustoodete tootmisel keskkonna- ja kliimamuutuste tingimustes, näiteks tormikindlamad sumbad mere-vesiviljeluse arendamisel või hapnikusüsteemid veetemperatuuri kõikumiste ohjamiseks.
Toetuse määr on 50%, kui tegemist on äriühinguga ning 75%, kui tegu on vesiviljelussektori tootjaorganisatsiooniga.
Meetme eelarve on 5 600 000 eurot, mida rahastatakse 70% ulatuses Euroopa Merendus- , Kalandus- ja Vesiviljelusfondist ning 30% ulatuses Eesti riigieelarvest.
Toetustaotlusi saab esitada 7. maist – 21. maini 2025.
Taotlusi saab esitada e-PRIAs. e-PRIA juhendid on leitavad portaalis iga vastava teenuse juures ning PRIA kodulehel.
Kui taotlete PRIA kaudu toetust esmakordselt, on teil eelnevalt vaja registreeruda PRIA kliendiks. Kliendiks registreerumise ja kliendiandmete muutmise kohta leiate infot siit. Andmete registrisse kandmise avalduse palume esitada enne toetuse taotluse esitamist.
Tingimused
Taotlejaks võib olla:
- äriühing, kelle põhitegevusala on või hakkab olema vesiviljelustoodete tootmine;
- kalandusturu korraldamise seaduse § 12 alusel tunnustatud vesiviljelussektori tootjaorganisatsioon.
Toetuse saajate sihtgrupp on tegutsevad ettevõtjad, kes on tegutsenud valdkonnas vähemalt kaks aastat, välja arvatud mere-vesiviljelusega alustavad ettevõtjad.
Toetuse maksimaalne suurus taotleja kohta taotlusvoorus on 2 000 000 eurot.
Ühte kontserni kuuluvad ettevõtjad või konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 tähenduses valitseva mõju kaudu üksteisega seotud ettevõtjad ei saa kokku taotleda toetust rohkem kui 2 000 000 eurot taotlusvooru kohta.
Äriseadustiku § 6 kohaselt moodustab emaettevõtja koos tütarettevõtjatega kontserni. Konkurentsiseaduse § 2 lõike 3 kohaselt loetakse valitseva mõju kaudu seotud isikud üheks ettevõtjaks. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt on valitsev mõju võimalus ühe või mitme ettevõtja poolt ühiselt või ühe või mitme füüsilise isiku poolt ühiselt teise ettevõtja aktsiate või osade omamise kaudu, tehingu või põhikirja alusel või muul viisil otseselt või kaudselt mõjutada teist ettevõtjat, mis võib seisneda õiguses: 1) oluliselt mõjutada teise ettevõtja juhtorganite koosseisu, hääletamist või otsuseid või 2) kasutada või käsutada teise ettevõtja kogu vara või olulist osa sellest.
Toetuse saaja ja PRIA peavad lähtuma asjaolust, et sama investeeringu puhul ei tohi avalike vahendite osakaal minna suuremaks kui on 100% investeeringu puhul. Ehk see võib ilmneda näiteks juhul, kui kasutatakse investeeringute elluviimisel vahendeid samaaegselt EMKVF-i tagastamatu abi vormis ning ka EMKVF-i rahastamisvahenditest. Lisaks maksimaalsele toetussummale ühe taotlusvooru kohta, tuleb toetuse taotlejal arvestada asjaolu, et hinnatakse taotleja finantsilist võimekust ning kogemust planeeritav investeering ellu viia.
Maksimaalne toetus suurus taotleja kohta ei tohi ühes taotlusvoorus olla suurem kummastki järgnevast punktist:
- taotleja taotluse esitamisele vahetult eelnenud viimase kinnitatud majandusaasta aruande kohasest omakapitali suurusest.
- vesiviljelustoodete tootmisega tegeleva ettevõtja taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahe viimase kinnitatud majandusaasta aruande kohase keskmisest vesiviljelustoodangust saadud müügitulust. PRIA kontrollib äriregistrist andmeid, võttes arvesse taotleja taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahe viimase kinnitatud majandusaasta aruanded, mille esitamise tähtaeg on 30. juuni.
Kui äriühingust taotleja alustab vesiviljelustoodete tootmise tegevusalal, siis toetuse maksimaalne suurus ei tohi olla ühes taotlusvoorus suurem järgneva loetelu suurimast näitajast:
- toetatava tegevuse elluviimiseks krediidiasutusest võetava laenu suurusest
- taotleja taotluse esitamisele vahetult eelnenud viimase kinnitatud majandusaasta aruande kohase omakapitali suurusest
- taotleja omakapitali sissemakse suurusest toetustaotluse esitamise hetkel.
Kuna meres kalade kasvatamine on Eestis hetkel pigem algusjärgus, siis ei ole valdkonda alles siseneval ettevõtjal olnud võimalik teenida nimetatud sektoris veel tulu, et kasvatada ettevõtte omakapitali mahtu.
Erandina ongi loodud võimalus vesiviljelustoodete tootmisega alustavale ettevõtjale, et juhul, kui isiku omakapitali määr ei ole piisav investeeringu osa katmiseks, siis võib arvestada toetatavaks tegevuseks laenulepingus krediidiasutusega kinnitatud laenusummaga kui ta viib ellu investeeringut mere–vesiviljeluskasvanduse rajamiseks, mille põhitegevusala on kalakasvatus. Sellisel juhul peab taotleja esitama laenulepingu krediidiasutusega. Omakapitali sissemakset saab PRIA kontrollida äriregistrist.
Alustavaks ettevõtteks saab määruse kohaselt lugeda näiteks sellist taotlejat, kelle juriidiline keha on asutatud hetkel, mil on esitatud hoonestusloa taotlus pädevale asutusele, eesmärgiga rajada kalakasvandus.
Alustavaks ettevõtteks saab lugeda sellist taotlejat, kes on saanud mere-vesiviljelustoodete tootmiseks vajaminevad load, aga tootmisega ei ole veel alustanud. Toetuse taotlemise hetkel peab toetuse taotlejal juba olemas olema nii hoonestusluba, ehitusluba kui ka vee erikasutusluba. Mis puudutab menetluses olevaid lubade taotlusi, siis toetuse taotluste menetlemisel on oluline, et toetuse taotlejal oleksid vastavad load enne toetuse taotluse esitamist olemas. Vastasel juhul võib tekkida olukord, kus toetuse taotleja esitab PRIA-le toetustaotluse ning hiljem võib selguda, et menetluses oleva loa taotlust ei rahuldata.
Mere-vesiviljeluseks loetakse antud määruse kohaselt näiteks ka sellist tüüpi kalakasvandusi, mis paiknevad maismaal (näiteks rannikul), aga kasutavad kalade kasvatamiseks merevett.
Taotleja peab vastama § 6 lg 3 nõuetele:
- taotlejal on tegevuse elluviimiseks vajalik suutlikkus ehk haldus-, finants- ja toimimissuutlikkus toetatava tegevuse elluviimiseks. Näiteks peab taotleja olema maksevõimeline, kuna see on üheks näitajaks taotleja majandusliku seisu hindamisel. Kui taotlejal on maksuvõlad, ei ole õigustatud talle täiendavate avalike vahendite eraldamine. Samuti on maksevõimelisus üheks usaldusväärsuse näitajaks. Lisaks peab taotlejal olema omafinantseeringu tasumise suutlikkus ja suutelisus seda taotlemisel tõendada. Omafinantseeringu määr peab katma abikõlblikest kuludest selle osa, mida toetus ei kata
- äriühingust taotleja on mikro-, väikese või keskmise suurusega ettevõtja komisjoni soovituse 2003/361/EÜ, mis käsitleb mikroettevõtete, väikese ja keskmise suurusega ettevõtete määratlust (ELT L 124, 20.05.2003, lk 36–41), kohaselt
- taotleja on riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajal tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tasunud tagasimaksed ettenähtud summas
- taotleja ei ole saanud taotluses sisalduva sama kulu kohta toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisabi vahenditest ega muud tagastamatut riigiabi
- taotleja suhtes ei toimu likvideerimismenetlust ega ole nimetatud pankrotiseaduse kohaselt ajutist pankrotihaldurit või kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti või algatatud sundlõpetamist ja tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust
- taotleja riikliku maksu võlg, sealhulgas maksuhalduri haldusaktiga kindlaks määratud intress, on väiksem kui 100 eurot või tema riikliku maksu võla tasumine on ajatatud
- ehitise ehitamise korral on ehitis ja sellealune maa taotleja omandis või on ehitisealusele maale taotleja kasuks seatud hoonestusõigus vähemalt viieks aastaks arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest
- kui soetatav seade või vahend paigaldatakse ehitisse või kinnisasjale või seda kasutatakse ehitises või kinnisasjal, peab see ehitis või kinnisasi olema taotleja otseses valduses asjaõiguslikul või võlaõiguslikul alusel vähemalt viis aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest
- taotleja ja tema üle valitsevat mõju omav isik, kes tegeleb kalapüügiga merel või siseveekogul või kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise, turustamise või hulgi- ja jaemüügiga, ei ole taotluse esitamise kuule vahetult eelnenud 36 kuu jooksul või Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud tähtaja jooksul toime pannud kalapüügiseaduse § 75 lõikes 2 või 3, §-s 76, 77, 78 või 781, § 79 lõikes 2 või 3 või §-s 81, 85, 87 või 88 või karistusseadustiku §-s 279, 344, 345 või 361 sätestatud süütegu, mida käsitatakse kalapüüginõude tõsise rikkumisena kalapüügiseaduse § 71 lõike 1 punkti 1 tähenduses
- taotleja ja tema üle valitsevat mõju omav isik, kes tegeleb kalapüügiga merel või siseveekogul või kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise, turustamise või hulgi- ja jaemüügiga, ei ole toime pannud karistusseadustiku §-s 209, 2091, 210, 3891, 391 või 393 sätestatud süütegu, mis on seotud Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi või Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi toetusega seotud rikkumisega
- taotleja ja tema üle valitsevat mõju omav isik, kes tegeleb kalapüügiga merel või siseveekogul või kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise, turustamise või hulgi- ja jaemüügiga, ei ole toime pannud karistusseadustiku §-s 357, 358, 364, 365, 3651, 3652, 367, 368, 3681, 3682, 3683, 3684, 3685, 3686, 411, 412 või 4121 sätestatud keskkonnaalast süütegu
- kui taotleja tegeleb taotluse esitamise hetkel vesiviljelustoodete tootmisega, välja arvatud vetikakasvatusega, on talle veterinaarseaduse § 27 punkti 1 alusel antud tegevusluba
- taotlejal on vajaduse korral veeseaduse §-s 187 sätestatud veeluba või §-s 196 sätestatud veekeskkonnariskiga tegevuse registreering
Taotlusega tuleb esitada:
- teave selle kohta, kas ja kuidas kavandatakse rahastada toetatava tegevuse omafinantseeringu osa. Omafinantseeringu määr peab katma abikõlblikest kuludest selle osa, mida toetus ei kata.
- pakkumiskutsed koos tehnilise kirjeldusega ja saadud hinnapakkumused ning asjakohased selgitused, kui esitatakse alla kolme hinnapakkumuse
- kirjeldus selle kohta, milline on taotleja varasem kogemus vesiviljelustoodete tootmise valdkonnas
- keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §-s 7 nimetatud tegevusloa ning keskkonnamõju hindamise aruande ärakiri, kui toetatava tegevuse elluviimiseks on vajalik keskkonnamõju hindamine
- digiauditi aruanne, kui ettevalmistavaks tööks on digiauditi tegemine
- toetatava tegevuse raames tehtava investeeringu prognoositavad toodangunäitajad ning prognoositavate tulude ja kulude analüüs
- kinnitus, et taotleja järgib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139 artikli 11 lõikes 1 nimetatud nõudeid ega ole pannud toime sama artikli lõikes 3 nimetatud pettust, nimetatud dokument peab olema allkirjastatud
- hinnang selle kohta, et on tagatud sellise taristuinvesteeringu kliimakindlus, mille kestvus on vähemalt viis aastat
- vesiviljeluskasvanduse keskkonnamõju vähendamise investeeringu puhul vesiviljelusettevõtte negatiivse keskkonnamõju vähendamise eksperdihinnang
- äriplaan
- väljavõte ehitise põhiprojekti põhijoonistest, kus muu hulgas kajastuvad kavandatava ehitise asendiplaani, arhitektuuri, tehnosüsteemide ja välisvõrkude lahendused, ning väljavõte projekti seletuskirjast koos kooskõlastustega, kui toetatava tegevuse elluviimisel on vaja ehitusluba.
Pikemalt on nõuded on toodud § 6 ja § 7.
Taotleja peab toetatava tegevuse raames tellitava töö, teenuse või soetatava vara mõistliku maksumuse väljaselgitamiseks korraldama ostumenetluse.
Kui toetatava tegevuse raames tellitava töö, teenuse või soetatava vara eeldatav käibemaksuta maksumus ületab 5000 eurot, küsib taotleja vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust.
Taotleja võib küsida alla kolme hinnapakkumuse, kui kolme hinnapakkumuse küsimine ei ole objektiivselt võimalik, eelkõige kui turul puudub asjaomase töö, teenuse või vara pakkujate paljusus.
Hinnapakkumus peab sisaldama taotleja nime, hinnapakkuja nime ja kontaktandmeid, hinnapakkumuse väljastamise kuupäeva ning töö, teenuse või vara üksikasjalikku kirjeldust ning käibemaksuta ja käibemaksuga maksumust.
Ehitustööde puhul sisaldab hinnapakkumus lisaks lõikes 4 nimetatud andmetele järgmiseid andmeid:
1) ehitise nimetus;
2) ehitise ehitisregistri kood;
3) selle katastriüksuse katastritunnus, millel ehitis paikneb või millele kavandatakse ehitis ehitada;
4) ehitise üldkulud ja vastava kululiigi olemasolu korral ehitise või välisrajatise kulu, aluse- ja vundamendikulu, kandetarindite kulu, fassaadielementide kulu, katusekulu, ruumitarindite kulu, pinnakatte kulu, tehnosüsteemi kulu, ehitusplatsi korralduskulu ja ehitusplatsi üldkulu;
5) hinnapakkuja majandustegevuse registreerimise number.
Taotleja ei või küsida hinnapakkumust endaga seotud isikutelt tulumaksuseaduse § 8 tähenduses.
Taotleja ei või toetatava tegevuse raames tellitava töö, teenuse või soetatava vara eiramiseks jaotada osadeks toetatava tegevuse raames tellitavat tööd, teenust või soetatavat vara, mis on funktsionaalselt koos toimiv või vajalik sama eesmärgi saavutamiseks. Taotleja võib jaotada toetatava tegevuse raames tellitava töö, teenuse või soetatava vara osadeks, kui see on objektiivsetel põhjustel õigustatud.
Kui toetatava tegevuse raames tellitava töö, teenuse või soetatava vara eeldatav käibemaksuta maksumus on 60 000 eurot või sellest rohkem, peab taotleja korraldama ostumenetluse riigihangete registris.
Kui taotleja korraldab ostumenetluse pärast taotluse esitamist, peab ta koostama toetatava tegevuse eeldatava maksumuse väljaselgitamiseks prognoosi. Prognoosis esitatakse andmed toetatava tegevuse kogumaksumuse ja abikõlblike kulude kohta, mis peavad olema põhjendatud ja üksikasjalikult kirjeldatud, tuginema tegelikele asjaoludele ning olema vajaduse korral tõendatavad.
Ehitustööde maksumuse prognoos peab sisaldama lisaks lõikes 2 sätestatud andmetele vähemalt järgmiseid andmeid:
1) üldandmed ehitise kohta;
2) andmed ehitise põhikonstruktsiooni materjalide kohta;
3) ehitise maksumus, milles sisalduvad ehitise või välisrajatise kulu, aluse- ja vundamendikulu, kandetarindite kulu, fassaadielementide kulu, katusekulu, ruumitarindite kulud, pinnakatte kulu, tehnosüsteemi kulu, ehitusplatsi korralduskulu ja ehitusplatsi üldkulu.
Ostumenetluse korraldamine riigihangete registris peab vastama järgmistele nõuetele:
1) ostumenetluse väljakuulutamisel avaldatakse riigihangete registris ostuteade, millest nähtub tellitava töö, teenuse või soetatava vara kirjeldus, tehnilised andmed, majanduslikult soodsaima hinnapakkumuse väljaselgitamiseks hinnapakkumuste hindamise kriteeriumid ja hinnapakkumuste esitamise tähtpäev;
2) hinnapakkumuste esitamise tähtaeg on vähemalt 15 kalendripäeva;
3) teade ostumenetluse kohta on avalik;
4) ostumenetlusega seotud teabevahetus ostumenetluse korraldaja ja pakkuja vahel, sealhulgas ostuteatele ja sellega seotud dokumentidele juurdepääsu võimaldamine ning hinnapakkumuste ja selgituste esitamine, toimub riigihangete registris;
5) hinnapakkumused võetakse vastu ja avatakse riigihangete registris;
6) punktis 1 sätestatud tingimusi ei tohi muuta pärast hinnapakkumuste esitamise tähtaega ja parima hinnapakkumuse valimisel ei tohi neist kõrvale kalduda;
7) PRIA esindajale lisatakse Vabariigi Valitsuse 31. augusti 2017. a määruse nr 137 „Riigihangete registri põhimäärus“ § 21 lõike 1 punkti 19 kohane vaatleja roll.
Hinnapakkumus peab sisaldama taotleja nime, hinnapakkuja nime ja kontaktandmeid, hinnapakkumuse väljastamise kuupäeva ning töö, teenuse või vara üksikasjalikku kirjeldust ning käibemaksuta ja käibemaksuga maksumust.
Ehitustööde puhul sisaldab hinnapakkumus lisaks lõikes 5 sätestatud andmetele ehitise kohta järgmiseid andmeid:
1) ehitise nimetus;
2) ehitise ehitisregistri kood;
3) selle katastriüksuse katastritunnus, millel ehitis paikneb või millele kavandatakse ehitis ehitada;
4) ehitise üldkulud ja vastava kululiigi olemasolu korral ehitise või välisrajatise kulu, aluse- ja vundamendikulu, kandetarindite kulu, fassaadielementide kulu, katusekulu, ruumitarindite kulu, pinnakatte kulu, tehnosüsteemi kulu, ehitusplatsi korralduskulu ja ehitusplatsi üldkulu;
5) hinnapakkuja majandustegevuse registreerimise number.
Taotleja võib loobuda konkureerivate hinnapakkumuste küsimisest või ostumenetluse korraldamisest riigihangete registris, kui see ei ole objektiivselt võimalik, eelkõige kui turul puudub asjaomase töö, teenuse või vara pakkujate paljusus.
Taotleja ei või jaotada osadeks toetatava tegevuse raames tellitavat tööd või teenust või soetatavat vara, mis on funktsionaalselt koos toimiv või vajalik sama eesmärgi saavutamiseks. Taotleja võib jaotada toetatava tegevuse raames tellitava töö, teenuse või soetatava vara osadeks, kui see on objektiivsetel põhjustel õigustatud.
Eelnevaid lõikeid ei kohaldata, kui taotleja on hankija riigihangete seaduse § 5 tähenduses, kes peab hanke korraldamisel järgima riigihangete seadust. Kui taotleja korraldab riigihanke pärast taotluse esitamist, teeb ta enne taotluse esitamist turu-uuringu riigihangete seaduse kohaselt.
Abikõlblikud on üksnes need kulud, mis vastavad tegevuste eelarvele ja on tegevustega otseselt seotud ning on kooskõlas kõikide õigusaktidega. Tegevuste kulud on põhjendatud, kui need on seotud mere-vesiviljeluskasvanduse rajamise või laiendamise investeeringutega ning kui tagatakse rahaliste vahendite kõige ratsionaalsem ja säästlikum kasutamine. Tegevuse kulud on abikõlblikud, kui need tehakse abikõlblikul perioodil. Kõik kulud peavad järgima usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid ja olema vabad huvide konfliktist.
Toetuse abikõlblik periood on toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik (2 aastat määramise otsuse tegemisest), mille jooksul viiakse ellu kõik selle projekti etapid. Selle ajavahemiku kehtestamiseks annab teavet taotleja toetuse taotlusel. Konkreetse projekti abikõlblik periood algab hetkest, millal selle projektiga seoses võetakse esimene kohustus. Määratud ajavahemiku vältel peavad tegevused olema ellu viidud ja toetuse saamiseks vajalikud dokumendid PRIA-le esitatud.
Abikõlblikud kulud on:
1) töö, teenuse tellimise või vara soetamise kulu;
2) regionaalministri 19. juuli 2023. a määruses nr 45 „Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021–2027 toetuse objekti tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused ja kord“ sätestatud toetuse objekti tähistamise ja Euroopa Liidu osalusele viitamise kulu
Käesolevas meetmes on abikõlblikuks kuluks ka eluskalade transpordiks mõeldud O2-, O3- ja O4-kategooria haagise soetamise kulu, kui taotlejaks on tootjaorganisatsioon.
Abikõlblikuks kuluks on laeva või teisaldatava ujuvvahendi ümberehitamise kulu.
Abikõlblikud on ka investeeringud vesiviljeluskasvanduse negatiivse keskkonnamõju vähendamiseks ja digitaliseerimiseks.
Kulud on abikõlblikud alates taotluse esitamise päevast, välja arvatud ettevalmistava töö kulu.
Elluviimiseks vajalikud ettevalmistavad tööd võivad olla:
- taotluse ja selles esitatud andmeid tõendavate dokumentide koostamiseks tellitud töö ja teenus
- tegevuse elluviimisega kaasnev tellitud projekteerimistöö, projekteerimiseks vajalik ehitusgeoloogiline ja -geodeetiline uurimistöö, hüdrogeoloogiline ja hüdroloogiline uuring ning detailplaneering
- keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses sätestatud juhtudel keskkonnamõju hindamine
- digiauditi tegemine
- kliimakindluse tagamise hindamine
- vesiviljeluskasvanduse negatiivse keskkonnamõju vähendamiseks tellitud eksperdihinnang.
Dokumentide koostamiseks tellitud töö ja teenuse kulu hüvitatakse ühikuhinna alusel, mis on 256 eurot ühe taotluse kohta.
Ettevalmistavad tööd peavad olema lõpetatud ja nende eest peab olema tasutud enne taotluse esitamist. Abikõlblik on ettevalmistav töö, mille kohta on väljastatud kulutuse tegemist tõendav dokument pärast 1. jaanuari 2024 ja selle eest on täielikult tasutud enne taotluse esitamist.
Auditid ei tohi taotluse esitamise hetkel olla vanemad kui kaks aastat.
Vesiviljeluskasvanduse negatiivse keskkonnamõju vähendamise korral on kulu abikõlblik, kui selleks on tehtud eksperdihinnang järgmiste nõuete kohaselt:
1) eksperdihinnangu teeb isik, kellel on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §-s 15 nimetatud keskkonnamõju hindamise litsents;
2) eksperdihinnangus peab olema selgitatud, kas, millisel määral ja kuidas aitab taotleja kavandatav tegevus vähendada vesiviljeluskasvanduse tegevusest põhjustatud negatiivset keskkonnamõju ning kas, millisel määral ja kuidas on hinnatud kavandatava tegevuse kulutõhusust.
Toimiva kalakasvanduse üldist mõju hinnatakse enne keskkonnaloa väljastamist ja sellega kaasnevad piirnormid jäävad endiselt kehtima.
Digiauditi peavad koostama asjakohase pädevusega füüsilised isikud, kellest vähemalt ühel on kolme aastane kogemus vesiviljelustoodete tootmise valdkonnas või kolmes digiauditi või digitaliseerimise teekaardi projektis osalemise kogemus. Digiauditi aruanne peab sisaldama § 4 lõikes 16 märgitud andmeid.
Mitteabikõlblikud kulud on järgnevad kulud:
- Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139, millega luuakse Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond ja muudetakse määrust (EL) 2017/1004 (ELT L 247, 13.07.2021, lk 1–49), artiklis 13 nimetatud kulud samas artiklis sätestatud tingimusel;
- Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 64 lõikes 1 nimetatud kulud;
- kulu, mis on tehtud enne taotluse esitamise päeva, välja arvatud ettevalmistava töö kulu;
- ettevalmistava töö kulu, mis on tehtud enne 1. jaanuari 2024 või millega ei kaasne investeeringut sama tegevuse raames;
- sõiduki soetamise kulu, välja arvatud § 4 lõikes 5 nimetatud kulu;
- telekommunikatsioonivõrgu, ühisveevärgi, kanalisatsiooni, elektri-, gaasi- või soojusvõrguga liitumise tasu, välja arvatud juhul, kui see on otseselt seotud toetatava tegevuse elluviimisega;
- amortisatsioonikulu, mitterahaline sissemakse ja kulu, mille eest on tasutud tasaarvelduse korras;
- tegevuskulu, sealhulgas remondi-, rendi-, kütuse-, palga-, koolitus-, side- ja veokulu;
- tasu taotleja enda või tema töötaja tehtud töö eest;
- seadme paigaldamise kulu ilma seadme soetamiseta ning kasutatud seadme või vahendi soetamise kulu;
- juriidilise konsultatsiooni kulu;
- patendi ja litsentsi ostmise kulu, kui see ei ole otseselt seotud toetatava tegevuse elluviimisega;
- sularahamakse, lepingu sõlmimisega seotud kulu, intress, tagatismakse ja finantsteenusega seotud muu kulu;
- erisoodustuselt tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 tähenduses tasutav maks;
- kindlustamisega seotud kulu, välja arvatud kindlustus, mis on tehtud seadme soetamise korral seadme toetuse saajani transpordi ajaks;
- riigilõiv, trahv, finantskaristus ning vaide- ja kohtumenetluse korral menetluskulu;
- tolli-, sisseveo- või muu maks, mida hüvitatakse, tasaarveldatakse või kustutatakse muul moel ja mis ei moodusta osa Eesti maksusüsteemist;
- paragrahvi 4 lõikes 6 nimetatud kulu ilma investeeringuta mere-vesiviljeluskasvanduse rajamiseks või laiendamiseks;
toetatava tegevuse elluviimise seisukohast põhjendamatu kulu.
Pikemalt on mitteabikõlblikud kulud on toodud § 5.
Äriplaanis sisalduvad järgmised andmed:
- äriplaani jätkusuutlikkus ja äriplaani idee vastavus meetme eesmärkidele
- kirjeldus selle kohta, kas ja kuidas taotleja ettevõtluskeskkond soosib nende eesmärkide täitmist, mis on seotud taotluses esitatud toetatava tegevusega elluviimisega
- toodangumahu ja toetuse abil soetatava vara kasutuse kavandamine
- turuosa ja turustamisvõimaluste analüüs
- ettevõtja finantsvõimekuse kavandamine
- ettevõtja töötajate pädevus
Toetuse määrad
Toetuse maksimaalne määr on 50% toetatava tegevuse abikõlblikest kuludest, kui tegemist on äriühinguga.
Kui toetuse taotleja § 6 lõike 1 punktis 2 nimetatud isik (kalandusturu korraldamise seaduse § 12 alusel tunnustatud vesiviljelussektori tootjaorganisatsioon), siis on toetuse maksimaalne määr 75% toetatava tegevuse abikõlblikest kuludest.
Toetuse määramine
PRIA teeb nõuetekohase taotluse rahuldamise otsuse § 2 lõike 2 punktis 1 sätestatud tegevuste puhul kalandusturu korraldamise seaduse § 45 lõike 2 punkti 2 alusel.
PRIA koostab taotluste paremusjärjestuse määruse lisas sätestatud hindamiskriteeriumite eest antud hindepunktide liitmise teel, lugedes paremaks sellise taotluse, mis on saanud hindamiskriteeriumite alusel suurima koondhinde. Võrdse koondhindega taotluste puhul eelistatakse taotlust, milles taotletav toetuse summa kavandatava tootmismahu kohta on väiksem. Kui taotletava toetuse summa ja tootmismahu suhe on võrdne, eelistatakse ajaliselt varem esitatud taotlust.
PRIA teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse kalandusturu korraldamise seaduse § 45 lõikes 6 sätestatud alustel.
PRIA teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse § 2 lõike 2 punktis 1 sätestatud tegevuste puhul 45 tööpäeva jooksul arvates taotluse esitamise tähtpäevast.
Toetus makstakse välja üksnes abikõlblike kulude hüvitamiseks ja tingimusel, et toetuse saaja on järginud toetatava tegevuse elluviimisel kõiki nõudeid.
PRIA teeb toetuse maksmisest keeldumise otsuse, kui enne toetuse maksmist tehakse kindlaks kalandusturu korraldamise seaduse § 45 lõikes 6 sätestatud taotluse rahuldamata jätmise alused või kui toetuse saaja ei ole täitnud toetuse saaja kohustusi.
PRIA teeb toetuse maksmise või maksmisest keeldumise otsuse kalandusturu korraldamise seaduse § 53 lõike 2 alusel 25 tööpäeva jooksul arvates maksetaotluse ja nõuetekohaste dokumentide saamisest.
PRIA teeb toetuse makse toetuse saaja arvelduskontole kümne tööpäeva jooksul arvates toetuse maksmise otsuse tegemisest.
Kohustused
Toetuse saaja kohustused on toodud määruse §-s 14.
Toetuse saaja on kohustatud:
Toetuse saaja peab tagama toetatava tegevuse sihtotstarbelise kestuse, sealhulgas säilitama ja kasutama toetuse abil soetatud või ehitatud vara sihtotstarbeliselt, vähemalt viis aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest (edaspidi sihipärase kasutamise periood).
Toetuse saaja kannab sihipärase kasutamise perioodi lõpuni järgmiseid kohustusi:
- täidab § 6 lõike 3 punktides 5 ja 9–13 sätestatud taotlejale esitatavaid nõudeid;
- eristab selgelt oma raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest;
- võimaldab teha auditit, teostada järelevalvet või teha muud toetuse saamisega seotud kontrolli ning osutab selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldab viibida toetuse saaja kinnisasjal, ehitises ja ruumis ning läbi vaadata dokumente ja vara kohapeal;
- esitab auditi tegemiseks, järelevalve teostamiseks või muu kontrolli tegemiseks vajalikud andmed ja dokumendid määratud tähtaja jooksul;
- teavitab PRIA-t taotluses esitatud või toetatava tegevusega seotud andmete muutumisest või tegevuse elluviimist takistavast asjaolust, sealhulgas pankrotimenetlusest, likvideerimismenetlusest ja tegevusega seotud vara üleandmisest teisele isikule või asutusele;
- näitab avalikkusele, et tegemist on Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi toetuse abil elluviidava tegevusega, kasutades selleks ettenähtud sümboleid ja teavitustegevusi kooskõlas regionaalministri 19. juuli 2023. a määrusega nr 45 „Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021–2027 toetuse objekti tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused ja kord“. Juhiseid saab PRIA EMKVF teavitamisnõuete lehelt.
Lisaks peab toetuse saaja:
- viima ellu toetatava tegevuse ja esitama kõik tegevusega seotud kuludokumendid taotluse rahuldamise otsuses nimetatud tähtpäevaks, ent hiljemalt kahe aasta pärast arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest;
- täitma § 6 lõike 3 punktides 4 ja 6 sätestatud taotlejale esitatavaid nõudeid kuni PRIA poolt viimase toetusosa maksmiseni;
- tagama PRIA-le riigihangete registris juurdepääsu ostumenetlusele;
- tagama, et hiljemalt esimese maksetaotluse esitamise ajaks on ehitusluba või ehitusteatis ehitisregistrist kättesaadav, kui see on nõutud ehitusseadustiku kohaselt;
- tagama, et hiljemalt viimase maksetaotluse esitamise ajaks on ehitise kasutusluba või kasutusteatis ehitisregistrist kättesaadav, kui see on nõutud ehitusseadustiku kohaselt;
- esitama PRIA määratud tähtajaks toetatava tegevuse tulemuslikkuse hindamiseks § 7 lõigetes 6–8 nimetatud andmed;
- esitama § 7 lõikes 6 ning lõike 8 punktides 1 ja 2 nimetatud tulemus- ja seirenäitajate tegelikud tulemused kaks aastat pärast toetatava tegevuse elluviimist;
- esitama § 7 lõike 7 ja lõike 8 punktides 3–5 nimetatud tulemus- ja seirenäitajate tegelikud tulemused üks aasta pärast toetatava tegevuse elluviimist;
- teavitama PRIA-t kalandusturu korraldamise seaduse § 46 lõikes 4 sätestatust kuni PRIA poolt viimase toetusosa maksmiseni.
Toetuse saajal tuleb esitada vähemalt üks kord aastas PRIA-le maksetaotlus pärast toetatava tegevuse täielikku või osadena ellu viimist ja selle eest täielikult või osaliselt tasumist. Maksetaotluse esitamine vähemalt üks kord aastas on vajalik, et hinnata jooksvalt EMKVF-i vahendite kasutamist. Maksetaotluste iga-aastane esitamine annab ülevaate taotleja poolt plaanitavate toetatavate tegevuste elluviimisest ning võimaldab korraldusasutusel Euroopa Komisjonile EMKVF-i vahendite kasutuse kohta adekvaatse teabe edastada.
Abiks taotlejale
Juriidilised alused
Vormid
Nimetus |
---|
Lisainfo:
investeeringutoetuste infotelefon 737 7678
e-posti aadress info [at] pria [dot] ee (info[at]pria[dot]ee)