Vesiviljeluse innovatsiooniosaku toetus 2019

Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2014-2020 (EMKF) meetme „Vesiviljeluse innovatsiooniosaku toetuse“ eesmärgiks on toetada tööhõive edendamist keskkonnasäästliku, ressursitõhusa, uuendusliku, konkurentsivõimelise ja teadmistel põhineva vesiviljeluse toetamise kaudu. Toetuse erieesmärk on tehnoloogilise arengu, innovatsiooni, sealhulgas energiatõhususe suurendamise ja teadmiste edasiandmise tõhustamise toetamine.

Toetust rahastatakse 75% ulatuses Euroopa Liidu eelarvest ja 25% on Eesti kaasrahastus. Meetme eelarve 2019. aastaks on 730 000 eurot.

• Eesmärk                      
• Vastuvõtuaeg ja – koht
• Toetuse tutvustus/tingimused
• Toetatavad tegevused ja abikõlblikud kulud
• Toetuse suurus ja omafinantseeringu minimaalne määr
• Toetuse määramine ja väljamaksmine
• Dokumentide säilitamine
• Toetusega seotud objektide tähistamine

EESMÄRK

Euroopa Merendus-ja Kalandusfondi 2014-2020 (EMKF) meetme "Vesiviljeluse innovatsiooniosaku toetuse“ eesmärgiks on võimaldada mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjatel, kellel sageli napib ressurssi innovatsiooniks (nt. arendada välja või lasta turule uusi heade turuväljavaadetega vesiviljelusliike uute või oluliselt parendatud toodete ja varustuse, uute või parendatud protsesside ja tehnikate ning uute või parendatud juhtimis- ja korraldussüsteemide, sealhulgas töötlemise ja turundamise tasandil), ligipääsu ettevõttevälisele vastavale teadmisele.

Selle määruse raames võib teenuseid osutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 artikli 26 lõikes 2 nimetatud asutus (edaspidi teadus- ja arendusasutus teadus- ja arendustegevuse korraldamise seaduse § 3 tähenduses). Toetust saab kasutada selliste tegevuste rahastamiseks, mis viiakse ellu avalikes teadus- ja arendusasutustes ning positiivselt evalveeritud eraõiguslikes teadus- ja arendusasutustes. Teadus- ja arendusasutuseks võivad olla ülikoolid, kõrgkoolid, rakenduskõrgkoolid, tehnoloogia arenduskeskused nii Eestis kui ka teistes Euroopa Liidu (edaspidi ka EL) liikmesriikides. Samuti on võimalik koostöö eespool nimetatud asutuste ning muude riikide teadus- ja arendusasutuste vahel. Toetusskeemi eesmärk on edendada tihedamat koostööd väike- ja keskmise suurusega ettevõtja (VKEde) ning teadus- ja arendusasutuste vahel. 

Tagasi algusesse

 

VASTUVÕTUAEG JA -KOHT

PRIA võtab taotlusi vastu alates 27. novembrist 2019 kuni 4. detsembrini 2019. Eeltäitmine toimub 22. novembrist 2019 kuni 26. novembrini 2019.

Toetustaotluste esitamine toimub elektroonselt PRIA e-teenuse keskkonna ehk e-PRIA kaudu. e-PRIA on PRIA kliendiportaal, mille kaudu saavad kliendid kasutada erinevaid PRIA pakutavaid elektroonilisi teenuseid. e-PRIAsse saate sisse logida kasutades ID-kaarti, Mobiil-IDd, Smart-IDd või pangalinki.

Juhend vesiviljeluse innovatsiooniosaku toetuse esitamiseks e-PRIAs on leitav toetustaotluse esitamise abimaterjalide alt.

Vajadusel saab e-PRIA kasutamisel abi investeeringutoetuste infotelefonil 737 7678, e-posti aadressil info [at] pria [dot] ee (info[at]pria[dot]ee). Maakondlikes teenindusbüroodes on kohapeal olemas kliendiarvutid, mille kasutamiseks on võimalik endale sobiv aeg broneerida siin.

Kui taotlete PRIA kaudu toetust esmakordselt, on teil eelnevalt vaja registreeruda PRIA kliendiks. Seda on võimalik teha elektroonilises kliendiportaalis e-PRIA või paberil. Selleks palume täita ja esitada „Avaldus andmete kandmiseks põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse." Avalduse ja juhised leiate siit. Andmete registrisse kandmise avalduse palume esitada enne toetuse taotluse esitamist. 

Tagasi algusesse

TOETUSE TUTVUSTUS/TINGIMUSED

Meetme määrus on leitav siit.

Toetust võib taotleda mikro-, väike- või keskmise suurusega ettevõtja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 2 punkti 28 tähenduses, kes tegeleb majandustegevusega vesiviljelustoodete tootmise tegevusalal (edaspidi taotleja).

Taotleja võib esitada toetuse taotlemise tähtajal vaid ühe taotluse.

Taotleja peab esitama järgmise info projekti kohta:

• tegevuse kohta kirjelduse ja põhjenduse, miks on tegevuse elluviimine vajalik;
• lähteülesande, milles esitatakse ülevaade tegevuse mahust ja sisust ning teave uuringut tegeva teadus- ja arendusasutuse uurimisrühma või teadlase kohta ja taotleja ning teadus- ja arendusasutuse vahelisest koostööst tekkiva lisaväärtuse kohta;
• tegevuskava, kus on kirjeldatud tegevuse põhieesmärgid, uuringu uudsus, peamised meetodid, eeldatavad tulemused ja nende rakendamine, ning tegevuse elluviimise eeldatav ajakava;
• tegevuse eelarve, kus abikõlblikud kulud on üksikasjalikult ja selgelt kirjeldatud, mõistlikud ning põhjendatud;
• määruse paragrahvis 7 nimetatud hinnapakkumused ning § 7 lõigetes 5 ja 6 nimetatud juhtudel asjakohane selgitus, välja arvatud lõikes 7 nimetatud kulude kohta;
• taotleja ning teadus- ja arendusasutuse vahel sõlmitava koostöölepingu projekt, milles mõlemad pooled kinnitavad, et on toetuse saamisel valmis viima ellu lähteülesandes kirjeldatud tegevusi;
• kinnitus, et taotleja järgib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 artikli 10 lõike 1 punktides a–d nimetatud nõudeid ega ole pannud toime sama artikli lõikes 3 nimetatud pettust;
• teadus- ja arendusasutuse kinnitus, et ta vastab toetuse saamiseks esitatud nõuetele ning et tema ja hinnapakkuja ei ole seotud isikud tulumaksuseaduse § 8 tähenduses.
• tegevuse eelarve võib kuni 15 protsendi ulatuses abikõlblike kulude eelarvest sisaldada kulusid, mille kasutusotstarve ei ole üksikasjalikult ja selgelt kirjeldatud. Seda eelarve osa võib kasutada selliste tegevuse eesmärgi saavutamiseks vajalike abikõlblike kulude tegemiseks, mida ei olnud võimalik toetuse taotlemisel ette näha;
• kui toetatava tegevuse raames kavandatava töö või teenuse või soetatava vara käibemaksuta maksumus ületab 5000 eurot, küsib taotleja üksteisest sõltumatute ettevõtjate käest vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust koos tehniliste tingimuste loeteluga, mis osutavad tehnilisele spetsifikatsioonile;
• taotleja ei pea küsima hinnapakkumust koostöölepingus kokku lepitud töö või teenuse puhul, mille teostab koostöölepingu pooleks olev teadus- ja arendusasutus.

 

Siinne loetletu nõuetest taotleja ja taotluse kohta ei ole ammendav, täpsete tingimuste osas palume tutvuda meetme määruses tooduga.

Tagasi algusesse



TOETATAVAD TEGEVUSED JA ABIKÕLBLIKUD KULUD

Abikõlblikud kulud

Abikõlblikud on § 2 lõikes 1 nimetatud tegevuse elluviimiseks vajalikud, mõistlikud ja majanduslikult otstarbekad ning kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikliga 65 tehtud järgmised kulud:

• tellitava töö või teenuse kulu;
• patendi ja litsentsi ostmise kulu;
• vahendi ja seadme ostmise, liisimise, rentimise või paigaldamise kulu;
• tegevuse elluviimisega seotud töölepingu järgne töötasu või töötaja lisatasu proportsionaalselt tegevuse elluviimise heaks töötatud ajaga ja sellelt tasult arvestatud maksud;
• füüsilise isikuga sõlmitud töövõtu- või käsunduslepingu alusel makstav tasu ja sellelt tasult arvestatud maksud;
• toetuse saaja koolitusel, seminaril, konverentsil või muul üritusel osalemise kulu;
  toetuse saaja lähetuskulu;
• toetuse objekti tähistamise ja Euroopa Liidu osalusele viitamise kulu.

Taotleja peab taotlemisel silmas pidama, et määruse § 4 lg 1 punktides 2-8 nimetatud kulude osakaal ei tohi ületada 25 % tegevuse abikõlblikest kuludest.

Mitteabikõlblikud kulud on välja toodud määruse § 5, milleks on:

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 69 lõigetes 2 ja 3 nimetatud kulud samades lõigetes sätestatud tingimustel;
• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 artiklis 11 nimetatud tegevuste elluviimisega seotud kulud;
• tulumaksuseaduse § 8 tähenduses seotud isikute vahel sõlmitud tehinguga kaasnev kulu;
• kulu, mis on tehtud enne PRIAle taotluse esitamist;
• kasutatud seadme ostmise, kapitalirendi ja paigaldamise kulu;
• sularahas tehtud kulutus, teenustasu pangatoimingu eest, intress, tagatismakse;
• õigusabi- ja raamatupidamisteenuse kulu;
• riigilõiv, tollimaks ja erisoodustusmaks;
• maa ja olemasoleva hoone ostmise ning üürimise kulu;
• toreduslikud kulutused tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 63 tähenduses ja muu majanduslikult ebaotstarbekas kulu;
• rahatrahv, rahaline karistus, kohustuse täitmata jätmise korral makstav leppetrahv ja viivis;
• kohtumenetluse kulu.

 

 Tagasi algusesse

 

TOETUSE SUURUS JA OMAFINANTSEERINGU MINIMAALNE MÄÄR

Omafinantseeringu minimaalne määr on 50% abikõlblike kulude maksumusest.

Toetuse maksimaalne suurus on 50 000 eurot taotluse kohta.

PRIA moodustab taotluse hindamiseks hindamiskomisjoni, kes hindab nõuetekohaseid taotlusi hindamisskaalal null kuni kaks hindepunkti, võttes aluseks järgmised hindamiskriteeriumid ja nende osakaalud koondhindes:
1) tegevuse mõju meetme eesmärkide saavutamisele, mille puhul hinnatakse tegevuse innovaatilisust ettevõtte tasandil – 40 % koondhindest;
 2) tegevuse põhjendatus, mille puhul hinnatakse, kas tegevuse eesmärk on põhjendatud, kas tegevus võimaldab saavutada kavandatud tulemused ning kas ajakava on realistlik – 30 % koondhindest;
 3) tegevuse kulutõhusus, mille puhul hinnatakse, kas tegevuse eelarve on selge ja mõistlik – 20 % koondhindest;
 4) taotleja suutlikkus tegevus ellu viia, mille puhul hinnatakse taotleja võimekust tegevuse elluviimiseks – 10 % koondhindest.

Taotlus vastab hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele, kui see on iga hindamiskriteeriumi eest saanud ühe hindepunkti.

Tagasi algusesse

 

TOETUSE MÄÄRAMINE JA VÄLJAMAKSMINE

PRIA teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 55 tööpäeva jooksul arvates taotluste esitamise tähtaja lõppemisest.

Toetust makstakse üksnes abikõlblike kulude hüvitamiseks ja tingimusel, et toetuse saaja on tegevuse elluviimisel järginud kõiki ettenähtud nõudeid.

Toetatav tegevus peab olema ellu viidud ja maksetaotlus peab olema esitatud kahe kalendriaasta jooksul arvates taotluse rahuldamise otsuse tegemisest.

Toetuse saaja esitab maksetaotluse vähemalt kord aasta jooksul arvates taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kuid mitte rohkem kui neli korda aastas.

PRIA teeb toetuse maksmise või toetuse maksmisest keeldumise otsuse 35 tööpäeva jooksul arvates lõikes 4 nimetatud nõuetekohase maksetaotluse saamisest.

Tagasi algusesse

 

DOKUMENTIDE SÄILITAMINE

Toetuse saaja säilitab kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid 4 aastat alates selle aasta 31. detsembrist, millal 30. juuni seisuga on kõikide projektis abikõlblikuks loetud kulude alusel toetus välja makstud.

Dokumentide säilitamise tähtaja algusest ja lõpust teavitab PRIA toetuse saajat pärast viimase toetuseosa maksmist oma veebilehel tabelis EMKF toetuse saajad. 

Tagasi algusesse

TOETUSEGA SEOTUD OBJEKTIDE TÄHISTAMINE

Toetusega seotud objektide tähistamist reguleerib maaeluministri määrus nr 22 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava 2014–2020 toetuse objekti tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord.

Tähistuse kohta saab lisaks informatsiooni:

PRIA kodulehelt EMKF tähistamise juhend

Maaeluministeeriumi kodulehelt EMKF sümboolika

 Tagasi algusesse