Uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetus 2021

Uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetust saavad taotleda:

1. Äriseadustiku tähenduses ettevõtja, sealhulgas ka ettevõtjaid ühendav tulundusühistu.

2. MTÜ. MTÜ koosseisu vähemalt kolm liiget peavad vastama § 4 lõikes 1 nimetatud tegevusala nõuetele ning § 4 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud müügitulu ja võlakordaja tingimustele.

3. Piiriülese projekti korral võib taotlejaks olla ka ennast EIP töörühmana määratlev üksus eeldusel, et on täidetud EIP töörühmale esitatavad nõuded (vt § 4 lg 3).

Sama toetatava tegevuse kohta võivad ühise taotluse esitada ka kaks või rohkem § 3 lõikes 1 nimetatud isikut. Sel juhul jäävad ühise taotluse esitajatele kehtima samasugused nõuded, nagu kehtiksid siis, kui nad oleksid esitanud taotluse eraldi.  Kõik taotlejad peavad vastama toetuse saamiseks kehtestatud nõuetele.

• Taotleja omatoodetud või töödeldud toodete ja saaduste turustamisest saadav müügitulu kas koos või eraldi peab olema taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaastal või sellele vahetult eelnenud majandusaastal, mille majandusaasta aruande äriregistrile esitamise tähtpäev on möödunud, üle 4000 euro. Taotleja peab olema tootmisega või töötlemise ja turustamisega tegelenud vähemalt ühe majandusaasta enne toetuse taotlemist, seega taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaasta aruanne peab kajastama nimetatud omatoodetud või -töödeldud toodete ja saaduste turustamisest saadud müügitulu.
• Taotleja võlakordaja ehk võõrkapitali osakaalu näitaja, mille arvutamisel jagatakse kohustuste summa koguvara summaga, ei tohi olla taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaastal või sellele vahetult eelnenud majandusaastal, mille majandusaasta aruande äriregistrile esitamise tähtpäev on möödunud, suurem kui 0,7 (taimekasvatussaaduste töötlejatel on erisus § 4 lg 5).
• Taotleja maksevõime näitaja, mille arvutamisel jagatakse käibevara summa lühiajaliste kohustuste summaga, oli taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaastal või sellele vahetult eelnenud majandusaastal, mille majandusaasta aruande äriregistrile esitamise tähtpäev on möödunud, suurem kui üks. 

Sellega tagatakse, et toetust saavad taotleda vaid ettevõtjad, kelle majandusnäitajate alusel võib eeldada, et lisategevused aitavad kaasa ettevõtja arengule ega muutu talle koormavaks.

• Kui taotlejaks on MTÜ, siis peavad selle koosseisus vähemalt kolm liiget vastama § 4 lõikes 1 nimetatud tegevusala nõuetele ning § 4 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud müügitulu ja võlakordaja nõuetele. Piisav on, kui nimetatud nõuetele vastavad vähemalt kolm MTÜ liiget.
• Toetuse taotleja peab kaasama partnerina projekti kavandamisse ja elluviimisse vähemalt ühe teadus- ja arendusasutuse, kellel on projekti valdkonnas varasem teadus- ja arendustegevuse kogemus ning projekti elluviimiseks vajalikud vahendid, ruumid ja asjaomase kvalifikatsiooniga personal. Selline teaduspartner võib olla ka juba EIP töörühma liige.

NB! Äriühingust taotleja taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud kahe majandusaasta aruanded peavad olema taotluse esitamise hetkeks äriregistrist kättesaadavad või kui taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaasta aruanne ei ole äriregistrile esitatud ja selle äriregistrile esitamise tähtpäev ei ole saabunud, peavad olema kättesaadavad taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud kahe majandusaasta aruanded, mille äriregistrile esitamise tähtpäevad on möödunud.

Taotleja peab koostama projektiplaani, kus on kirjas projekti tegevuste lühikirjeldus, lähteülesanne ja eesmärk, tööplaan, ajakava, projekti lahendustee ja kasutatav metoodika, oodatavad tulemused, projekti kaasatavad pooled ja nende tööjaotus projekti tegevuste elluviimisel, eelarve kalkulatsioon ja projekti tulemuste levitamise kava.

Meetme raames toetatakse järgmisi tegevusi:

1. Põllumajandus-, toidu- ja metsandussektoris uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamine (vastavalt nõukogu määruse artikli 35 lõike 2 punktile b), mis on seotud:

• põllumajandus-, toidu- ja metsandussektoris uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamisega, sh asjaomased uuringud;
• tootearendusprojektide elluviimisega;
• projektitulemuste levitamisega (teavitustegevused), sh piiriüleselt.

2. Katseprojektide elluviimine, mis on seotud:

• toodete või tehnoloogiate katsetamisega tingimustes, kus neid ei ole varem rakendatud. Eelneb toote/tehnoloogia äriliselt kasutusele võtmisele (eeldusel, et toodet/tehnoloogiat on võimalik äriliselt kasutusele võtta) ja võib järgneda uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamisele või tootearendusele;
• projektitulemuste levitamisega (teavitustegevused), sh piiriüleselt.

Arendustegevuste raames saab teha ka katseprojekte, näiteks katsetada toodet või tehnoloogiat tingimustes, kus neid ei ole varem rakendatud. Katseprojekt võib eelneda või järgneda arendus- või tootearendustegevustele.

Tootearendusprojekti tegevused on suunatud olemasolevate teaduslike või ärialaste teadmiste kasutamisele kaubandusliku suunitlusega uute või täiustatud toodete ja teenuste väljatöötamiseks. Tavapäraselt toimub tootearendustegevus ettevõttes. Tootearendusprojekti raames võib luua või täiustada toodete, protsesside või teenuste prototüüpe ning neid tegelikes töötingimustes katsetada.

Toetust ei anta järgmiste tegevuste kohta:

1. puidust ehitusmaterjalide, mööblitööstuse toodete ning tubakatoodete tootmiseks, töötlemiseks ja turustamiseks;
2. eraldiseisvaks teadustegevuseks, millel puudub praktiline väljund toetust taotleva ettevõtja jaoks;
3. teavitus- ja esitlustegevuseks, mis kattub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 14 alusel toetatava teavitustegevusega;
4. tegevuseks või ostuks, mille kulude katmiseks on taotletud toetust muude projektide raames.

Abikõlblikud on otsesed kulud, mis on vajalikud projektiplaanis kirjeldatud tegevuste elluviimiseks ning projekti tulemuste levitamiseks, sh personalikulud, lähetuskulud, kulud ostetud uuringutele ja konsultatsioonideks, mittetootliku investeeringu kulud, projektitulemuste levitamisega seotud kulud, täiendavad kaudsed kulud kuni 15 protsendi ulatuses projekti otsestest personalikuludest lihtsustatud hüvitamisviisi alusel tingimusel, et toetuse saaja puhul ei ole tegemist riigiabi saajaga.

Lihtsustatud hüvitamisviisi kasutamine tähendab, et kaudseid kulusid ei hüvitata kuludokumentide alusel, vaid nendeks arvestatakse kuni 15 protsenti taotleja otsestest personalikuludest. Kaudseteks kuludeks on näiteks kulud bürootarvetele, sidekulud (sh telefoni- ja postikulu), infotehnoloogia kulud (sh kontoritehnika ost ning serverite, võrkude ja kontoritehnika hooldus- ja remondikulu), kommunaalkulud (sh kütte-, vee-, elektrikulud), kontoriruumide rent, valveteenus.

EIP piiriülese koostööprojektis juhtpartnerina osalemise korral on abikõlblikud ka töörühmade koostöökulud.

Abikõlblikud ei ole järgmised kulud: tootmis- või töötlemisseadmesse ja ehitisse tehtava investeeringu kulud; tehnoloogiasse tehtava investeeringu kulud; standardtarkvara, -arvutustehnika ja -sidevahendi, sealhulgas mobiiltelefoni ostmise ja üürimise kulud; kasutatud seadme ostmiseks tehtud kulud; lepingu sõlmimisega, intressiga, kindlustusega seotud kulud; liisimise, rentimise või üürimise makse, pärast projekti elluviimise lõpetamist; tolli-, sisseveomaks, koolituskulud, koolitusreisi kulud; sularahamakse, teenustasu pangatoimingu eest, intress, tagatismakse ja finantsteenusega seotud muu kulu; maa ja olemasoleva hoone ostmise ning üürimise kulud; õigus- ja raamatupidamisteenuse eest tasumiseks tehtud kulutused ning tehnilise teostatavuse uuringu eest tehtud kulutused; kulutused reklaamile; riigilõiv, notaritasu; trahv, finantskaristus ja kohtumenetluse korral menetluskulud; toreduslikud kulutused tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 63 tähenduses ja muud majanduslikult ebaotstarbekad kulud; keskkonnamõju hindamisega või detailplaneeringu koostamisega kaasnevad kulud; muud kulud, mis ei ole seotud kavandatava projekti või tegevuse elluviimisega.

Toetust saab taotleda EIP töörühm, kes valib end esindama ühe töörühma liikme. EIP töörühm moodustatakse vähemalt ühest põllumajandustootmisega, toiduainete töötlemisega või metsamajandamisega tegelevast ettevõtjast, sh võib olla ettevõtjaid ühendavad tulundusühistud või mittetulundusühing ning teadus-ja arendusasutusest (partner).

EIP töörühm ei ole juriidiline isik, vaid on olemuselt projektikonsortsium - erinevad osapooled (vähemalt 1 ettevõtja (või MTÜ) ja teadusasutus, kes teevad koostööd ühise projekti elluviimiseks ning on omavahel sõlminud lepingu oma tegevuse, ülesannete, õiguste ja kohustuste osas.

EIP töörühma tegevuse eesmärk vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 artiklis 55 toodud EIP eesmärkidele, milleks on luua lisaväärtust tihedama teadusuuringute ja põllumajandustootmise tihedama sidumisega ning innustada olemasolevate innovatsioonimeetmete ulatuslikumat kasutamist; soodustada uuenduslike lahenduste kiiremat ja ulatuslikumat praktikasse ülevõtmist ning teavitada teadlaskonda põllumajandustootmise jaoks vajalikest teadusuuringutest.

EIP töörühm on osa põllumajanduse tootlikkuse ja jätkusuutlikkusega tegelevast EIPst ning töörühm on moodustatud sellistest huvitatud osalejatest nagu põllumajanduses ja toiduainetetööstuses tegutsevad ettevõtjad, põllumajandustootjad, teadustöötajad, ja nõustajad, keda peetakse EIP eesmärkide saavutamisel tähtsaks.

Ehk teisisõnu, EIP töörühma koosseisu moodustavad vähemalt kaks omavahel sõltumatut osapoolt ning koosseis on asjakohane töörühma eesmärgi saavutamiseks, näiteks hõlmama osapooli, nagu põllumajanduses ja toiduainetööstuses tegutsevad ettevõtjad, põllumajandustootjad, teadustöötajad ja nõustajad.

• Üheks olulisemaks nõudeks töörühmale on see, et töörühm peab olema kehtestanud sisekorra, millega tagatakse EIP töörühma töö ja otsuste tegevuse läbipaistvus, rahalise vastutuse jaotus töörühma liikmete vahel (sealhulgas näiteks toetuse tagasimakse nõude korral) ning välditakse huvide konflikti. EIP töörühm esitab sisekorra ühena taotlusdokumentidest.
• EIP töörühm peab esitama taotlusega koos tegevuskava, mis sisaldab koostatava, katsetatava, kohandatava ja rakendatava uuendusliku projekti kirjeldust ning eeldatavaid tulemusi ja nende kirjeldust ning samuti kirjeldust, kuidas saavutada EIP eesmärki, edendada tootlikkust ja ressursside säästvat majandamist.
• Lisaks kohustub EIP töörühm levitama oma projekti tulemusi eelkõige EIP võrgustiku kaudu.
• EIP töörühm peab vastama määruse § 4 lõike 2 punktides 3–7 kehtestatud nõuetele. EIP töörühma liikmeteks olevad ettevõtjad peavad vastama määruse § 4 lõike 2 punktides 1–9 sätestatud nõuetele.

• EIP töörühmal peab olema piiriüleseks koostööks EL partner (EIP töörühm), kellel on tegevused oma riigis ja rahastus tegevuste kulude katmiseks, vt nt meetme määruse § 5 lg 4 ja 5.

EIP töörühm võib taotleda toetust sellise EIP piiriülese projekti rahastamiseks, kus ta osaleb EIP töörühma partnerina ja kus asjaomase piiriülese töögrupi kulud kaetakse kahe erineva regiooni poolt. Juhul, kui EIP töörühm taotleb piiriülese projekti rahastamist, peab ta määratlema oma osaluse antud projektis kas piiriülese EIP töörühma projekti juhtpartnerina või piiriülese EIP töörühma projekti partnerina.

Projekti juhtpartner on isik, kes koordineerib kogu piiriülese projekti elluviimist ja partnerite tegevust ning tagab seeläbi kavandatud projektitegevuste toimumise vastavalt kokkulepitud ajakavale ja eelarvele. Kui EIP töörühm osaleb piiriüleses projektis juhtpartnerina, võib ta taotleda kogu projekti kulude (sh koordineerimiskulud ning Eesti osaleja kulud) katmist.

EIP töörühma projektis partnerina osalemisel saab Eesti partner toetust taotleda üksnes oma kohalike tegevuste kulude katteks.

Kui taotlejaks ning toetuse saajaks on EIP töörühm, siis kõik selle liikmed peavad vastama taotleja nõuetele.

Vähese tähtsusega abi saajad on EIP töörühma ettevõtjatest või MTÜ-dest liikmed.

Nõuded EIP töörühmale on toodud lehekülje lõpus lisamaterjalide jaotuse all. Samuti soovitame lugeda määruse seletuskirja ja määruse muudatuse seletuskirja vastavaid punkte.

Piiriülestele projektidele kehtivad tavapärased meetme tingimused, ent lisaks rakenduvad mõned lisavõimalused ja lisatingimused (eeskätt tulenevalt Euroopa Innovatsioonipartnerluse (EIP) nõuetest).  Lisaks tuleb esitada teatud lisadokumendid, mis on kirjeldatud allpool.

Juhul, kui Eesti EIP töörühm saab taotluse rahuldamise otsuse, kuid projekti välispartner (teine EIP töörühm) oma riigis seda ei saa, siis tunnistatakse ka Eesti projekti rahuldamise otsus kehtetuks.

• EIP töörühma sisekord ja liikmete nimekiri;
• kinnitus teise riigi EIP töörühma rahastamisotsuse kohta või viide taotlemisele (kinnituse otsuse kohta võib esitada ka hiljem);
• juhtpartnerina osalemisel ja projekti koostöökulude katmise taotlemisel projekti kogueelarve, partneri või partnerite eelarved ja teisest riigist taotletav või edukalt taotletud toetus;
• kirjeldus, kuidas kavatsetakse saavutada EIP eesmärke, edendada tootlikkust ja ressursside säästvat majandamist;
• taotleja kinnitus, et projekti tulemusi levitatakse eelkõige EIP võrgustiku kaudu;
• kui kaasrahastaja on teisest EL riigist, peab EIP töörühmana toetust taotlev partner tõendama oma osalust teise regiooni poolt kaasrahastatavas EIP töörühmas. Taotleja esitab teise regiooni rahastaja kinnituse, et taotleja tegevus partnerina selles projektis moodustab olulise osa projekti tegevustest.

Toetuse saaja peab täitma järgmisi kohustusi:

• saadud toetusraha mittesihipärase kasutamise korral PRIA nõudmisel tagasi maksma;
• võimaldama teostada toetuse sihipärase ja tähtaegse kasutamise üle järelevalvet ning teha muid toetuse saamisega seotud kontrolle ja osutama selleks igakülgset abi;
• eristama selgelt oma raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest ning säilitama neid dokumente kuni PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmiseni;
• levitama projekti tulemusi;
• vastama § 4 lõike 2 punktides 4–8 sätestatud nõuetele vähemalt PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmiseni.

Toetuse võib Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 82 lõike 1 punkti 2 kohaselt riigieelarvelistest vahenditest maksta välja pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist enne töö, teenuse või vara eest soetamise eest tasumist tagatist nõudmata, kui töö või osutatud teenus on lõpetatud või vara on üle antud ning toetuse saaja on selle vastu võtnud ja selle eest tasunud vähemalt omafinantseeringuga võrdse summa ning kui toetuse saaja on piisavalt usaldusväärne. Toetuse väljamaksmist enne kulutuste tegemist nimetatakse lühidalt OTKA ja sel juhul esitab toetuse saaja OTKA maksetaotluse.

Toetatava tegevuse elluviimise rahastamine enne kulutuste tegemist võib toimuda selliselt, et igal arve-saatelehel või arvel märgitud rahalisest kohustusest on tasutud vähemalt omafinantseeringuga võrdne rahasumma, või selliselt, et kõikidel arve-saatelehtedel või arvetel märgitud rahaliste kohustuste summast on tasutud vähemalt omafinantseeringuga võrdne rahasumma.

Eespool kirjeldatud viisil toetatava tegevuse elluviimise rahastamist sooviv toetuse saaja esitab PRIAle maksetaotluse koos vähemalt omafinantseeringuga võrdse rahasumma tasumist tõendavate dokumentidega. PRIA teeb toetuse maksmise otsuse pärast kulutuste abikõlblikkuse kontrollimist, arvestades seejuures toetuse saaja usaldusväärsust, ning kannab toetuse maksmise otsuse alusel määratud raha toetuse saaja arvelduskontole. Toetuse saaja võib toetuse maksmise otsuse alusel saadud toetust kasutada üksnes selle isiku väljastatud arve-saatelehe või arve ärakirjal märgitud asjakohase tegevuse abikõlblike kulude eest tasumiseks, kellelt toetuse saaja tellis teenust või tööd või ostis kaupa. Toetuse saaja tasub pärast toetuse maksmise otsuse alusel saadud raha laekumist viivitamata kuludokumentide alusel tasumata jäänud kogusumma sellele isikule, kellelt ta tellis teenuse või töö või ostis kaupa. Tasumise tõendamiseks esitab toetuse saaja PRIAle seitsme tööpäeva jooksul arvates toetuse maksmise otsuse alusel saadud raha laekumisest asjakohase teabe koos maksmist tõendavate dokumentidega (arve-saatelehel või arvel märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendava maksekorralduse ärakiri või arvelduskonto väljavõte või väljatrükk).

Kui toetus makstakse toetuse saajale välja enne tegevuste eest täielikult tasumist ehk OTKA põhimõttel, peab ta arvel märgitud toetatava tegevuse abikõlblike kulude eest olema tasunud ja rahalise kohustuse tasumise kohta esitanud PRIAle OTKA teatise koos tasumist tõendava dokumendiga seitsme tööpäeva jooksul arvates toetuse maksmise otsuse alusel makstud raha laekumisest.