Uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetus 2019

Uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetus on Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014–2020 meetme 16 „Koostöö” tegevuse alaliik.

Eesti maaelu arengukava meede 16.2 on suunatud Eesti põllumajandussektori konkurentsivõime tõstmisele, aidates nii kaasa ka Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020 „Teadmistepõhine Eesti” raames sätestatud eesmärkide saavutamisele. Toetusmeetme raames saab toetust taotleda põllumajandustoodete tootmisele ja töötlemisele, metsasaaduste töötlemisele, metsa majandamisele ning põllumajandustoodetest mittepõllumajandustoodete töötlemisele suunatud tegevustele, mis on otseselt seotud ka nn nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondadega (kohaliku ressursi väärindamine), mistõttu panustab meede lisaks Eesti maaelu arengukavale ka Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonistrateegia ning Ettevõtluse kasvustrateegias väljatoodud nutika spetsialiseerumise kasvualade arengusse.

2014–2020 programmperioodiks kavandatud eelarve meetmele "Uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetus " on 6,3 miljonit eurot, millest 3 389 328 eurot on kavandatud 2019. aasta taotlusvooruks.

Toetuse maksimaalne suurus on neljandas voorus 350 000 eurot abikõlblike kulude jaoks projekti kohta.

Põllumajandusuuringute Keskuse maaelu võrgustikutöö osakond koostöös Maaeluministeeriumiga ja PRIAga korraldas 17. mail veebiseminari (online infotunni) potentsiaalsetele taotlejatele. Ettekanded on leitavad ja veebiseminar järelvaadatav siit.

 

14.09.2020 jõustusid maaeluministri määruse nr 75 „Uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetus“ muudatused. Muudatused kehtivad kõikidele taotluse rahuldamise otsuse saanud toetuse saajatele.

 

Täpsema info toetuse eesmärkide ja tingimuste kohta leiate alljärgnevalt:

• Toetuse eesmärk
• Vastuvõtuaeg ja –koht
• Toetuse andmise ja  kasutamise tingimused
• Toetuse määr ja suurus
• Toetuse määramine ja väljamaksmine
• Lisainfo ja kontakt

 

EESMÄRK

Uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetuse eesmärgiks on toetada üksikprojekte, mis edendavad koostööd ja arendavad innovatsiooni eelkõige põllumajandus-, toidu- ja metsandussektoris ning lahendavad konkreetsete tootjate ja töötlejate tootmisprotsessiga seotud probleeme. Projektid peavad olema suunatud ettevõtte püstitatud praktilistel vajadustel põhinevate lähteülesannete lahendamisele, mitte eraldiseisvate teadushuvide rahastamisele. Seejuures toetatakse koostööd teistes liikmesriikides loodud EIP töörühmadega ning muud arendustegevusele või innovatsiooni arendamisele suunatud piiriülest koostööd teise välisriigi nõuetele vastava teadus- ja arendusasutuse või tootjaga. Oluline on taotleja ja teadus- ja arendusasutuse omavaheline koostöö projekti tegevuste elluviimisel.

Tagasi algusse...

VASTUVÕTUAEG JA -KOHT

Toetuse taotlemiseks tuleb esitada avaldus ja projektiplaan ning nendes esitatud andmeid tõendavad dokumendid (edaspidi taotlus).

NB! Taotluste vastuvõttu pikendati nädala võrra. Taotlusi võetakse vastu 5. septembrist kuni 19. septembrini 2019.

Paberil täidetud taotlused palume saata posti teel PRIA keskuse aadressil Tähe 4, Tartu 51010.

Elektrooniliselt esitatavad digitaalselt allkirjastatult taotlused palume saata e-posti aadressil info [at] pria [dot] ee (info[at]pria[dot]ee).

Kui taotlete PRIA kaudu toetust esmakordselt, on teil eelnevalt vaja registreeruda PRIA kliendiks. Seda on võimalik teha elektroonilises kliendiportaalis e-PRIA või paberil. e-PRIA portaali saate siseneda siit. Erinevad juhendid ja abiinfo, kuidas e-PRIA-sse siseneda ja portaalis toimida, on leitavad portaalis iga vastava teenuse juures.

e-PRIA kasutamiseks on vaja ID-kaarti koos kehtivate sertifikaatide ja PIN koodidega või mobiil-IDd. Palume Teil aegsasti kontrollida oma ID kaardi ja selle sertifikaatide kehtivust ja PIN koodide olemasolu. Täpsemat infot ID-kaardi ja mobiil-ID kohta saab Politsei ja Piirivalveametist ja veebilehelt www.id.ee.

Juhime tähelepanu, et kui esitate PRIAsse taotluse, mis ei ole nõuetekohane või ei sisalda kõiki vajalikke dokumente, siis on võimalus puudused kõrvaldada taotluste vastuvõtuperioodi jooksul. Kui taotluste vastuvõtuperioodi kestel taotluses olevaid puudusi ei kõrvaldata, võib PRIA jätta taotluse läbi vaatamata (seda ei hakata sisuliselt menetlema).

Tagasi algusse...

TOETUSE ANDMISE JA KASUTAMISE TINGIMUSED

Toetuse andmise ja kasutamise tingimused ning täpsem kord on sätestatud maaeluministri 29.07.2015 määrusega nr 75 „Uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetus“.

Toetuse taotleja võib olla ettevõtja äriseadustiku tähenduses, sealhulgas ka ettevõtjaid ühendav tulundusühistu, samuti võib taotleja olla mittetulundusühing (edaspidi MTÜ). Piiriülese projekti korral võib taotlejaks olla ka ennast EIP töörühmana määratlev üksus eeldusel, et on täidetud EIP töörühmale esitatavad nõuded (vt § 4 lg 3 ja Lisamaterjalid).

Meetme raames toetatakse järgmisi tegevusi:

1. põllumajandus-, toidu- ja metsandussektoris uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamine (vastavalt nõukogu määruse artikli 35 lõike 2 punktile b), mis on seotud:

• põllumajandus-, toidu- ja metsandussektoris uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamisega, sh asjaomased uuringud;
• tootearendusprojektide elluviimisega;
• projektitulemuste levitamisega (teavitustegevused), sh piiriüleselt;

      2. katseprojektide elluviimine, mis on seotud:

• toodete või tehnoloogiate katsetamisega tingimustes, kus neid ei ole varem rakendatud. Eelneb toote/tehnoloogia äriliselt kasutusele võtmisele (eeldusel, et toodet/tehnoloogiat on võimalik äriliselt kasutusele võtta) ja võib järgneda uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamisele või tootearendusele;
• projektitulemuste levitamisega (teavitustegevused), sh piiriüleselt.

Arendustegevuste raames saab teha ka katseprojekte, näiteks katsetada toodet või tehnoloogiat tingimustes, kus neid ei ole varem rakendatud. Katseprojekt võib eelneda või järgneda arendus- või tootearendustegevustele.

Tootearendusprojekti tegevused on suunatud olemasolevate teaduslike või ärialaste teadmiste kasutamisele kaubandusliku suunitlusega uute või täiustatud toodete ja teenuste väljatöötamiseks. Tavapäraselt toimub tootearendustegevus ettevõttes. Tootearendusprojekti raames võib luua või täiustada toodete, protsesside või teenuste prototüüpe ning neid tegelikes töötingimustes katsetada.

Abikõlblikud on otsesed kulud, mis on vajalikud projektiplaanis kirjeldatud tegevuste elluviimiseks ning projekti tulemuste levitamiseks, sh personalikulud, lähetuskulud, kulud ostetud uuringutele ja konsultatsioonideks, mittetootliku investeeringu kulud, projektitulemuste levitamisega seotud kulud, täiendavad kaudsed kulud kuni 15 protsendi ulatuses projekti otsestest personalikuludest lihtsustatud hüvitamisviisi alusel tingimusel, et toetuse saaja puhul ei ole tegemist riigiabi saajaga.

Lihtsustatud hüvitamisviisi kasutamine tähendab, et kaudseid kulusid ei hüvitata kuludokumentide alusel, vaid nendeks arvestatakse kuni 15 protsenti taotleja otsestest personalikuludest. Kaudseteks kuludeks on näiteks kulud bürootarvetele, sidekulud (sh telefoni- ja postikulu), infotehnoloogia kulud (sh kontoritehnika ost ning serverite, võrkude ja kontoritehnika hooldus- ja remondikulu), kommunaalkulud (sh kütte-, vee-, elektrikulud), kontoriruumide rent, valveteenus.

EIP piiriülese koostööprojektis juhtpartnerina osalemise korral on abikõlblikud ka töörühmade koostöökulud.

Toetust ei anta järgmiste tegevuste kohta:

1. puidust ehitusmaterjalide, mööblitööstuse toodete ning tubakatoodete tootmiseks, töötlemiseks ja turustamiseks;
2. eraldiseisvaks teadustegevuseks, millel puudub praktiline väljund toetust taotleva ettevõtja jaoks;
3. teavitus- ja esitlustegevuseks, mis kattub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 14 alusel toetatava teavitustegevusega;
4. tegevuseks või ostuks, mille kulude katmiseks on taotletud toetust muude projektide raames.

Abikõlblikud ei ole järgmised kulud: tootmis- või töötlemisseadmesse ja ehitisse tehtava investeeringu kulud; tehnoloogiasse tehtava investeeringu kulud; standardtarkvara, -arvutustehnika ja -sidevahendi, sealhulgas mobiiltelefoni ostmise ja üürimise kulud; kasutatud seadme ostmiseks tehtud kulud; lepingu sõlmimisega, intressiga, kindlustusega seotud kulud; liisimise, rentimise või üürimise makse, pärast projekti elluviimise lõpetamist; tolli-, sisseveomaks, koolituskulud, koolitusreisi kulud; sularahamakse, teenustasu pangatoimingu eest, intress, tagatismakse ja finantsteenusega seotud muu kulu; maa ja olemasoleva hoone ostmise ning üürimise kulud; õigus- ja raamatupidamisteenuse eest tasumiseks tehtud kulutused ning tehnilise teostatavuse uuringu eest tehtud kulutused; kulutused reklaamile; riigilõiv, notaritasu; trahv, finantskaristus ja kohtumenetluse korral menetluskulud; toreduslikud kulutused tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 63 tähenduses ja muud majanduslikult ebaotstarbekad kulud; keskkonnamõju hindamisega või detailplaneeringu koostamisega kaasnevad kulud; muud kulud, mis ei ole seotud kavandatava projekti või tegevuse elluviimisega.

Kehtestatud on nõuded taotleja põhitegevusalale, samuti nõuded müügitulu, võlakordaja, maksevõime, maksuvõla puudumise jms kohta.

• Taotleja omatoodetud või töödeldud toodete ja saaduste turustamisest saadud müügitulu kas koos või eraldi peab olema taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaastal suurem kui 4000 eurot.
• Taotleja peab olema tootmisega või töötlemise ja turustamisega tegelenud vähemalt ühe majandusaasta enne toetuse taotlemist, seega taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaasta aruanne peab kajastama nimetatud omatoodetud või -töödeldud toodete ja saaduste turustamisest saadud müügitulu.
• Taotleja võlakordaja ehk võõrkapitali osakaalu näitaja ei tohi olla taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaastal suurem kui 0,7 (taimekasvatussaaduste töötlejatel on erisus § 4 lg 5).
• Lisaks võlakordaja nõudele ei tohi ettevõtja maksevõime näitaja taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaastal olla väiksem kui 1.

Sellega tagatakse, et toetust saavad taotleda vaid ettevõtjad, kelle majandusnäitajate alusel võib eeldada, et lisategevused aitavad kaasa ettevõtja arengule ega muutu talle koormavaks.

• Kui taotlejaks on MTÜ, siis peavad selle koosseisus vähemalt kolm liiget vastama § 4 lõikes 1 nimetatud tegevusala nõuetele ning § 4 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud müügitulu ja võlakordaja nõuetele. Piisav on, kui nimetatud nõuetele vastavad vähemalt kolm MTÜ liiget.
• Toetuse taotleja peab kaasama partnerina projekti kavandamisse ja elluviimisse vähemalt ühe teadus- ja arendusasutuse, kellel on projekti valdkonnas varasem teadus- ja arendustegevuse kogemus ning projekti elluviimiseks vajalikud vahendid, ruumid ja asjaomase kvalifikatsiooniga personal. Selline teaduspartner võib olla ka juba EIP töörühma liige.

Taotleja peab koostama projektiplaani, kus on kirjas projekti tegevuste lühikirjeldus, lähteülesanne, tööplaan, ajakava, projekti lahendustee ja kasutatav metoodika, oodatavad tulemused, projekti kaasatavad pooled ja nende tööjaotus projekti tegevuste elluviimisel, eelarve kalkulatsioon ja projekti tulemuste levitamise kava.

EIP töörühm

Toetust saab taotleda EIP töörühm, kes valib end esindama ühe töörühma liikme. EIP töörühm moodustatakse vähemalt ühest põllumajandustootmisega, toiduainete töötlemisega või metsamajandamisega tegelevast ettevõtjast, sh võib olla ettevõtjaid ühendavad tulundusühistud või mittetulundusühing ning teadus-ja arendusasutusest (partner).

EIP töörühm ei ole juriidiline isik, vaid on olemuselt projektikonsortsium - erinevad osapooled (vähemalt 1 ettevõtja (või MTÜ) ja teadusasutus, kes teevad koostööd ühise projekti elluviimiseks ning on omavahel sõlminud lepingu oma tegevuse, ülesannete, õiguste ja kohustuste osas.

EIP töörühma tegevuse eesmärk vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 artiklis 55 toodud EIP eesmärkidele, milleks on luua lisaväärtust tihedama teadusuuringute ja põllumajandustootmise tihedama sidumisega ning innustada olemasolevate innovatsioonimeetmete ulatuslikumat kasutamist; soodustada uuenduslike lahenduste kiiremat ja ulatuslikumat praktikasse ülevõtmist ning teavitada teadlaskonda põllumajandustootmise jaoks vajalikest teadusuuringutest.

EIP töörühm on osa põllumajanduse tootlikkuse ja jätkusuutlikkusega tegelevast EIPst ning töörühm on moodustatud sellistest huvitatud osalejatest nagu põllumajanduses ja toiduainetetööstuses tegutsevad ettevõtjad, põllumajandustootjad, teadustöötajad, ja nõustajad, keda peetakse EIP eesmärkide saavutamisel tähtsaks.

Ehk teisisõnu, EIP töörühma koosseisu moodustavad vähemalt kaks omavahel sõltumatut osapoolt ning koosseis on asjakohane töörühma eesmärgi saavutamiseks, näiteks hõlmama osapooli, nagu põllumajanduses ja toiduainetööstuses tegutsevad ettevõtjad, põllumajandustootjad, teadustöötajad ja nõustajad.

Üheks olulisemaks nõudeks töörühmale on see, et töörühm peab olema kehtestanud sisekorra, millega tagatakse EIP töörühma töö ja otsuste tegevuse läbipaistvus, rahalise vastutuse jaotus töörühma liikmete vahel (sealhulgas näiteks toetuse tagasimakse nõude korral) ning välditakse huvide konflikti. EIP töörühm esitab sisekorra ühena taotlusdokumentidest.

EIP töörühm peab esitama taotlusega koos tegevuskava, mis sisaldab koostatava, katsetatava, kohandatava ja rakendatava uuendusliku projekti kirjeldust ning eeldatavaid tulemusi ja nende kirjeldust ning kirjeldust, kuidas saavutada EIP eesmärki, edendada tootlikkust ja ressursside säästvat majandamist.

Lisaks kohustub EIP töörühm levitama oma projekti tulemusi eelkõige EIP võrgustiku kaudu.

EIP töörühm peab vastama määruse § 4 lõike 2 punktides 3–7 kehtestatud nõuetele. EIP töörühma liikmeteks olevad ettevõtjad peavad vastama määruse § 4 lõike 2 punktides 1–9 sätestatud nõuetele.

Piiriülestele projektidele kehtivad tavapärased meetme tingimused, ent lisaks rakenduvad mõned lisavõimalused ja lisatingimused (eeskätt tulenevalt Euroopa Innovatsioonipartnerluse (EIP) nõuetest).  Lisaks tuleb esitada teatud lisadokumendid, mis on kirjeldatud allpool.

EIP töörühmal peab olema piiriüleseks koostööks EL partner (EIP töörühm), kellel on tegevused oma riigis ja rahastus tegevuste kulude katmiseks, vt nt meetme määruse § 5 lg 4 ja 5.

EIP töörühm võib taotleda toetust sellise EIP piiriülese projekti rahastamiseks, kus ta osaleb EIP töörühma partnerina ja kus asjaomase piiriülese töögrupi kulud kaetakse kahe erineva regiooni poolt. Juhul, kui EIP töörühm taotleb piiriülese projekti rahastamist, peab ta määratlema oma osaluse antud projektis kas piiriülese EIP töörühma projekti juhtpartnerina või piiriülese EIP töörühma projekti partnerina.

Projekti juhtpartner on isik, kes koordineerib kogu piiriülese projekti elluviimist ja partnerite tegevust ning tagab seeläbi kavandatud projektitegevuste toimumise vastavalt kokkulepitud ajakavale ja eelarvele. Kui EIP töörühm osaleb piiriüleses projektis juhtpartnerina, võib ta taotleda kogu projekti kulude (sh koordineerimiskulud ning Eesti osaleja kulud) katmist.

EIP töörühma projektis partnerina osalemisel saab Eesti partner toetust taotleda üksnes oma kohalike tegevuste kulude katteks.

Nõuded EIP töörühmale on toodud käesoleva teksti lõpus Lisamaterjalide all. Samuti soovitame lugeda määruse seletuskirja ja määruse muudatuse seletuskirja vastavaid punkte.

Taotlejaks ning toetuse saajaks on EIP töörühm ja kõik selle liikmed peavad vastama taotleja nõuetele. Vähese tähtsusega abi saajad on EIP töörühma ettevõtjatest või MTÜ-dest liikmed.

Lisadokumendid EIP piiriülese koostööprojekti puhul:

• EIP töörühma sisekord ja liikmete nimekiri
• kinnitus teise riigi EIP töörühma rahastamisotsuse kohta või viide taotlemisele (kinnituse otsuse kohta võib esitada ka hiljem);
• juhtpartnerina osalemisel ja projekti koostöökulude katmise taotlemisel projekti kogueelarve, partneri või partnerite eelarved ja teisest riigist taotletav või edukalt taotletud toetus;
• kirjeldus, kuidas kavatsetakse saavutada EIP eesmärke, edendada tootlikkust ja ressursside säästvat majandamist;
• taotleja kinnitus, et projekti tulemusi levitatakse eelkõige EIP võrgustiku kaudu;
• kui kaasrahastaja on teisest EL riigist, peab EIP töörühmana toetust taotlev partner tõendama oma osalust teise regiooni poolt kaasrahastatavas EIP töörühmas. Taotleja esitab teise regiooni rahastaja kinnituse, et taotleja tegevus partnerina selles projektis moodustab olulise osa projekti tegevustest.

Lisame Lisamaterjalide alla jooksvalt uut infot teiste liikmesriikide planeeritavate EIP taotlusvoorude, projektide ja muu antud taotlusvoorus vajaliku osas. Huvi korral mõne teema vastu saab täpsemat infot PRIA-st või Põllumajandusuuringute Keskuse maaelu võrgustikutöö osakonnast.

Juhul, kui Eesti EIP töörühm saab taotluse rahuldamise otsuse, kuid projekti välispartner (teine EIP töörühm) oma riigis seda ei saa, siis tunnistatakse ka Eesti projekti rahuldamise otsus kehtetuks.

Tagasi algusse...

TOETUSE MÄÄR JA SUURUS

Toetuse määr on kuni 90% ja sõltub sellest, millise valdkonna projekti planeeritakse ja kes on toetuse saaja.

Kui taotlejal on vähese tähtsusega abi määr ületatud, on toetusmäärad järgmised:

1. uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamisega, sealhulgas asjaomased rakendusuuringud, seotud projekti kohta toetuse taotlemise korral suurettevõtjale kuni 50 protsenti, keskmise suurusega ettevõtjale kuni 60 protsenti ja väikese suurusega ettevõtjale kuni 70 protsenti projekti abikõlbliku kulu maksumusest;
2. tootearendusega seotud projekti kohta toetuse taotlemise korral suurettevõtjale kuni 25 protsenti, keskmise suurusega ettevõtjale kuni 35 protsenti ja väikese suurusega ettevõtjale kuni 45 protsenti projekti abikõlbliku kulu maksumusest.

Toetust on võimalik saada määruse § 9 lõike 3 punktides 1 ja 2 sätestatud toetusmäärast 15 protsendi võrra rohkem, ent mitte rohkem kui 80 protsenti projekti abikõlbliku kulu maksumusest, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

1. projekt hõlmab tõhusat koostööd ettevõtjate vahel, kellest vähemalt üks on väikese või keskmise suurusega ettevõtja, projekt viiakse ellu vähemalt kahes liikmesriigis või liikmesriigis ja Euroopa Majanduspiirkonna lepingus osalevas riigis ning ükski ettevõtja ei kanna üle 70 protsendi abikõlblikest kuludest;
2. projekt hõlmab tõhusat koostööd ettevõtja ja vähemalt ühe teadusuuringute ja teadmiste levitamisega tegeleva organisatsiooni vahel, kes kannab vähemalt 10 protsenti abikõlblikest kuludest ning kellel on õigus avaldada oma uuringu tulemused;
3. projekti tulemusi levitatakse laialdaselt konverentsidel, väljaannetes, avatud juurdepääsuga hoidlates või tasuta või avatud lähtekoodiga tarkvara kaudu.

Madalam toetusmäär või nõue, et vähese tähtsusega abi summa iga tegevuses osaleva ettevõtja kohta ei või ületada 200 000 eurot kolme majandusaasta jooksul, kohaldub üksnes juhul, kui tegemist ei ole Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) I lisas nimetatud põllumajandustoodete tootmise, töötlemise või turustamisega seotud projektidega.

Taotleja saab kontrollida enda kohta käivaid andmeid riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrist Rahandusministeeriumi veebilehe kaudu www.fin.ee/riigiabi.

Toetuse maksimaalne suurus on 350 000 eurot abikõlblikest kuludest ühe projekti kohta.

Tagasi algusse...

TOETUSE MÄÄRAMINE JA VÄLJAMAKSMINE

PRIA kontrollib taotluse nõuetele vastavust ja selles esitatud andmete õigsust ning taotleja, kavandatava tegevuse ja investeeringuobjekti vastavust Euroopa Liidu õigusaktides, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses, arengukavas ja määruses sätestatud nõuetele.

EIP piiriülese koostööprojekti puhul kontrollib vastava riigi pädev asutus piiriülese koostööprojekti tegevuse vastavust arengukava strateegiale ja prioriteetidele. EIP piiriülese koostööprojekti töörühma tegevuste kontroll lepitakse kokku vastavate riikide pädevate asutuste vahel.

Taotluste hindamiseks ning taotluste paremusjärjestuse koostamiseks moodustab PRIA hindamiskomisjoni. Hindamise aluseks on määruse lisas sätestatud hindamiskriteeriumid. Hindamistulemuste põhjal moodustab PRIA taotluste paremusjärjestuse, mille koostamisel loetakse paremaks suurema hindepunktide summa saanud taotlus. Täpsemalt palume hindamise korra ja hindamiskriteeriumitega tutvuda määrusest

Kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ei ületa rahastamise eelarvet ja kui kõik taotlused on saanud vähemalt 40 protsenti maksimaalsest hindepunktide summast ehk kokku vähemalt kaheksa hindepunkti, rahuldatakse kõik nõuetele vastavad taotlused.

Kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ületab toetatava tegevuse rahastamise eelarve, rahuldatakse taotluste hindamise tulemusel koostatud taotluste paremusjärjestuse alusel parimad taotlused, mis on saanud vähemalt minimaalse hindepunktide summa. Minimaalne hindepunktide summa toetuse taotluse rahuldamiseks on vähemalt 40 protsenti maksimaalsest hindepunktide summast ehk kokku vähemalt kaheksa hindepunkti.

PRIA teeb taotluse rahuldamise otsuse, osalise rahuldamise otsuse või taotluse rahuldamata jätmise otsuse 100 tööpäeva jooksul arvates taotluse esitamise tähtpäevast, hiljemalt 12. veebruariks 2020.

Toetuse saaja peab alustama projekti elluviimist 3 kuu jooksul arvates taotluse rahuldamise otsusest.

Toetuse saaja viib projekti ellu ning esitab projekti elluviimist tõendavad dokumendid iga projektietapi lõppedes vähemalt üks kord aastas, kuid mitte rohkem kui neli korda aastas ühe taotluse kohta arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kuid mitte hiljem kui 2023. aasta 1. juuliks.

Toetuse saaja, kes on viinud toetatavast tegevusest ellu osa, mille maksumus moodustab vähemalt 50 protsenti kogu toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest, võib taotleda projektiperioodi pikendamist enne selle lõppemist, kui ilmnevad toetuse saajast sõltumatud asjaolud, mida ei olnud võimalik toetuse taotlemisel ette näha. Projektiperioodi võib pikendada kuni 18 kuud arvates selle lõppemisest, kuid mitte rohkem kui 2023. aasta 1. juulini.

Toetuse väljamaksmiseks esitab toetuse saaja pärast projekti asjakohases etapis ettenähtud tegevuste tegemist ja nende eest täielikult tasumist PRIAle kahe kuu jooksul arvates vastava etapi lõpust:
1) projekti etapi aruande, milles näidatakse ära projekti etapis tehtud tegevused, vajaduse korral põhjendatakse erinevusi etapis kavandatud ja tegelike tulemuste vahel, antakse hinnang projekti etapi eesmärgi saavutamisele, tulemuslikkusele ja elluviimisele ning projekti lõppeesmärgi saavutamise perspektiivile;
2) projekti viimase etapi korral projekti lõpparuande, milles võetakse kokku projekti raames tehtud tegevused, vajaduse korral põhjendatakse erinevusi projektis kavandatud ja tegelike tulemuste vahel, antakse hinnang projekti lõppeesmärgi saavutamisele ning viidatakse kodulehtedele ja muudele allikatele, mille kaudu on avalikkust teavitatud projekti tulemustest.

Kuna toetuse taotlusega esitatakse ainult eelarve, siis tuleb koos maksetaotlusega tõendada kulude mõistlikkust esitades vajalikud hinnapakkumused (vt meetme määruse § 8).

Abikõlbliku kulude omafinantseeringuga on võimalik kasutada ka mitterahalisi sissemakseid, täpsemalt on kirjeldatud seda teksti lõpus Lisamaterjalide all.

Toetus makstakse välja üksnes abikõlblike kulude hüvitamiseks ja üksnes siis, kui toetuse saaja on tegevused nõuetekohaselt ellu viinud.

PRIA teeb toetuse saaja esitatud maksetaotluse alusel toetuse maksmise otsuse sellise aja jooksul, et toetusraha oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole kolme kuu jooksul arvates nõuetekohaste dokumentide saamisest.

Juhime tähelepanu, et toetuse saaja on kohustatud lisaks täitma nõudeid, mis puudutavad toetust saanud objektide tähistamist. Siit leiad juhiseid, kuidas tähistada toetust saanud objekte.

Tagasi algusse...

LISAINFO JA KONTAKT

Lisainfot saab PRIA keskusest Tartus, Tähe 4, infotelefonil 737 7678 või e-posti teel aadressil info [at] pria [dot] ee (info[at]pria[dot]ee)

www.maainfo.ee/ – Põllumajandusuuringute Keskuse maaelu võrgustikutöö osakonna innovatsioonivõrgustik, abi kontaktide leidmisel võimalike partneritega teistes riikides (nt EIP tegevusgruppidega).

www.eip-agri.eu  – Euroopa EIP-AGRI teeninduspunkt. EIP uudised, partnerotsing jpm.

Tagasi algusse...