Ühtne pindalatoetus ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus 2018

Ühtse pindalatoetuse (ÜPT) taotleja peab täitma lisaks nõuetele vastavuse nõuetele ja otsetoetuste saamise üldistele nõuetele ka kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade ehk rohestamise toetuse (ROH) saamise nõudeid.

Meetme eelarve 2018. aastal esitatud taotluste rahastamiseks on ühtsel pindalatoetusel 87 170 000 eurot ja rohestamise toetusel 40 181 000 eurot.

Täpsema info ühtse pindalatoetuse eesmärkide ja taotlemise tingimuste kohta leiate alljärgnevalt: 

• Vastuvõtuaeg ja toetuse taotlemine
• Toetuste tutvustus/tingimused
• Toetuse ühikumäära kehtestamine, toetuse määramine ja väljamaksmine ning finantsdistsipliin
• Lisainfo ja kontakt

 

VASTUVÕTUAEG JA TOETUSE TAOTLEMINE

Ühtse pindalatoetuse (ÜPT) ja rohestamise toetuse taotluste vastuvõtt kestab 2. maist kuni 21. maini 2018.  Hilinenud taotluste vastuvõtmise periood kestab 22. maist kuni 15. juunini 2018. Hilinenud taotluste puhul vähendatakse toetuste summat 1% iga hilinetud tööpäeva kohta. Pärast 15. juunit esitatud taotlusi menetlusse ei võeta. Taotlusel esitatud andmeid on võimalik muuta, parandada või täiendada kuni 15. juunini 2018. Taotluse andmeid saab tagasi võtta osaliselt või täielikult kuni kohapealsest kontrollist või vigadest teatamiseni või toetuse määramise otsuse tegemiseni.

Alates 2018. a saab taotlusi esitada ainult elektroonilise iseteeninduskeskkonna e-PRIA vahendusel, mis asub siin . e-PRIA teenuste kasutamiseks tuleb taotlejal end süsteemi jaoks tuvastada ID-kaardi või mobiil-IDga. ID-kaardil peab olema kehtiv sertifikaat ja vaja on ka PIN-koode. Palume toetuste taotlemisest huvitatutel aegsasti kontrollida, kas teie ID-kaart või mobiil-ID on kehtiv ja kasutatav. Uue ID-kaardi taotlemise, sertifikaatide ja PIN-koodide uuendamise ning mobiil-IDga liitumise kohta pakuvad infot veebileht www.id.ee/ ning Politsei- ja Piirivalveamet www.politsei.ee.

Erinevad juhendid ja abiinfo, kuidas e-PRIA-sse siseneda ja portaalis toimida, on leitavad portaalis iga vastava teenuse juures ning PRIA kodulehel e-PRIA juhendite alajaotuses.

Alates 24. aprillist saab e-PRIAsse ühtse „värava“ kaudu, mis viib teid esmalt uude e-PRIAsse. Seal saate üle vaadata oma andmed valides siniselt menüürealt „Kliendi andmed“. Juhul, kui teete andmetes muudatusi, siis need jõustuvad kohe, kuid uued andmed jõuavad vanasse e-PRIAsse paari minuti jooksul. Pindalatoetuste taotlemiseks saate uuest portaalist liikuda otse vanasse e-PRIAsse valides siniselt menüürealt „Vana e-PRIA“. Juhul kui teie eest esitab taotluse esindaja, on oluline, et vana e-PRIA teenuste kasutamiseks on talle antud kasutusõigused vanas e-PRIAs. Kui kasutusõigused on juba eelnevalt vanas e-PRIAs antud (nt eelmisel aastal või varem), siis neid uuesti andma ei pea. Varasemalt antud kasutusõigused kehtivad ka pindalatoetuste taotlusvooru ajal.

Seoses e-PRIAs taotlemisele üleminekuga on samuti oluline, et PRIA kliendiregistris oleks olemas teie kehtiv e-posti aadress. Oma andmeid saate ise kontrollida ja muuta uue e-PRIA teenuses „Kliendi andmed“ või võttes ühendust e-posti aadressil kliendiregister [at] pria [dot] ee (kliendiregister[at]pria[dot]ee).  Abi saab ka registrite osakonna infotelefonil 731 2311.

Toetuste taotlejad peavad pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse ja kõik taotluse lisavormid ning taotluse muudatusavaldused esitama vana e-PRIA kaudu. Pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse vormil on personaalselt taotlejale mõeldud lisainfo. Samuti toimuvad enne taotluse esitamist eelkontrollid, mis annavad märku võimalikest vigadest taotleja taotlusel. NB! Enne taotluse esitamist tutvuge kindlasti taotlusvormi lõpus oleva Pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse (vormid PT50 ja PT50A) ning ökoalade loetelu koondinfoga ja vajadusel tehke muudatused taotluse andmetes!

Kanepile toetuse taotlemisel tuleb esitada seemne müügipakendi originaaletiketid hiljemalt 15. juuniks PRIA maakondlikusse teenindusbüroosse, kus need tembeldatakse ja skaneeritakse. Etiketid tagastatakse taotlejale. Etiketid võib PRIA-le esitada ka posti teel.

e-PRIA on kasutatav ööpäevaringselt. PRIA maakondlikud teenindusbürood on avatud esmaspäevast neljapäevani kl 9.00-16.00. Erandkorras teenindatakse kliente reedeti 18. mail ja 15. juunil. Teenindusbüroodes on ka kliendiarvutid, kus saab tutvuda e-PRIA teenustega. Vajadusel abistavad e-PRIA kasutajaid PRIA klienditeenindajad. Taotluse esitamise ja e-PRIA arvuti kasutamise aega on võimalik kõikidele teeninduspäevadele eelregistreerida internetipõhises eelregistreerimise süsteemis (www.pria.ee/broneering/). Eelregistreerida on võimalik ka PRIA maakondlikus teenindusbüroos ja infotelefonil 737 7679.

Samuti pakuvad põllu- ja maamajanduse konsulendid taotlejatele abi pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse täitmisel ning tuge e-PRIA kasutamisel. Täpsemat infot leiate Eesti põllu- ja maamajanduse nõuandeteenistuse kodulehelt aadressil www.pikk.ee.

Tagasi algusesse

TOETUSE TUTVUSTUS/TINGIMUSED

Toetuse menetlemise aluseks on maaeluministri 17.04.2015. aasta määrus nr 32 “Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus” (loe siit). Nõuded on selgitatud ka juhendis „Abiks taotlejale“.

• Toetust saab taotleda põllumajandusega tegelev füüsiline või juriidiline isik või juriidilise isiku staatuseta isikute ühendus, kes harib maad õiguslikul alusel, st on maa omanik või omab kehtivat rendilepingut.
• Toetust võib taotleda põllumajandusmaa kohta, mida taotlejal on õigus kasutada taotluse esitamise aasta 15. juuni seisuga. Toetuse saamise eeldusteks on nii maa kasutusõiguse omamine kui ka maa reaalne kasutamine. Jätkuvalt riigi omandis olevate maade või riigi omandis olevate maade ajutisse kasutusse ning kasutusvaldusesse andmine toimub vastavalt õigusaktides sätestatud korrale. Selliste maade osas peab olema kindlasti kirjalik leping.
• Toetust saab taotleda vähemalt 1,00 hektarile toetusõiguslikule maale.
• Toetusõiguslikud on põllud, mille pindala on vähemalt 0,30 ha ning millel ei kasva rohkem kui 50 puud hektari kohta. Toetusõigusliku pindala hulka ei loeta põllumassiivi sees paiknevaid üle 0,01 ha suuruseid maa-alasid, kus ei ole põllumajandustootmine võimalik. Maastikuelemendid, mis kuuluvad HPK nõuete alla ja on nõuetekohaselt deklareeritud, arvestatakse toetusõigusliku põllumajandusmaa hulka.
• ÜPT taotlemisel loetakse üheks põlluks samal massiivil kõrvuti asuvad toetusõiguslikud põllud ka siis, kui need vastavad selle toetuse nõuetele ehk moodustavad ühtse kultuurigrupi ja kokku moodustavad vähemalt 0,30 ha.
• Põllumajanduskultuurid peavad olema külvatud, maha pandud või istutatud hiljemalt 15. juuniks või peab põllumajandusmaa sama kuupäevaga olema kesas.
• Maa peab olema hooldatud nii, et ebasoovitav taimestik (takjas, ohakas, puju, putked ja puittaimed) ei leviks ning seda maad saaks kasutusele võtta ilma lisakuludeta järgmisel kasvuperioodil. Sobilik tegevus maa hooldamiseks on põllumaa harimine, rohumaadel põllumajandusloomade karjatamine, rohumaa ja sööti jäetud maa niitmine või muul viisil hooldamine, mis annab niitmisele sarnase tulemuse.
• Püsirohumaad ja tagasirajatud püsirohumaad võib hekseldada alates 5. juulist.
• Hooldataval põllumajandusmaal, sh loodusobjektina kaitse alla võetud rohumaal (Looduskaitseseaduse § 10 ja 11) peab hooldamistegevus olema läbi viidud hiljemalt 20. augustil, seejuures niide, v.a. hekseldatud rohi, peab olema samaks tähtpäevaks kokku kogutud.
• Kui tegemist on põllumajanduslikuks tootmistegevuseks kasutatava rohumaaga või sööti jäetud maaga, siis peab kohalikele normidele vastavatest agrotehnilistest võtetest ja loomakasvatuse tehnoloogiatest tulenevalt 1. septembri seisuga olema võimalik visuaalselt tuvastada, et vähemalt korra vegetatsiooniperioodi jooksul on rohumaal tegeletud põllumajandusliku tootmistegevusega (vt ka põllumajandusliku tegevuse nõuete erisusi).
• Kui rohumaale taotletakse KSM lisatoetust mesilaste korjealade rajamise eest ja seda ei kasutata pärast 15. augustit haljasväetiseks, siis on hooldamise tähtaeg 15. september.
• KSM taotleja võib jätta üle aasta püsirohumaa hooldamata alates teisest kohustuse aastast maksimaalselt KSM toetusõigusliku maa pindalaga võrdses ulatuses, kuid püsirohumaa põldu ei tohi jätta hooldamata kahel järjestikusel aastal.
• Alates 2015. aastast on võimalik põllumajandusmaa kohta, mis on poolloodusliku koosluse (PLK) esinemisala ja vastab ka ÜPT toetusõigusliku maa nõuetele, maksta nii otsetoetuseid kui ka PLK toetust. Taotleja saab valida, millise toetuse nõudeid maal täidab.
• Põllumajandusliku tegevuse nõuete erisusena ei kehti hooldamise tähtajad järgmistel puhkudel:

• • rohumaale ja sööti jäetud maale, mis on märgitud ökoloogilise kasutuseesmärgiga alana;
  • taotluse aastal rajatud rohumaale;
  • lühiajalisele rohumaale haljasväetise sissekünni aastal;
  • maale, millel kasvatatakse heintaimi heinaseemneks või energiakultuuriks.

• Toetusõiguslik on selliste kanepi sortide kasvatamine, mis kuuluvad Euroopa Liidu põllumajanduskultuuride ühtses sordilehes avaldatud loetelu hulka ja mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on kuni 0,2%. 2018. aastal toetatavad kanepisordid leiad "Abiks taotlejale" materjalidest. Kanepi seemne müügipakendi originaaletiketid tuleb esitada hiljemalt 15. juuniks PRIA maakondlikusse teenindusbüroosse, kus need tembeldatakse ja skaneeritakse. Etiketid tagastatakse taotlejale. Etiketid võib PRIA-le esitada ka posti teel. Lisaks tuleb kanepi õitsemise algusest viivitamata teavitada PRIA-t telefonil 737 7679 ning kasvatada kanepit vähemalt seni, kuni selle õitsemise lõpust on möödunud kümme päeva.

  NB! Kui kanepi seemnepakendil on olemas sisemine ja välimine etikett (nt Kanadast tarnitud pakendid), siis palume esitada välimine etikett.

• Põldudel tehtud tööd peavad olema kantud põlluraamatusse.

• Taotleja peab täitma nõuetele vastavuse süsteemi nõudeid terves oma põllumajanduslikus majapidamises (vt siit)

• Põld, millele toetust taotletakse, peab asuma põllumassiivil, mis on kantud PRIA põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse.

• Kui viljapuuaeda ei kasutata tootmiseks, peavad viljapuude ja marjapõõsaste reavahed samuti olema niidetud või muul viisil hooldatud 20. augustiks.

• Põllumajandusmaa, millele toetust ei taotleta, peab olema hooldatud, kasutades selliseid agrotehnilisi võtteid, mis välistavad ebasoovitava taimestiku ulatusliku leviku.

• Taotleja võib kasvatada lühikese raieringiga paju (Salix) põllumajandusmaal, mille mulla keskmine boniteet on kuni 35 hindepunkti. Taotlusaluses paju istandikus peab tegema raiet hiljemalt igal viiendal aastal pärast istandiku rajamist või viimast raiet. Kui raiet pole tehtud, siis nõutakse eelnevatel aastatel makstud toetused tagasi.

 

Mida peab veel silmas pidama toetust taotledes:

• Toetuse taotleja peab vastama aktiivse tootja nõuetele. Aktiivse tootja nõuetele vastamist kontrollitakse taotlejatel, kellele eelmisel aastal makstud (või uute taotlejate puhul jooksva aasta andmete alusel eeldatav) otsetoetuste summa on üle 5000 euro ja kes tegelevad lennujaamade, veerajatiste, alaliste spordiväljakute või puhkealade haldamisega, raudtee- või kinnisvarateenuste osutamisega või üksnes metsamajandamisega. Alates 2016. aastast ei pea selline taotleja esitama aktiivse tootja tõendamise vormi, vaid PRIA kontrollib eelnevalt kõik võimalikud tõendamise viisid ära ja kui ka siis ei selgu taotleja vastavus nõudele, küsitakse lisatõendust. Taotlejad, kelle summa oli alla 5000 euro, täiendavale analüüsile ei kuulu.
• Taotlusele tuleb märkida kogu põllumajanduslik maakasutus, mida taotlejal on õigus kasutada. Taotleja peab taotlusele märkima kõik vähemalt 0,3 ha suurused põllud, mille kohta toetust ei taotle ja ka need vähemalt 0,3 ha põllud, mis ei ole kantud PRIA põllumassiivide registrisse.
• Kui olete kasutusele võtnud põllumajandusmaad ja soovite sinna toetusi taotleda, peate esitama PRIA-le avalduse põllumassiivi kandmiseks PRIA põllumassiivide registrisse. Täpsema info avalduse esitamise kohta leiate siit. Põllumassiivi minimaalne toetusõiguslik pindala on 0,30 ha. PRIAle tuleb avaldus esitada ka juhul, kui põllumassiivi toetusõiguslik pindala on suurenenud (näiteks olete eemaldanud võsatuka, kivihunniku) või vähenenud (näiteks on põllumassiivil võsa, tee, ehitis vms mittetoetusõiguslik ala).
• Kõik põllud, mida taotleja kasutab ning mis on märgitud taotlusele, peavad olema nõuetekohaselt hooldatud.

 

ÜPT-d taotledes on kohustuslik järgida kogu toetusõiguslikul põllumajandusmaal järgmisi kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade ehk rohestamise nõudeid:

 

Põllumajanduskultuuride mitmekesistamine

• Kui taotleja põllumaa suurus on 10-30 ha, peab ta kasvatama vähemalt kahte põllumajanduskultuuri, peamist kultuuri ei tohi olla rohkem kui 75%.
• Kui taotleja põllumaa suurus on üle 30 ha, peab ta kasvatama vähemalt kolme põllumajanduskultuuri, peamist kultuuri ei tohi olla rohkem kui 75% ja kahte peamist kultuuri ei tohi olla kokku rohkem kui 95%.
• Kui rohi ja muud rohttaimed või kesa hõlmavad üle 75% põllumaast, ei tohi ülejäänud põllumaal kasvav peamine põllumajanduskultuur hõlmata rohkem kui 75% kõnealusest ülejäävast põllumaast, v.a juhul, kui see ülejääv maa on kaetud rohu, muude rohttaimede või kesaga.
• 2018. aastal kohaldub ROH taotlejatele põllumajanduskultuuride mitmekesistamise nõude erisus tingimusel, et taotleja põllumajandusliku majapidamise põllumaast, millele 2017. aastal ei olnud võimalik külvata talivilja või 2018. aastaks külvatud talivili hävines perioodil august kuni oktoober 2017 üleujutustest ja tugevatest vihmadest tingituna, moodustab vähemalt 30 protsenti taotleja taliviljade külviks planeeritud põllumaast. 30 protsendi arvestamisel võetakse aluseks taotlusel põldude loetelus (vorm PT50A) veergu 25 „2017. a ikaldus/külvamata“ tehtud märked. Erisused on järgmised:
  • mitmekesistamise nõuetest on vabastatud need taotlejad, kes vastavad eelpool nimetatud tingimustele ja kelle põllumaa moodustab kokku alla 30 hektari;
  • taotlejatele, kelle põllumaa jääb vahemikku 30-150 hektarit, kohaldub nö kahe eri põllumajanduskultuuri nõue;
  • taotlejatele, kellel on põllumaad üle 150 hektari, kehtib jätkuvalt vähemalt kolme eri põllumajanduskultuuri kasvatamise nõue.

NB! Juhime tähelepanu, et keskkonnasõbraliku majandamise (KSM) toetuse taotleja peab toetuse saamiseks igal kohustuseaastal kasvatama põllumajandusliku majapidamise põllumaal vähemalt kolme erinevat põllumajanduskultuuri. Kuigi 2018. aastal on kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse (ROH) taotlejatele kehtestatud erisus kultuuride arvule, ei kehti see KSM taotlejatele. Kuna tegemist on KSM toetusõiguslikkuse nõudega, siis juhul, kui taotleja ei kasvata põllumaal vähemalt kolme erinevat kultuuri, lõpetatakse kohustus ennetähtaegselt ja varasematel aastatel makstud toetus nõutakse tagasi. 

Ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alade (ökoalade) olemasolu  põllumaal

• Kui taotleja kasutuses olev põllumaa on suurem kui 15 ha, tuleb vähemalt 5% sellest aktiivsest kasutusest välja jätta. Selleks sobib:
  • Nõuetele vastavuse nõuete raames säilitatavate maastikuelementidega hõlmatud pindala (nt puude rida, kraav, kiviaed, põllusaar);
  • maaharimispraktikatega hõlmatud põllumaa pindala:
    • kesa,
    • lühikese raieringiga madalmetsa kasvualad,
    • lämmastikku siduvate põllumajanduskultuuride kasvualad: esparsett (Onobrychis Mill), ristik (Trifoulium spp.), lutsern (Medicago sativa, Medicago L.), mesikas (Melilotus Mill.), nõiahammas (Lotus corniculatus), vikk (Vicia spp), hernes (Pisum spp.), aeduba (Phaseolus spp., Vigna spp.), põlduba (Vicia faba), sojauba (Glycine max.L)).

• Alates 2018. aastast on lämmastikku siduvaid kultuure lubatud kasvatada nii puhaskultuurina kui ka segus teiste põllumajanduskultuuridega tingimusel, et lämmastikku siduva põllumajanduskultuuri osakaal taimikus on üle 50 protsendi, mida on võimalik kohapealses kontrollis visuaalselt tuvastada.
• Alates 2018. aastast ei ole ökoalana määratletud põllumaal, millel kasvatatakse lämmastikku siduvat põllumajanduskultuuri, lubatud kasutada taimekaitsevahendeid. Väetiste kasutamist see piirang ei mõjuta.

 

Püsirohumaa säilitamine

• Taotlejal on kohustus säilitada püsirohumaa pindala ulatuses, mis on võrdne taotluse esitamise aastale eelnenud kalendriaastal esitatud ÜPT taotlusele märgitud püsirohumaa pindalaga. Püsirohumaa pinda on lubatud ka suurendada.
• Kui taotleja jätab talle määratud ulatuses püsirohumaa tagasi rajamata või harib tagasirajatud püsirohumaad täiendavalt üles, vähendatakse tema rohestamise toetussummat tagasi rajamata jäetud ja täiendavalt üles haritud hektarite ulatuses. Kuna 2017. a kehtis täielik püsirohumaade ülesharimise keeld, siis vähendatakse rohestamise toetussummat ka 2017. a sügisel ülesharitud püsirohumaade osas.
• Taotlejad, kes peavad täitma rohestamise nõudeid ja kelle kasutuses on 2017. aastal püsirohumaa tagasirajamise kohustuse arvutamise aluseks olnud maad, peavad 2018. aastal tagasi rajama püsirohumaa ulatuses, mis 2017. aastal rajamata jäi. Tagasirajatavad püsirohumaad tuleb taotlusel märkida maakasutustüübiga TAR.  Nõude täitmata jätmisele järgneb rohestamise toetuse vähendamine.
• Püsirohumaade, mis asuvad Natura 2000 võrgustiku alal ning mille muld on 100% ulatuses turvasmuld (keskkonnatundlik püsirohumaa), kasutusotstarvet ei tohi muuta ega nimetatud maad üles künda.
• Püsirohumaa pind võib väheneda selle metsastamise tõttu.
• Täpsema info püsirohumaa säilitamise ja tagasirajamise kohta leiate siit.

 

Taotlusel esitatud maakasutusi, mis mõjutavad rohestamise toetuse nõuete täitmist, on võimalik muuta, parandada või täiendada kuni 15. juunini, hiljem esitatud muudatusi arvesse ei võeta.

Rohestamise toetuse tutvustust koos näidetega saab lugeda ning samuti on ROH nõuded täpsemalt selgitatud juhendis „Abiks taotlejale“.

Rohestamise nõuete täitmisest on vabastatud:

• Taotleja, kelle kõik maad on mahetunnustatud põllumajandusmaad. Kui taotlejal on lisaks mahetunnustatud põllumajandusmaadele ka mahetunnustamata põllumajandusmaid, on võimalik taotlusel valida, kas täita rohestamise nõudeid ainult mahetunnustamata maal või kogu maal. Nõuete täitmist kontrollitakse vastavalt taotleja tehtud valikule. Kui taotleja jätab valiku tegemata, siis kontrollitakse nõuete täitmist kogu maal.
• Taotleja, kes esitas 2015 väikepõllumajandustootja toetuse taotluse ja jätkab selles skeemis osalemist.
• Taotleja, kelle põldudel kasvavad üksnes püsikultuurid (maakasutus PK, nt viljapuud, marjapõõsad). Erandiks on taotlejad, kes kasvatavad madalametsa paju (Salix) – neile kehtib ökoalade nõue, kui paju pind on suurem kui 15,00 hektarit.
• Mitmekesistamise ning ökoalade nõudest on vabastatud kõik taotlejad, kelle põllumaa (P ja M maakasutus) on alla 10,00 ha.
• Taotleja on vabastatud ökoalade nõude täitmisest juhul, kui tema põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaa, sh mittetaotletud põllud asuvad pinnaliselt vähemalt 50% ulatuses metsasuse erisusega hõlmatud kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil. Metsasuse erisusega hõlmatud kohalike omavalitsusüksuste nimekiri on toodud määruse nr 32 lisas 6.

Tagasi algusesse

  

TOETUSE ÜHIKUMÄÄRA KEHTESTAMINE TOETUSE MÄÄRAMINE JA VÄLJAMAKSMINE NING FINANTSDISTSIPLIIN

PRIA kehtestab ÜPT ja ROH ühikumäära 1. detsembriks 2018. Toetuse määramise või taotluse rahuldamata jätmise otsustab PRIA 10. detsembriks 2018, arvestades kontrollide tulemusi. Toetus makstakse välja hiljemalt 30. juuniks 2019.

PRIA kinnitas otsetoetuste ühikumäärad 27. novembril 2018.

toetus	eurot
ühtne pindalatoetus	90,83
kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavada toetus	41,87



Finantsdistsipliini reeglite alusel toetuse vähendamine rakendub ka 2018 ja ja Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/1710 art 1 alusel on otseteotuste kohandamise määr 1,411917%.

2018. a ÜPT toetuse saaja summast eraldatakse 0,5792% noore põllumajandustootja (NPT) toetuse eelarvesse (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1307/2013 art 51 lg 2).

Tagasi algusesse

 

LISAINFO JA KONTAKT

Küsimuste korral palume helistada otsetoetuste infotelefonil 737 7679.

Tagasi algusesse