Teadmussiirde ja teavituse toetus (üleriigilise ja maakondliku ulatusega tegevused) 2018

 Teadmussiirde ja teavituse toetus (üleriigilise ja maakondliku ulatusega tegevused) (MAK 2014-2020 meede 1 alameetmed 1.1; 1.2; 1.3) NELJAS TAOTLUSVOOR 2018

Teadmussiirde ja teavituse toetus on Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetme 1 „Teadmussiire ja teavitusˮ raames antav toetus, mille alusel toetatakse  koolitustegevuste korraldamist (1.1), esitlus- ja teavitustegevuste korraldamist (1.2) ja ettevõtete külastuste ja õpiringide korraldamist (1.3).

Meetme eesmärgiks on põllumajandus-, toidu- ja metsandussektori ettevõtjate ning nende töötajate arendamine. Uute teadmiste leviku soodustamisega aidatakse kaasa biomajanduse arengule ja kohanemisele uute väljakutsetega ressursside säästlikuks kasutamiseks.

Käesolevaks programmperioodiks (MAK 2014-2020) kavandatud meetme eelarve on 12 miljonit eurot, millest 4 miljonit eurot on üleriigiliste ja maakondliku ulatusega tegevuste toetamiseks ning 8 miljonit eurot on planeeritud sama meetme alameetme „Pikaajalised programmid“ rakendamiseks.

2018. a on teadmussiirde üleriigilise ulatusega tegevuste jaoks planeeritud 449 645 eurot ning maakondlike tegevuste jaoks 155 067 eurot. Eelarve jagatakse üleriigilise ulatusega tegevuste korral valdkondade vahel alljärgnevalt:

    Taimekasvatus – 89 929 eurot

    Loomakasvatus – 89 929 eurot

    Metsandus – 89 929 eurot

    Toiduainetööstus – 89  929 eurot

    Ettevõtte majandamine – 89  929 eurot

Maakondliku ulatusega tegevuste korral alljärgnevalt:

Harju maakond    13 702 eurot

Hiiu maakond         5 653 eurot

Ida-Viru maakond   6 501 eurot

Jõgeva maakond      9 285 eurot

Järva maakond        19 635 eurot

Lääne maakond       8 774 eurot

Lääne-Viru maakond  9 533 eurot

Põlva maakond      9 772 eurot

Pärnu maakond      9 643 eurot

Rapla maakond      14 923 eurot

Saare maakond      8 380 eurot

Tartu maakond       10 879 eurot

Valga maakond       7 156 eurot

Viljandi maakond    10 332 eurot

Võru maakond        10 899 eurot

Üleriigiliseks tegevuseks loetakse vähemalt kahe maakonna lõppkasusaajatele suunatud või kogu Eesti maaelu edendamiseks suunatud tegevus. Maakondlikuks tegevuseks loetakse ühe maakonna lõppkasusaajatele suunatud tegevus.

Pikaajalistesse programmidesse planeeritakse korduvad (nt iga-aastased) ja pikalt ette kavandatavad tegevused: näiteks taimekaitsekoolitused, aasta-konverentsid jne.

Pikaajaliste programmide raames tegevuste elluviijate ja elluviidavate tegevuste teemad ning ajakavad on leitavad veebiaadressil pikk.ee. Toetavate teemade sisulise kattuvuse vältimiseks toetuse taotluse koostamisel palume kindlasti tutvuda pikaajaliste programmide raames planeeritavate teemadega.

Sektori vajadustest annab ülevaate Maaeluministeeriumi ja valdkondlike erialaliitude ning võrgustikega koostöös korraldatud küsitlus "Põllumajandus-. toidu-ja metsandussektori koolitusvajadus" (leitav lehe lõpus lisamaterjalide alt).

Käesolevaks taotlusvooruks ei ole ELÜPS § 71 lõike 8 alusel ministri käskkirjaga kehtestatud prioriteetsete teemade loetelu.

Täpsema info toetuste eesmärkide ja tingimuste kohta leiate alljärgnevalt:

Toetuse eesmärk

Vastuvõtuaeg ja –koht

Toetuse andmise ja kasutamise tingimused

Toetuse määr ja suurus

Toetuse määramine ja väljamaksmine

Lisainfo ja kontakt

---

EESMÄRK

Toetuse eesmärgiks on:

Teadmussiirde ja teavituse tegevuste kaudu parandada põllumajanduse, metsa ja põllumajandustoodete töötlemisega tegelevate ettevõtjate ja nende töötajate konkurentsivõimet  ja ressursitõhusust.

Parandada teadlikkust keskkonnahoidlikkusest, panustades samal ajal maapiirkondade majanduse jätkusuutlikkusse.

 Tagasi algusse

 

VASTUVÕTUAEG JA -KOHT

Üleriigilise kui ka maakondliku ulatusega tegevuste elluviimise toetamiseks võetakse samaaegselt toetuse taotlusi vastu 6. augustist kuni 10. augustini 2018.

Taotlustel tuleb kindlasti märkida, kas see on üleriigilise või maakondliku ulatusega ning millisesse valdkonda see kuulub. Vastavalt sellele toimub peale hindamist paremusjärjestuste koostamine.

Taotlusdokumendid palume esitada e-posti aadressil info [at] pria [dot] ee (info[at]pria[dot]ee) või posti teel PRIA keskuse aadressil Tähe 4, Tartu 51010.  

Toetuse taotlemiseks tuleb esitada PRIA-le vormikohane toetuse taotlemise avaldus ning selles esitatud andmeid tõendavad dokumendid (hinnapakkumused).

Kui taotlete PRIA kaudu toetust esmakordselt, on teil eelnevalt vaja registreeruda PRIA kliendiks. Selleks palume täita ja esitada „Avaldus andmete kandmiseks põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse." Kliendiregistri leiate siit. Andmete registrisse kandmise avalduse palume  esitada enne toetuse taotluse esitamist.

Juhime tähelepanu, et taotluse koostamisel tuleb jälgida järgmist:

• erinevaid valdkondi käsitlevad tegevused tuleb esitada eraldi taotlusena;
• erinevatele tegevustele toetuse taotlemiseks tuleb esitada eraldi taotlused;
• maakondliku tegevuse korral ka iga maakonna kohta eraldi taotlus

 Mitme taotluse esitamisel, palume saata kõik taotlused eraldi e-kirjaga.

Üleriigiliseks tegevuseks loetakse vähemalt kahe maakonna lõppkasusaajale suunatud tegevus. Seda ka juhul, kui tegevus toimub ühes maakonnas, kuid tegevusest võivad osa võtta isikud üle Eesti (nt konverentsid). Samuti loetakse üleriigiliseks tegevuseks trükised, mis lähevad jaotamisele üle Eesti.

Maakondlikuks tegevuseks loetakse ühe maakonna lõppkasusaajale suunatud tegevus.

Toetuse kasusaajateks on põllumajandus-, toiduainetööstus- ja metsandussektoris hõivatud isikud, maa valdajad ja muud ettevõtjad, kes tegutsevad maapiirkondades väikese ja keskmise suurusega ettevõtetena.

Juhime tähelepanu, et kui esitate PRIAsse taotluse, mis ei ole vormikohane või ei sisalda kõiki vajalikke dokumente, siis on teil võimalus puudused kõrvaldada taotluste vastuvõtuperioodi jooksul s.t. hiljemalt taotlusvooru viimaseks päevaks. Kui taotluste vastuvõtuperioodi kestel taotluses olevad puudusi ei kõrvaldata, võib PRIA jätta taotluse läbi vaatamata (seda ei hakata sisuliselt menetlema).

Tagasi algusse

TOETUSE TUTVUSTUS/TINGIMUSED

Toetuse andmise ja kasutamise tingimused ning täpsem kord on sätestatud maaeluministri 17. juuni 2015 määrusega nr 68  „Teadmussiirde ja teavituse toetus“  (viimati muudetud 09.07.2016, RT I, 27.10.2017, 6), mis kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 67 lõike 2 ja määruse (EÜ) nr 1305/2013 artikli 14 alusel.

Taotlejad

Määruse kohaselt võib toetust taotleda juriidiline isik või asutus, kellel on:

• toetatavate tegevuste elluviimiseks vajaliku pädevusega personal;
• toetatava tegevuse korraldamise kogemus taotluse esitamise aastale eelnenud vähemalt kahe kalendriaasta jooksul;

Täienduskoolituste korraldamise puhul peab täienduskoolituse läbiviija asutus vastama täiskasvanute koolituse seaduses (edaspidi TäKS) sätestatud nõuetele. Täiendavaid selgitusi nimetatud seadusele saab lugeda Haridusministeeriumi dokumendist.

Juriidilisel isikul või asutustel peab olema teadmussiirde ja teavituse meetme raames toetatavate tegevuste elluviimiseks vajaliku pädevusega personal. See tähendab, et taotlusvormil tuleb märkida tegevuse esineja, lektori kogemus või pädevus isiku(te) kaupa, mis eeldab, et lisaks asutuse nimele on välja toodud ka pädevate isikute nimed. Nõue loetakse täidetuks kui nt esineja esitatud teema kattub ametikoha põhivaldkonnaga. Kui teema ei kattu ametikoha põhivaldkonnaga, tuleb esitada lisaks kogemuse kirjeldus, kvalifikatsiooni tunnistus või koolituste nimekiri. Seega peab toetuse taotlejal olema tegevuse läbiviimiseks personal, kes omab piisavalt kogemusi, on korrapäraselt koolitatud või omab vastavat kvalifikatsiooni.

Kogemuse all mõeldakse, et isikul on töö- või õpikogemus käsitletava teema edastamiseks. Korrapärase koolituse all mõeldakse kahe aasta jooksul vähemalt üks kord vastava teema koolitusel osalemist. Korrapärast koolitustel osalemist on oluline tõestada juhul, kui personalil ei ole piisavalt kogemusi või ei ole kvalifikatsiooni vastaval teemal, mida ta teadmussiirde ja teavituse tegevuse raames käsitleb. Kvalifikatsiooni all mõeldakse, et isikul on esitletaval teemal pädevus vastava kvalifikatsiooni näol.

Meetme määrusele vastavalt kontrollib PRIA personali pädevuse vastavust taotlusvormil esitatud kirjelduse alusel. Lisaks võib PRIA vajaduse korral küsida taotlejalt personali pädevuse kohta tõendusdokumente, näiteks CV, koolitusel osalemise tunnistus, töökogemuse kirjeldus jmt.

Toetuse taotlejal peab olema vähemalt kahe eelneva kalendriaasta jooksul kogemusi sarnase tegevuse korraldamisel. Varasem kogemus lihtsustab teatud ürituste paremat planeerimist, sh eelarve planeerimist ning tagab, et tegevus saab edukalt ellu viidud ja võimalikult paljudele huvilistele kvaliteetne info edastatud.

Nõudeid taotlejale kajastab meetme määruse § 3 ning nõudeid toetuse saajale § 18.

Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud

Abikõlblikud kulud sõltuvad tegevuste liigist. Täpsemalt on abikõlblikud kulud loetletud meetme määruse §-s 6 ja mitteabikõlblikud kulud §-s 7.

Juhime tähelepanu, et käibemaksu abikõlblikkus tuleneb “Teadmussiirde ja teavituse toetuse“ määruse § 7 lõikest 4, kus öeldakse, et käibemaks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 1303/2013 artikli 69 lõike 3 punkt c abikõlblik üksnes siis, kui see ei ole käibemaksuseaduse alusel tagasi nõutav. Seega käibemaksu abikõlblikuks lugemisel ei ole aluseks isiku otsus loobuda võimalusest käibemaksuseaduse alusel sisendkäibemaksu maha arvata või tagasi küsida vaid sõltub seaduses sätestatud võimalustest.

Näiteks riigilt ei ole teoreetilist võimalust käibemaksu tagasi saada (sisendkäibemaksu arvestatud käibemaksust maha arvestada) isikutel, kes:

• ei oma müügitulu (käivet);
• tegutsevad vaid tegevusalal, mis on maksustatud 0% käibemaksumääraga (loetletud käibemaksuseaduse § 15 lõikes 4);
• tegutsevad vaid tegevusalal, mis on maksuvaba (käibemaksuseaduse § 16).

Standardiseeritud ühikuhinna puhul toetuse saaja tegelikke kulusid ega nendega kaasnevat sisendkäibemaksu ei kontrollita ning käibemaks ei mõjuta ka standardiseeritud ühikuhinna suurust.

See tähendab, et § 9 sätestab toetuse määrad, mis on maksimaalsed suurused tegevustele ning sinna ei saa käibemaksu juurde liita (näiteks on ettevõtte külastuse toetuse määr 2000 eurot ühe kalendripäeva kohta ning sinna ei saa enam juurde liita käibemaksu ehk ei saa taotlust esitada summale 2000+20%km=2400 eurot).

Samuti ei saa vastavalt määruse § 9 lõikele 4¹ täienduskoolituse, infopäeva või konverentsi korraldajad lisaks juurde küsida nõuetele vastavalt osalejalt osavõtutasu.

See tähendab, et tasu ei saa küsida infopäeval, konverentsil ega esitlusel osalejalt, kuna nendes tegevustes osalejatele puuduvad määruses nõuded ja taotlejale makstakse toetust kõigi nendes tegevustes osalejate eest (vaata § 5 meetme määruse muudatus 30.10.2017).

Juhime seejuures tähelepanu, et toetavas tegevuses osalejatele on sätestatud nõuded täienduskoolituse, ettevõtte külastuse või õpiringi korral (§ 5 lg 7).

Käesoleva toetuse abikõlblikud kulud hüvitatakse toetuse saajale ehk taotlejale, kellele on tehtud toetuse määramise otsus.

Toetavad tegevused

Toetatavad tegevused on kirjeldatud meetme määruse §-s 4. Toetatav on loomakasvatuse, taimekasvatuse, metsanduse, toiduainetööstuse ja ettevõtete majandamise valdkondades järgmiste tegevuste elluviimine:

• koolitustegevuse korraldamine;
  • täienduskoolituse korraldamine;
  • koolitus- või õppematerjali või käsiraamatu väljaandmine
• esitlus- või teavitustegevuse korraldamine;
  • infopäeva korraldamine;
  • konverentsi korraldamine;
  • teabematerjali või elektroonilise väljaande väljaandmine või haldamine;
  • esitlustegevuse korraldamine;          
• ettevõtte külastuse või õpiringi korraldamine.

Täienduskoolituse eesmärgiks on seatud oskuste omandamine. Koolitustegevusena toetatakse tööalast koolitust, mis võimaldab kutse-, ameti- ja/või erialaste teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamist ja täiendamist, samuti ümberõpet. Mitmepäevane täienduskoolitus peab ajaliselt  vähemalt ¼ ulatuses sisaldama praktilist õpet.

Toetust ei anta täienduskoolituse raames sellise teoreetilise või praktilise õppe läbiviimiseks, mis moodustab osa kesk- või kõrghariduse tavaprogrammidest või -süsteemidest.

Koolitus- või õppematerjal või käsiraamat võib olla nii digitaalne kui paberil. Koolitusmaterjal koostatakse eelkõige koolitusel õpitava sisu toetamiseks. Koolitusmaterjal põhineb koolitaja käsitlusel ja on suunatud väga kitsale sihtgrupile, mis määrab materjali sisu.

Õppematerjal ehk õppevahend on materjal, mille ülesanne on toetada õppimist ja pakkuda välja õppimise loogikat, mis sobib hästi just selle õppekavaga paremate õpitulemuse saavutamiseks. Õppematerjal käsitleb teemat, millel on avar ulatus ja mille järgi on laiem vajadus. Õppematerjal põhineb spetsialistide ja/või teadlas(t)e teadmistel, kogemustel ja praktikatel, on suunatud laiematele sihtgruppidele iseseisvaks õppimiseks.

Käsiraamat on raamat, mis sisaldab mingi elu- või tegevusvaldkonna kohta teavet ja kus see teave on süstematiseerituse tõttu kiirelt leitav. Käsiraamatu ülesanne on olla iseseisvaks juhendmaterjaliks piiritletud valdkonnas või teemal.

Infopäev on uuest, aktuaalsest teemast teavitamine, nt uued seadused, määrused, taime- või loomahaigused jne.

Konverents on organisatsioonide esindajate kogunemine teatavate kindlate küsimuste või probleemide arutamiseks ja otsustamiseks, teabe jagamiseks, konsultatsioonide korraldamiseks. Konverentsil on seotud teadus ja praktika, erinevad tegevustasandid. Ühepäevasel konverentsil toimuvad ühes kohas nii ettekande, stendid kui ka näitused.

Teabematerjali või elektroonilise väljaande väljaandmine või haldamine tähendab kõiki toiminguid kuni lõpliku materjali valmimiseni, alates käsikirjast kuni väljaandmiseni. Elektroonilise väljaande võib avaldada Internetis ning seda võib levitada digitaalsel infokandjal. See võib olla väga erineval kujul nt CD, film, nutirakendus. Lisaks väljaandmisele võib toetatavate tegevuste hulka arvestada ka veebilehe või nutirakenduse haldamisega seotud kulud, mis on tehtud tegevuse abikõlblikkuse perioodi jooksul. Perioodiline väljaanne on korrapäraselt (kord kuus, kord kvartalis jne.) välja antav väljaanne ning seejuures võib see olla nii paberil kui elektroonsena. Perioodilise väljaande maksimaalne ilmumise sagedus on kord kuus.

Esitlustegevused on praktilised tegevused, et illustreerida tehnoloogiat, uut või oluliselt parandatud tehnikat või uut tootmispraktikat. Tegevus võib toimuda nii ettevõttes kui mujal (nt teaduskeskuses, näitusehoones). Meetme raames toetatakse esitlustegevusi, mis tutvustavad uut juba olemasolevat tehnoloogiat, tegutsemis- või tootmisviisi. Toetatakse teavitustegevusi, millega teavitatakse sihtgruppe nende tööks vajalikel teemadel. Selgelt mõõdetavat kutsealaste oskuste arendamist ei toimu.

Ettevõtte külastus on teadmussiirde vorm, mille sisuks on kavandatud ja sihipärane tegutsevate ettevõtete või organisatsioonide külastus eeskätt põllumajanduse ja metsanduse valdkonnas. Ettevõtte külastus toimub reaalse ettevõtte töökeskkonnas, mis võimaldab osalejatel näha ja tunnetada ettevõtte tegevusvaldkonda, tööspetsiifilisi iseärasusi, töökeskkonna tegureid. Ettevõtte külastus annab külastajale reaalse ettekujutuse asutuse, firma, organisatsiooni vms igapäevatööst. Külastus hõlmab mitut koolitusmeetodit: vaatlus, praktilised tegevused, vahetu suhtlemine, kogemuste vahetamine. Külastus eeldab põhjalikku ettevalmistust nii korraldajatelt, ettevõtetelt kui ka osalejatelt.

Õpiringi moodustab ühise huvi alusel ühinenud õppijate rühm, kes teatud perioodi jooksul plaanipäraselt kokku saab, et kas endi hulgast valitud juhi eestvedamisel või õpetaja juhendamisel teatud nähtusi ja protsesse tundma õppida, oma oskusi ja võimeid arendada. Õpiringi iseloomustab suhteliselt väike inimeste grupp ja avatud neutraalne keskkond. Õpiringis toimub teadlik ja tahtlik õppimine. Lisaks valdkonna- ja teemakohaste teadmiste ja oskuste täienemisele või lisandumisele saadakse koostööoskusi ja süvendatakse ning laiendatakse suhteid. Optimaalne grupi suurus on 7–12 inimest. Kindlasti on vajalik tegevuste koordineerimine ja ühine füüsiline õpiruum. Õpiringi juhendamine nõuab eelkõige grupiprotsesside ja grupi juhtimise kogemust.

Nimetatud tegevused ei tohi olla asutuse, toote jne reklaamimiseks.

Toetatavale tegevusele on kehtestatud veel nõudeid, mida palume lugeda meetme määrusest (§ 5).

Sihtvaldkonnad

Avalduse vormil on olemas sihtvaldkondade väli, mille täitmise vajadus tuleneb Eesti maaelu arengukavast 2014-2020 ning on seotud peamiselt meetme seireinfo kogumisega. Sihtvaldkondade kirjeldused on leitavad määruse (EL) 1305/2013 artiklis 5. Samuti on sihtvaldkonnad kirjeldatud Eesti Maaelu arengukavas 2014-2020 peatükis 5.

Toetuse taotluse avalduse täitmisel tuleb valida iga esitatud taotluse kohta kõige sobilikum sihtvaldkond, millesse tegevus panustab. Kui taotlus hõlmab mitut sihtvaldkonda, tuleb ikkagi valida üks ja kõige sobilikum. Sihtvaldkondade valik tehakse avalduse tabeli vastaval väljal noolekesele klõpsates avanevast menüüst. Kokkuvõttev lühikirjeldus on toodud ka avalduse vormi selgituse töölehel.

Hinnapakkumine

Kui koolitusmaterjali, õppematerjali, käsiraamatu väljaandmise või  teabematerjali, elektroonilise väljaande, väljaandmise ja haldamise käibemaksuta maksumus ületab 3000 eurot, peab taotleja olema saanud vähemalt kolmelt asjakohast teenust osutatavalt isikult võrreldavad hinnapakkumused. Kui nimetatud tegevuste maksumus ei ületa 3000 eurot või kui asjaomases valdkonnas on ainult üks teenuse pakkuja, peab taotleja olema saanud vähemalt ühe hinnapakkumise. Autoritasude kohta ei pea hinnapakkumust esitama.

Vähese tähtsusega abi  põllumajandustoodetest mittepõllumajandustoodete töötlemises

Põllumajandustoodetest mittepõllumajandustoodete töötlemise teemal  korraldatud tegevuses osalemine on vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013  tähenduses (edaspidi vähese tähtsusega abi) ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. Vt meetme määruse § 2.

Vähese tähtsusega abi andmise reegleid tuleb järgida ainult selliste täienduskoolituse, infopäevade, konverentside ja esitlustegevuse korraldamisel, kui korraldatava ürituse tegevuse teema on suunatud põllumajandustoodetest mittepõllumajandustoodete töötlemisele (nt. õuntest õunamoosi valmistamine).

Põllumajandustoodete esmatootmise teemal, mis on nimetatud aluslepingu I lisas (leitav kui klõpsate vasakus veerus või sisukorras loetelus oleval pealkirjal „Euroopa Liidu toimimise lepingu lisad“  ), ei ole riigiabi reegleid rakendada vaja ning on võimalik rakendada toetust määraga 100%. Põllumajandustooteks loetakse aluslepingu I lisas loetletud tooted, välja arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1379/2013 I lisas loetletud kalandus- ja vesiviljelustooted. Põllumajanduslik esmatootmine on aluslepingu I lisas loetletud põllundus- ja loomakasvatussaaduste tootmine ilma täiendava töötlemiseta kõnealuste toodete olemust muutmata.

Aluslepingu I lisa loetelu selgitav info asub aadressil: eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1496992016656&uri=CELEX:52015XC0304(03).

Otsitava toote koodi leidmiseks on võimalik kasutada statistikaameti lehel olevat otsingumootorit metaweb.stat.ee/view_xml.htm?id=3996969&siteLanguage=et, mille abil leiab tootegrupi /toote numbri kuhu otsitav toode kuulub.

Detailsema ja täpsema sisukirjelduse kohta on selgitus EMTA lehel. Seejärel tuleks uuesti veenduda kas otsitud toote nomenklatuuri number kuulub aluslepingu I lisas nimetatud toodete nimekirja.

Riigiabi või vähese tähtsusega abi saaja on konkurentsiseaduse tähenduses ettevõtja, kes osaleb ise või kelle töötaja, osanik, aktsionär, liige või juhtorgani liige osaleb toetatavas tegevuses, s.t lõppkasusaaja.

Konkurentsiseaduse § 33 kohaselt peab abi andja (PRIA) tegema otsuse abisaajale vähese tähtsusega abi määramise kohta. Käesoleva määruse mõistes on abisaajaks tegevuses osaleva isiku ettevõtja.

Meetme määruse § 18 lõike 6 kohaselt peab toetuse saaja teavitama abisaajaid (tegevuses osalevaid ettevõtjaid) neile määratud vähese tähtsusega abist.

Toetuse saajal tuleb ürituse toimumise eelteavituses  teada anda, kas kavandatav tegevus on riigiabi  ja kui on, siis orienteeruv riigiabi  suurus iga üritusel osaleja kohta.

Pärast ürituse toimumist peab toetuse saaja teatama osalejatele kirjalikult täpse abi suuruse osaleja kohta ja kontrollima ka vähese tähtsuse abi ülemmäärast kinnipidamist.

Kõigi vähese tähtsusena antavate abide summa iga tegevuses osaleva ettevõtja kohta ei või ületada 200 000 eurot mis tahes kolme ettevõtte majandusaasta pikkuse ajavahemiku jooksul.

Ühe ettevõtja termin on selgitatud komisjoni määruse (EÜ) nr 1407/2013 artikli 2 punktis 2.

Vähese tähtsusega abi vaba jäägi suurust on võimalik kontrollida registrist Rahandusministeeriumi veebilehe www.fin.ee/riigiabi kaudu.

Vähese tähtsusega abi piirmäära arvestamisel käsitletakse ühe ettevõtjana Eesti sisest kontserni.

See tähendab, et kontserniks loetakse vaid Eestis seoseid omavaid ettevõtteid. Kui näiteks Eestis asuva tütarettevõtte A emaettevõte B asub Soomes ja sellel emaettevõttel on Eestis veel teinegi tütarettevõte C, siis vähese tähtsusega abi arvestamisel lähtume vaid ettevõtte A vähese tähtsusega abi suuruse jäägist. Teise Eestis asuva tütarettevõtte C vähese tähtsusega abi ei vaatle.

Abi saamise hetkeks loetakse ürituse toimumise alguse kuupäeva.

Kui abi saaja (koolitusel osaleva töötaja ettevõtte) vähese tähtsusega abi maht on täis, tuleb osalejal tegevuses osalemise eest endal tasuda.

Riigiabi saavad ettevõtjad on kohustatud ise pidama arvestust saadud vähese tähtsusega abi summa üle.

Toetuse saaja esitab peale tegevuse elluviimist PRIA-le tegevuses osalenute nimekirja ja nende kohta arvestatud abi suuruse ning PRIA kannab saadud vähese tähtsusega abi summa riigiabi registrisse.

Kui ühest ettevõttest osaleb mitu töötajat, siis vähese tähtsusega abi registrisse kandmisel osaleja kohta arvestatud summad summeeritakse ja kantakse registrisse ettevõtte kohta ühe summana.

Riigiabi metsanduses

Metsa majandamise teemal korraldatud tegevusel osalemine on riigiabi komisjoni määruse (EL) nr 702/2014  artikli 38 tähenduses.

Nimetatud määruse artikli 6 lõike 1 kohaselt võib abi anda vaid nende tegevuste eest, millel on ergutav mõju. Abil loetakse olevat ergutav mõju, kui abisaaja (üritusel osaleda soovija) on esitanud kirjaliku abitaotluse enne projekti või tegevusega seotud töö alustamist. Lähtudes komisjoni selgitusest, on abisaajaks toetuse lõppkasusaaja, kes peab esitama toetuse taotlejale taotluse enne toetatava tegevusega alustamist.

Selleks, et toetuse saaja saaks tegevusel osalejate käest osalemissoovi väljendavad avaldused (abitaotlused), peab ta nimetatud avalduse soovitusliku vormi avaldama oma kodulehel või korraldama selle edastamise üritusel osalejatele.

Abi ei või anda raskustes olevale ettevõtjale (st PRIA ei maksa toetust raskustes olevate ettevõtjate töötajate kohta, kes osalesid toetaval üritusel).

Ettevõtja raskustes (mitte)olemist hindab esimesena ettevõtja ise, siis toetuse saaja. Tegevuses osalev ettevõtja esitab taotlejale kinnituse, et ta ei ole raskustes komisjoni määruse (EÜ) nr 702/2014 artikli 2 punkti 14 mõiste kohaselt. Seda teeb ta osalejate registreerimise vormil tegevuses osalemise kinnitamist allkirjastades.

Taotleja saab veenduda osaleja esitatud info õigsuses tutvudes tema majandusaasta aruannete või muu avalikult saada oleva infoga.

Tagasi algusse

TOETUSE MÄÄR JA SUURUS

Toetust antakse kuni 100% abikõlblikest kuludest.

Tähelepanu palume pöörata erinevatele tegevuste, kulude ja taotluse kohta kehtestatud piirmääradele, milliseid käsitleb meetme määruse § 9.

Üritustel osalejate arv peab vastama meetme määruse  § 5 lõikes 6 toodud nõuetele.

Toetuse lihtsustatud korras maksmiseks on välja töötatud standardiseeritud ühikuhinnad. Ühikuhinnad saadi Maaelu Arendajate Ühingu läbiviidud uuringu tulemusel. Standardiseeritud ühikuhinna rakendamise aluseks on Euroopa parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 1303/2013 artikkel 67 lõike 1 punkt b) ja lõige 5.

Meetme määruse § 9 on kehtestatud täienduskoolituse puhul osaleja toetuse määr ühe kalendripäeva kohta 65 eurot, infopäeva puhul 47 eurot ning konverentsi korraldamise korral 84 eurot osaleja kohta.

Oluline on see, et kui taotletakse toetust täienduskoolituse, infopäeva ja konverentsi korraldamiseks, siis ei pea PRIA-lt toetuse saamiseks esitama kuludokumente, vaid koos maksetaotlusega tuleb kümne tööpäeva jooksul arvates tegevuse lõppemisest esitada tegevuses osalenud isikute allkirjadega vormikohane nimekiri. 

Metsandusele suunatud tegevuste korral peab tegevuse korraldaja osalejate registreerimiseks kasutama vormi „Teadmussiirde ja teavituse meetme tegevustes osalejate nimekiri kui tegevus on riigiabi metsa majandamisega tegelevale isikule komisjoni määruse (EL) nr 702/2014 artikkel 38  tähenduses“.

Esitlustegevuse korral tuleb koos maksetaotlusega kümne tööpäeva jooksul arvates tegevuse lõppemisest samuti esitada tegevuses osalenud isikute allkirjadega vormikohane nimekiri. Toetuse saamiseks tuleb esitada ka kuludokumendid, milleks on aega kaks aastat peale PRIA poolt toetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemist.

Ülejäänud tegevuste (koolitus- või õppematerjali või käsiraamatu väljaandmise, teabematerjali või elektroonilise väljaande väljaandmise või haldamise, ettevõtte külastuse või õpiringi korraldamise) eest toetuse saamiseks on vaja PRIA-le esitada koos maksetaotluse ja tegevuses osalejate nimekirjaga ka kuludokumentide nimekiri koos kuludokumentidega. Kui toetatava tegevuse teema seostub väheste tähtsuse abiga või riigiabiga, siis peab olema osalejate nimekirjas täidetud ka veerg „abisumma osaleja kohta“.

Õpiringide puhul on üheks nõudeks, et õpiring peab toimuma taotluses esitatud perioodil vähemalt neli korda ehk toetus makstakse välja üksnes siis, kui toetuse saaja on korraldanud kõik taotluses esitatud kokkusaamised.

Kui üritusel osaleb vähem osavõtjaid kui algselt planeeritud, siis makstakse toetus vastavalt osalejate arvule, samas peab olema täidetud miinimum nõue osalejate arvu kohta. Kui osaleb rohkem, siis makstakse toetus välja vastavalt taotluses heaks kiidetud summale.

Tagasi algusse

TOETUSE MÄÄRAMINE JA VÄLJAMAKSMINE

PRIA kontrollib vastuvõetud taotluse nõuetele vastavust ja selles esitatud andmete õigsust ning taotleja ja toetatava tegevuse vastavust Euroopa Liidu õigusaktides, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses (ELÜPS), arengukavas ja meetme määruses sätestatud nõuetele.

Taotluste hindamine ja nõuetele vastavuse kontroll

Taotluste hindamiseks moodustab PRIA hindamiskomisjoni, kes teeb PRIA-le taotluste paremusjärjestuse moodustamise ettepaneku.

Taotlusi hinnatakse ELÜPS § 77 lõike 4 alusel enne kavandatava tegevuse nõuetele vastavuse kontrollimist meetme määruse § 14 lõikes 9 ja lisas 1 sätestatud hindamiskriteeriumide alusel.

Taotluse hinde kujunemise kohta on koostatud lisaks määruse seletuskirjas olevale ka Exceli vormingus näide.

PRIA kontrollib taotluse nõuetele vastavust pärast taotluse hindamist ning üksnes nende taotluste puhul, mis kuuluksid rahuldamisele hindamistulemuste alusel koostatud taotluste paremusjärjestuse kohaselt. Taotluse rahuldamise otsus tehakse neile toetuse taotlustele, mis on saanud iga hindamiskriteeriumi koondhindeks vähemalt kaks hindepunkti. Koondhindeks on aritmeetiline keskmine arv, mis saadakse hindajate antud hinnete summa jagamisel hindajate arvuga. Hinde kujunemise näidis on leitav lehe allosas oleva lisainfo alt.

Taotluse hindamise kriteeriumidest ja hindamise korra täpsustavatest  tingimustest palume lugeda meetme määrusest (§ 14) ja taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimustest (§ 16).

Taotluste paremusjärjestuses loetakse paremaks kõrgema hindepunktide kaalutud keskmise saanud taotlus. PRIA avaldab paremusjärjestuse kodulehel meetme infot kajastaval lehel pealkirja „Taotluste hindepunktid“ all.

PRIA teeb taotluse rahuldamise otsuse, taotluse osalise rahuldamise otsuse või taotluse rahuldamata jätmise otsuse 100 tööpäeva jooksul arvates taotluse esitamise tähtaja viimasest päevast ehk 4. jaanuariks 2019.

PRIA teeb taotluse rahuldamise otsused teatavaks elektroonilise kätte toimetamise teel põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris olevale e-posti aadressile juhul, kui olete toetuse taotlemise avaldusele teinud vastava märke. Seega palume teil üle kontrollida PRIA kliendiregistris olevad andmed kas e-PRIAs või võtta ühendust kliendiregistriga.

Tegevuste elluviimine ja teavitamine

Juhime tähelepanu, et toetuse saaja peab täitma  tegevuste tähistamise nõudeid. Tähistama peab näiteks trükised ja materjalid ning üritusel peab olema väljas plakat. Täpsemad juhised PRIA kodulehel.

Samuti tuleb täienduskoolituse, infopäeva, konverentsi ja esitlustegevuse toimumise kohast ning ajast teavitada veebilehe www.pikk.ee vahendusel. Selleks edastab toetuse saaja info aadressile info [at] nouandeteenistus [dot] ee (info[at]nouandeteenistus[dot]ee). Teavitus peab olema tähistatud Maaelu Arengukava logo ning Euroopa Liidu embleemiga.

Toetuse saaja peab teavitama ka PRIA-t infopaev [at] pria [dot] ee (infopaev[at]pria[dot]ee) ja Maaeluministeeriumi infopaev [at] agri [dot] ee (infopaev[at]agri[dot]ee) Teavitused peavad olema edastatud vähemalt kümme tööpäeva enne tegevuse toimumist.

Toetuse saaja viib tegevused ellu ja esitab maksetaotluse ja nõutud tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid kuni neljas osas ühe taotluse kohta kahe aasta jooksul arvates PRIA taotluse rahuldamise otsuse tegemisest.

PRIA otsustab toetuse maksmise sellise aja jooksul, et toetusraha oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole kolme kuu jooksul nõuetekohaste maksedokumentide laekumisest arvates.

Tagasi algusse

 

 LISAINFO JA KONTAKT

Lisainfot saab PRIA maakondlikest teenindusbüroodest ja Tartu keskusest Tähe tn 4, tel 737 7678, e-postiga aadressil info [at] pria [dot] ee (info[at]pria[dot]ee).

Tagasi algusse