Teadmussiirde ja teavituse toetus (maakondliku ulatusega tegevused) 2017

Teadmussiirde ja teavituse toetus (maakondliku ulatusega tegevused) (MAK 2014-2020 meede 1 alameetmed 1.1; 1.2; 1.3) TEINE TAOTLUSVOOR 2017

Teadmussiirde ja teavituse toetus on Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetme 1 „Teadmussiire ja teavitus ˮ raames antav toetus, mille alusel toetatakse  koolitustegevuste korraldamist (1.1), esitlus- ja teavitustegevuste korraldamist (1.2) ja ettevõtete külastuste ja õpiringide korraldamist (1.3).

Juhime tähelepanu, et alates 30.10.2017 jõustus teadmussiirde ja teavituse toetuse määruse uus redaktsioon.

Seoses sellega palume kasutada tegevuses osalejate registreerimiseks uusi registreerimise vorme, millised on leitavad käesoleva lehe lõpus pealkirja "Vormid" alt.

 

Meetme üldeesmärgiks on põllumajandus-, toidu- ja metsandussektori ettevõtjate ning nende töötajate arendamine. Uute teadmiste leviku soodustamisega aidatakse kaasa biomajanduse arengule ja kohanemisele uute väljakutsetega ressursside säästlikuks kasutamiseks.

Käesolevaks programmperioodiks kavandatud meetme eelarve on 12 miljonit eurot, millest 4 miljonit eurot on üleriigiliste ja maakondliku ulatusega tegevuste toetamiseks ning 8 miljonit eurot on planeeritud sama meetme alameetme „Pikaajalised programmid“ rakendamiseks.

2017. a on teadmussiirde maakondliku ulatusega tegevuste jaoks 8. veebruaril 2017 kinnitatud maaeluministri käskkirjaja planeeritud 230498,00 eurot, mis on jagatud maakondade vahel alljärgnevalt:

Harju maakond        15176,00

Hiiu maakond            9291,00

Ida-Viru maakond    14165,00

Jõgeva maakond      16964,00

Järva maakond        14394,00

Lääne maakond       16417,00 

Lääne-Viru maakond  20368,00

Põlva maakond      12678,00

Pärnu maakond      18163,00

Rapla maakond      14533,00

Saare maakond      15950,00

Tartu maakond       16227,00

Valga maakond       14296,00

Viljandi maakond    15396,00

Võru maakond        16480,00

 

Maakondliku ulatusega on selliste teemade käsitlused, mis ei kajastu pikaajalistes programmides ega üleriigiliste tegevuste taotlustes.

Üleriigilise ulatusega on sellised tegevused, mida ei olnud võimalik planeerida pikaajalistesse programmidesse ning milliseid ei ole vaja korraldada igal aastal. 2016 aasta üleriigiliste tegevuste taotlusvoorus kavandatavate projektide nimetused on leitavad käesoleva lehe allosas sakilt lisamaterjalid.

Pikaajalistesse programmidesse planeeritakse korduvad (nt iga-aastased) ja pikalt ette kavandatavad tegevused: näiteks taimekaitsekoolitused, aasta-konverentsid jne.

Pikaajaliste programmide elluviijate leidmiseks korraldas PRIA riigihanked. Praeguseks hetkeks on sõlmitud raamlepingud kõikide (v.a loomakasvatus) kavandatud tegevusvaldkonna programmide ellu viimiseks.  Korraldatud  hangetest saab ülevaate PRIA kodulehelt.

Toetavate teemade sisulise kattuvuse vältimiseks toetuse taotluse koostamisel palume kindlasti tutvuda pikaajaliste programmide raames planeeritavate teemadega. Info on leitav veebiaadressil www.pikk.ee/valdkonnad/teadmussiirde-pikaajalised-programmid,  kus on avaldatud programmi kirjeldused, lingid riigihangete hankedokumentide juurde, hanke võitnute tegevuste täpsustatud kavad jms.

Käesolevaks taotlusvooruks ei  ole ELÜPS § 71 lõike 8 alusel ministri käskkirjaga kehtestatud prioriteetsete teemade loetelu.

Täpsema info toetuste eesmärkide ja tingimuste kohta leiate alljärgnevalt:

 

Eesmärk

Vastuvõtuaeg ja koht

Toetuse tutvustus/tingimused

Toetuse määr ja suurus

Toetuse määramine ja väljamaksmine

Lisainfo ja kontakt

EESMÄRK

Toetuse eesmärgiks on:

• Läbi erinevate teadmussiirde tegevuste parandada põllumajanduse, metsa ja põllumajandustoodete töötlemisega tegelevate ettevõtjate ja nende töötajate konkurentsivõimet  ja ressursitõhusust.
• Parandada teadlikkust keskkonnahoidlikkusest, panustades samal ajal maapiirkondade majanduse jätkusuutlikkusse.   

Tagasi algusse

VASTUVÕTUAEG JA -KOHT

Maakondliku ulatusega tegevuste elluviimiseks võetakse toetuse taotlusi vastu 16. jaanuarist kuni 20. jaanuarini 2017. a  PRIA maakondlikes teenindusbüroodes, posti teel PRIA keskuse aadressil Tähe 4, Tartu 51010 ja elektrooniliselt e-posti aadressil info [at] pria [dot] ee (info[at]pria[dot]ee).

PRIA maakondlikud teenindusbürood on avatud esmaspäevast reedeni kell 8.30-16.00. Taotluse esitamise aega on võimalik eelnevalt kokku leppida ja registreerida kõikidele vastuvõtmise perioodi päevadele infotelefonil 737 7678, samuti PRIA maakondlikes büroodes kohapeal ning internetipõhises eelregistreerimise süsteemis (www.pria.ee/broneering/).

Toetuse taotlemiseks tuleb esitada PRIA-le vormikohane avaldus ning selles esitatud andmeid tõendavad dokumendid (hinnapakkumused).

Kui taotlete PRIA kaudu toetust esmakordselt, on teil eelnevalt vaja registreeruda PRIA kliendiks. Selleks palume täita ja esitada „Avaldus andmete kandmiseks põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse." Avalduse ja selgitava teksti leiate PRIA kodulehelt. Andmete registrisse kandmise avalduse palume  esitada enne toetuse taotluse esitamist. 

Juhime tähelepanu, et taotluse koostamisel tuleb jälgida järgmist:

• erinevaid valdkondi käsitlevad tegevused tuleb esitada eraldi taotlusena;
• erinevatele tegevustele toetuse taotlemiseks tuleb esitada eraldi taotlused.

Mitme taotluse esitamisel, palume saata kõik taotlused eraldi e-kirjaga.

Üleriigiliseks tegevuseks loetakse vähemalt kahe maakonna lõppkasusaajale suunatud tegevus. Seda ka juhul, kui tegevus toimub ühes maakonnas, kuid tegevusest võivad osa võtta isikud üle Eesti (nt konverentsid). Samuti loetakse üleriigiliseks tegevuseks trükised, mis lähevad jaotamisele üle Eesti.

Maakondlikuks tegevuseks loetakse ühe maakonna lõppkasusaajale suunatud tegevus.

Toetuse lõppkasusaajaks on põllumajandustoodete tootmise või töötlemise, põllumajandusmaa hooldamise, põllumajandustoodetest mittepõllumajandustoodete töötlemise või metsa majandamisega tegelev füüsiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja tema töötaja ning eraõigusliku juriidilise isiku osanik, aktsionär, liige, juhtorgani liige ja tema töötaja.

Teadmussiirde ja teavituse tegevused on suunatud täiskasvanutele.

Juhime tähelepanu, et kui esitate PRIAsse taotluse, mis ei ole vormikohane või ei sisalda kõiki vajalikke dokumente, siis on teil võimalus puudused kõrvaldada taotluste vastuvõtuperioodi jooksul - taotlusvooru viimaseks päevaks. Kui taotluste vastuvõtuperioodi kestel taotluses olevad puudusi ei kõrvaldata, võib PRIA jätta taotluse läbi vaatamata (seda ei hakata sisuliselt menetlema).

Tagasi algusse

TOETUSE TUTVUSTUS/TINGIMUSED

Toetuse andmise ja kasutamise tingimused ning täpsem kord on sätestatud maaeluministri  17. juuni2015 määrusega nr 68  „Teadmussiirde ja teavituse toetus“  (muudetud 09.07.2016, RT I, 06.07.2016, 27 ), mis kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 67 lõike 2 ja määruse (EÜ) nr 1305/2013 artikli 14 alusel.

Taotlejad

Määruse kohaselt võib toetust taotleda juriidiline isik või asutus, kellel on:

• toetatavate tegevuste elluviimiseks vajaliku pädevusega personal;
• toetatava tegevuse korraldamise kogemus taotluse esitamise aastale eelnenud vähemalt kahe kalendriaasta jooksul;
• seadusest, põhikirjast või põhimäärusest tulenev tegevus täiskasvanute koolitamine. Taotleja põhikirjas, seaduses või põhimääruses võib täiskasvanute koolitamine olla nimetatud erinevalt näiteks täiendkoolituse või täiendõppe korraldamine, seminaride, konverentside ja teabeürituste korraldamine jmt. Põhikirja, seaduse või põhimääruse tervikteksti ei pea taotlemisel esitama;

 

Täienduskoolituste korraldamise puhul peab taotleja või koolituse korraldaja vastama täiskasvanute koolituse seaduses (edaspidi TäKS) sätestatud nõuetele. Täiendavaid selgitusi nimetatud seadusele saab lugeda Haridusministeeriumi dokumendist.

Juriidilisel isikul või asutustel peab olema teadmussiirde ja teavituse meetme raames toetatavate tegevuste elluviimiseks vajaliku pädevusega personal. See tähendab, et taotlusvormil tuleb märkida infopäeva esineja kogemus või pädevus isiku(te) kaupa, mis eeldab, et lisaks asutuse nimele on välja toodud ka pädevate isikute nimed. Nõue loetakse täidetuks kui nt esineja poolt esitatud teema kattub ametikoha põhivaldkonnaga. Kui teema ei kattu ametikoha põhivaldkonnaga, tuleb esitada lisaks kogemuse kirjeldus, kvalifikatsiooni tunnistus või koolituste nimekiri. Seega peab toetuse taotlejal olema tegevuse läbiviimiseks personal, kes omab piisavalt kogemusi, on korrapäraselt koolitatud või  omab vastavat kvalifikatsiooni.  Personal võib olla ka näiteks infopäevale või konverentsile kutsutud lektor või esineja, kellel peab olema koolitamiseks vastav pädevus.

Kogemuse all mõeldakse , et isikul on töö- või õpikogemus käsitletava teema edastamiseks. Korrapärase koolituse all mõeldakse kahe aasta jooksul vähemalt üks kord vastava teema koolitusel osalemist. Korrapärast koolitustel osalemist on oluline tõestada juhul, kui personalil ei ole piisavalt kogemusi või ei ole kvalifikatsiooni vastaval teemal, mida ta teadmussiirde ja teavituse tegevuse raames käsitleb. Kvalifikatsiooni all mõeldakse, et isikul on esitletaval teemal pädevus vastava kvalifikatsiooni näol.

Meetme määruse seletuskirjale vastavalt kontrollib PRIA personali pädevuse vastavust taotlusvormil esitatud kirjelduse alusel. Lisaks võib PRIA vajaduse korral küsida taotlejalt personali pädevuse kohta tõendusdokumente, näiteks CV, koolitusel osalemise tunnistus, töökogemuse kirjeldus jmt.

Toetuse taotlejal peab olema vähemalt kahe eelneva kalendriaasta jooksul kogemusi sarnase tegevuse korraldamisel. Varasem kogemus lihtsustab teatud ürituste paremat planeerimist, sh eelarve planeerimist ning tagab, et tegevus saab edukalt ellu viidud ja võimalikult paljudele huvilistele kvaliteetne info edastatud.

Nõudeid taotlejale kajastab meetme määruse § 3.

 

Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud

Abikõlblikud kulud sõltuvad tegevuste liigist. Täpsemalt on abikõlblikud kulud loetletud meetme määruse §-s 6 ja mitteabikõlblikud kulud §-s 7.

Juhime tähelepanu, et käibemaksu abikõlblikkus tuleneb “Teadmussiirde ja teavituse toetuse“ määruse § 7 lõikest 4, kus öeldakse, et käibemaks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 1303/2013 artikli 69 lõike 3 punkt c abikõlblik üksnes siis, kui see ei ole käibemaksuseaduse alusel tagasi nõutav. Seega käibemaksu abikõlblikuks lugemisel ei ole aluseks isiku otsus loobuda võimalusest käibemaksuseaduse alusel sisendkäibemaksu maha arvata või tagasi küsida vaid sõltub seaduses sätestatud võimalustest.

Näiteks riigilt ei ole teoreetilist võimalust käibemaksu tagasi saada (sisendkäibemaksu arvestatud käibemaksust maha arvestada) isikutel, kes:

• ei oma müügitulu (käivet);
• tegutsevad vaid tegevusalal, mis on maksustatud 0% käibemaksumääraga (loetletud käibemaksuseaduse § 15 lõikes 4);
• tegutsevad vaid tegevusalal, mis on maksuvaba (käibemaksuseaduse § 16).

 

§ 9 sätestab toetuse määrad, mis on maksimaalsed suurused tegevustele ning sinna ei saa käibemaksu juurde liita (näiteks on ettevõtte külastuse toetuse määr 2000 eurot ühe kalendripäeva kohta ning sinna ei saa enam juurde liita käibemaksu ehk ei saa taotlust esitada summale 2000+20%km=2400 eurot).

Standardiseeritud ühikuhinna puhul toetuse saaja tegelikke kulusid ega nendega kaasnevat sisendkäibemaksu ei kontrollita ning käibemaks ei mõjuta ka standardiseeritud ühikuhinna suurust.

Samuti ei saa vastavalt määruse § 9 lõikele 4¹ täienduskoolituse, infopäeva või konverentsi korraldajad lisaks juurde küsida osalejalt osavõtutasu.

Käesoleva toetuse abikõlblikud kulud hüvitatakse toetuse saajale ehk taotlejale, kellele on tehtud toetuse määramise otsus.

Toetavad tegevused

Toetatavad tegevused on kirjeldatud meetme määruse §-s 4. Toetatav on loomakasvatuse, taimekasvatuse, metsanduse, toiduainetööstuse ja ettevõtete majandamise valdkondades järgmiste tegevuste elluviimine:

• koolitustegevuse korraldamine;
  • täienduskoolituse korraldamine;
  • koolitus- või õppematerjali või käsiraamatu väljaandmine
  •  esitlus- või teavitustegevuse korraldamine;
    •  infopäeva korraldamine;
    •  konverentsi korraldamine;
    •  teabematerjali või elektroonilise väljaande väljaandmine või haldamine;
    •  esitlustegevuse korraldamine;
    •  ettevõtte külastuse või õpiringi korraldamine.

Täienduskoolituse eesmärgiks on seatud oskuste omandamine. Koolitustegevusena toetatakse tööalast koolitust, mis võimaldab kutse-, ameti- ja/või erialaste teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamist ja täiendamist, samuti ümberõpet. Mitmepäevane täienduskoolitus peab ajaliselt  vähemalt ¼ ulatuses sisaldama praktilist õpet.

Toetust ei anta täienduskoolituse raames sellise teoreetilise või praktilise õppe läbiviimiseks, mis moodustab osa kesk- või kõrghariduse tavaprogrammidest või -süsteemidest.

Koolitus- või õppematerjal või käsiraamat võib olla nii digitaalne kui paberil. Koolitusmaterjal koostatakse eelkõige koolitusel õpitava sisu toetamiseks. Koolitusmaterjal põhineb koolitaja käsitlusel  ja on suunatud väga kitsale sihtgrupile, mis määrab materjali sisu.

Õppematerjal ehk õppevahend on materjal, mille ülesanne on toetada õppimist ja pakkuda välja õppimise loogikat, mis sobib hästi just selle õppekavaga paremate õpitulemuse saavutamiseks. Õppematerjal käsitleb teemat, millel on avar ulatus ja mille järgi on laiem vajadus. Õppematerjal põhineb spetsialistide ja/või teadlas(t)e teadmistel, kogemustel ja praktikatel, on suunatud laiematele sihtgruppidele iseseisvaks õppimiseks.

Käsiraamat on raamat, mis sisaldab mingi elu- või tegevusvaldkonna kohta teavet ja kus see teave on süstematiseerituse tõttu kiirelt leitav. Käsiraamatu ülesanne on olla iseseisvaks juhendmaterjaliks piiritletud valdkonnas või teemal.

Infopäev on uuest, aktuaalsest teemast teavitamine, nt uued seadused, määrused, taime- või loomahaigused jne.

Konverents on organisatsioonide esindajate kogunemine teatavate kindlate küsimuste või probleemide arutamiseks ja otsustamiseks, teabe jagamiseks, konsultatsioonide korraldamiseks. Konverentsil on seotud teadus ja praktika, erinevad tegevustasandid. Ühepäevasel konverentsil toimuvad ühes kohas nii ettekande, stendid kui ka näitused.

Teabematerjali või elektroonilise väljaande väljaandmine või haldamine tähendab kõiki toiminguid kuni lõpliku materjali valmimiseni, alates käsikirjast kuni väljaandmiseni. Elektroonilise väljaande võib avaldada Internetis ning seda võib levitada digitaalsel infokandjal. See võib olla väga erineval kujul: nt CD, film, nutirakendus. Lisaks väljaandmisele võib toetatavate tegevuste hulka arvestada ka veebilehe või nutirakenduse haldamisega seotud kulud,  mis on tehtud tegevuse abikõlblikkuse perioodi jooksul. Perioodiline väljaanne on korrapäraselt (kord kuus, kord kvartalis jne.) välja antav väljaanne ning seejuures võib see olla nii paberil kui elektroonsena. Perioodilise väljaande maksimaalne ilmumise sagedus on kord kuus.

Esitlustegevused on praktilised tegevused, et illustreerida tehnoloogiat, uut või oluliselt parandatud tehnikat või uut tootmispraktikat. Tegevus võib toimuda nii ettevõttes kui mujal (nt teaduskeskuses, näitusehoones vm). Meetme raames toetatakse esitlustegevusi, mis tutvustavad uut juba olemasolevat tehnoloogiat, tegutsemis- või tootmisviisi. Toetatakse teavitustegevusi, millega teavitatakse sihtgruppe nende tööks vajalikel teemadel. Selgelt mõõdetavat kutsealaste oskuste arendamist ei toimu.

Ettevõtte külastus on teadmussiirde vorm, mille sisuks on kavandatud ja sihipärane tegutsevate ettevõtete või organisatsioonide külastus eeskätt põllumajanduse ja metsanduse valdkonnas. Ettevõtte külastus toimub reaalse ettevõtte töökeskkonnas, mis võimaldab osalejatel näha ja tunnetada ettevõtte tegevusvaldkonda, tööspetsiifilisi iseärasusi, töökeskkonna tegureid. Ettevõtte külastus annab külastajale reaalse ettekujutuse asutuse, firma, organisatsiooni vms igapäevatööst. Külastus hõlmab mitut koolitusmeetodit: vaatlus, praktilised tegevused, vahetu suhtlemine, kogemuste vahetamine. Külastus eeldab põhjalikku ettevalmistust nii korraldajate, ettevõtete kui ka osalejate poolt.

Õpiringi moodustab ühise huvi alusel ühinenud õppijate rühm, kes teatud perioodi jooksul plaanipäraselt kokku saab, et kas endi hulgast valitud juhi eestvedamisel või õpetaja juhendamisel teatud nähtusi ja protsesse tundma õppida, oma oskusi ja võimeid arendada. Õpiringi iseloomustab suhteliselt väike inimeste grupp ja avatud neutraalne keskkond. Õpiringis toimub teadlik ja tahtlik õppimine. Lisaks valdkonna- ja teemakohaste teadmiste ja oskuste täienemisele või lisandumisele saavutatakse ka koostööoskusi ja süvendatakse ning laiendatakse suhteid. Optimaalne grupi suurus on 7–12 inimest. Kindlasti on vajalik tegevuste koordineerimine ja ühine füüsiline õpiruum. Õpiringi juhendamine nõuab eelkõige grupiprotsesside ja grupi juhtimise kogemust.

Nimetatud tegevused ei tohi olla asutuse, toote, jne reklaamimiseks.

Toetatavale tegevusele on kehtestatud veel nõudeid, mida palume lugeda meetme määrusest (§ 5).

Osalejaid tuleb teavitada täienduskoolituse, infopäeva, konverentsi ja esitlustegevuse toimumise kohast ning ajast veebilehe www.pikk.ee vahendusel. Selleks edastab toetuse saaja info aadressile info [at] nouandeteenistus [dot] ee (info[at]nouandeteenistus[dot]ee).

Toetuse saaja peab teavitama ka PRIA-t infopaev [at] pria [dot] ee (infopaev[at]pria[dot]ee) ja Maaeluministeeriumi infopaev [at] agri [dot] ee (infopaev[at]agri[dot]ee) Teavitused peavad olema edastatud vähemalt kümme tööpäeva enne tegevuse toimumist.

Sihtvaldkonnad

Avalduse vormil on olemas sihtvaldkondade väli, mille täitmise vajadus tuleneb Eesti maaelu arengukavast 2014-2020 ning on seotud peamiselt meetme seireinfo kogumisega. Sihtvaldkondade kirjeldused on leitavad määruse (EL) 1305/2013 artiklis 5. Samuti on sihtvaldkonnad kirjeldatud Eesti Maaelu arengukavas 2014-2020 peatükis 5.

Toetuse taotluse avalduse täitmisel tuleb  valida iga esitatud taotluse kohta kõige sobilikum sihtvaldkond, millesse tegevus panustab. Kui taotlus hõlmab mitut sihtvaldkonda, tuleb ikkagi valida üks ja kõige sobilikum. Sihtvaldkondade valik tehakse avalduse tabeli vastaval väljal noolekesele klõpsates avanevast menüüst. Kokkuvõttev lühikirjeldus on toodud ka avalduse vormi selgituse töölehel.

Hinnapakkumine

Kui koolitusmaterjali, õppematerjali, käsiraamatu väljaandmise või  teabematerjali, elektroonilise väljaande, väljaandmise ja haldamise käibemaksuta maksumus ületab 3000 eurot, peab taotleja olema saanud vähemalt kolmelt asjakohast teenust osutatavalt isikult võrreldavad hinnapakkumused. Kui nimetatud tegevuste maksumus ei ületa 3000 eurot või kui asjaomases valdkonnas on ainult üks teenuse pakkuja, peab taotleja olema saanud vähemalt ühe hinnapakkumise. Autoritasude kohta ei pea hinnapakkumust esitama.

Vähese tähtsusega abi  põllumajandustoodetest mittepõllumajandustoodete töötlemises

Põllumajandustoodetest mittepõllumajandustoodete töötlemise teemal  korraldatud tegevuses osalemine on vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013  tähenduses (edaspidi vähese tähtsusega abi) ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. Vt meetme määruse § 2.

Vähese tähtsusega abi andmise reegleid tuleb järgida ainult selliste täienduskoolituse, infopäevade, konverentside ja esitlustegevuse korraldamisel, kui korraldatava ürituse tegevuse teema on suunatud põllumajandustoodetest mittepõllumajandustoodete töötlemisele (nt. õuntest õunamoosi valmistamine).

Põllumajandustoodete esmatootmise teemal, mis on nimetatud aluslepingu I lisas (leitav kui klõpsate vasakus veerus oleval menüü sõnal „Lisad“), ei ole riigiabi reegleid rakendada vaja ning on võimalik rakendada toetust määraga 100%. Põllumajandustooteks loetakse aluslepingu I lisas loetletud tooted, välja arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1379/2013 I lisas loetletud kalandus- ja vesiviljelustooted. Põllumajanduslik esmatootmine on aluslepingu I lisas loetletud põllundus- ja loomakasvatussaaduste tootmine ilma täiendava töötlemiseta kõnealuste toodete olemust muutmata.

Aluslepingu I lisa loetelu selgitav info asub aadressil: eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:C:2011:137:0001:0397:et:PDF

Riigiabi või vähese tähtsusega abi saaja on konkurentsiseaduse tähenduses ettevõtja, kes osaleb ise või kelle töötaja, osanik, aktsionär, liige või juhtorgani liige osaleb toetatavas tegevuses - s.t lõppkasusaaja.

Konkurentsiseaduse § 33 kohaselt peab abi andja (PRIA) tegema otsuse abisaajale vähese tähtsusega abi määramise kohta. Käesoleva määruse mõistes on abisaajaks tegevuses osaleja.

 Meetme määruse § 18 lõike 6 kohaselt peab toetuse saaja teavitama abisaajaid (tegevuses osalevaid ettevõtjaid) neile määratud vähese tähtsusega abist.

Toetuse saajal tuleb ürituse toimumise kohta antavas eelteavituses  teada anda, kas kavandatav tegevus on riigiabi  ja orienteeruv riigiabi  suurus iga üritusel osaleja kohta.

Pärast ürituse toimumist peab toetuse saaja teatama osalejatele kirjalikult  täpse abi suuruse osaleja kohta ja kontrollima ka vähese tähtsuse abi ülemmäärast kinnipidamist.

Kõigi vähese tähtsusena antavate abide summa iga tegevuses osaleva ettevõtja kohta ei või ületada 200 000 eurot kolme eelneva majandusaasta jooksul.

Ühe ettevõtja termin on selgitatud komisjoni määruse (EÜ) nr 1407/2013 artikli 2 punktis 2.

Vähese tähtsusega vaba jäägi suurust on võimalik kontrollida registrist Rahandusministeeriumi veebi www.fin.ee/riigiabi kaudu. 

Vähese tähtsusega abi piirmäära arvestamisel käsitletakse ühe ettevõtjana Eesti sisest kontserni.
See tähendab, et  kontserniks loetakse vaid Eestis seoseid omavaid ettevõtteid. Kui näiteks Eestis asuva tütarettevõtte A emaettevõte B asub Soomes ja sellel emaettevõttel on Eestis veel teinegi tütarettevõte C, siis vähese tähtsusega abi arvestamisel lähtume vaid ettevõtte A vähese tähtsusega abi suuruse jäägist. Teise Eestis asuva tütarettevõtte C vähese tähtsusega abi ei vaatle.

Abi saamise hetkeks loetakse ürituse toimumise alguse kuupäeva.

Kui abi saaja (koolitusel osaleva töötaja ettevõtte) vähese tähtsusega abi maht on täis, tuleb osalejal tegevuses osalemise eest endal tasuda.

Riigiabi saavad ettevõtjad on kohustatud ise pidama arvestust saadud vähese tähtsusega abi summa üle. 

Toetuse saaja esitab peale tegevuse elluviimist PRIA-le tegevuses osalenute nimekirja ja nende kohta arvestatud abi suuruse ning PRIA kannab saadud vähese tähtsusega abi summa riigiabi registrisse.

Kui ühest ettevõttest osaleb mitu töötajat, siis vähese tähtsusega abi registrisse kandmisel  osaleja kohta arvestatud summad summeeritakse ja kantakse registrisse ettevõtte kohta ühe summana.

Riigiabi metsanduses

Metsa majandamise teemal korraldatud tegevusel osalemine on riigiabi komisjoni määruse (EL) nr 702/2014  artikli 38 tähenduses.

Nimetatud määruse artikli 6 lõike 1 kohaselt võib abi anda vaid nende tegevuste eest, millel on ergutav mõju. Abil loetakse olevat ergutav mõju, kui abisaaja (üritusel osaleda soovija) on esitanud kirjaliku abitaotluse enne projekti või tegevusega seotud töö alustamist. Lähtudes komisjoni selgitusest on abisaajaks toetuse lõppkasusaaja, kes peab esitama toetuse taotlejale taotluse enne toetatava tegevusega alustamist.

Selleks, et  toetuse saaja saaks tegevusel osalejate käest osalemissoovi väljendavad avaldused (abitaotlused), peab ta nimetatud avalduse soovitusliku vormi avaldama oma kodulehel või korraldama selle edastamise üritusel osalejatele.

Abi ei või anda raskustes olevale ettevõtjale (st PRIA ei maksa toetust raskustes olevate ettevõtjate töötajate kohta, kes osalesid toetaval üritusel).

Ettevõtja raskustes (mitte)olemist hindab esimesena ettevõtja ise, siis toetuse saaja. Tegevuses osalev ettevõtja esitab taotlejale kinnituse, et ta ei ole raskustes komisjoni määruse (EÜ) nr 702/2014 artikli 2 punkti 14 mõiste kohaselt.

Taotleja saab veenduda osaleja esitatud info õigsuses tutvudes tema  majandusaasta aruannete või muu avalikult saada oleva infoga.

Tagasi algusse

TOETUSE MÄÄR JA SUURUS

Toetust antakse kuni 100% abikõlblikest kuludest.

Tähelepanu palume pöörata ka erinevatele tegevuste, kulude ja taotluse kohta kehtestatud piirmääradele, milliseid käsitleb meetme määruse § 9.

Üritustel osalejate arv peab vastama meetme määruse  § 5 lõikes 6 toodud nõuetele.

Toetuse lihtsustatud korras maksmiseks on välja töötatud standardiseeritud ühikuhinnad. Ühikuhinnad saadi Maaelu Arendajate Ühingu läbiviidud uuringu tulemusel. Standardiseeritud ühikuhinna rakendamise aluseks on Euroopa parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 1303/2013 artikkel 67 lõige 1 punkt b) ja lõige 5.

Meetme määruses on kehtestatud täienduskoolituse puhul osalemistasu maksumus ühe kalendripäeva kohta 65 eurot, infopäeva puhul 47 eurot ning konverentsi korraldamise korral 84 eurot osaleja kohta.

Oluline muudatus võrreldes eelmise perioodiga on see, et  kui taotlete toetust täienduskoolituse, infopäeva ja konverentsi korraldamiseks, siis ei pea PRIA-lt raha saamiseks esitama kuludokumente, vaid koos maksetaotlusega tuleb kümne tööpäeva jooksul arvates tegevuse lõppemisest esitada tegevuses osalenud isikute allkirjadega vormikohane nimekiri.  

Esitlustegevuse korral tuleb koos maksetaotlusega kümne tööpäeva jooksul arvates tegevuse lõppemisest samuti esitada tegevuses osalenud isikute allkirjadega vormikohane nimekiri. Raha saamiseks tuleb esitada ka kuludokumendid, milleks  on aega kaks aastat peale PRIA poolt toetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemist.

Ülejäänud tegevuste (koolitus- või õppematerjali või käsiraamatu väljaandmise, teabematerjali või elektroonilise väljaande väljaandmise või haldamise, ettevõtte külastuse või õpiringi korraldamise) eest toetuse saamiseks on vaja PRIA-le esitada koos maksetaotluse ja tegevuses osalejate nimekirjaga ka kuludokumentide nimekiri  koos kuludokumentidega. Kui toetatava tegevuse teema seostub väheste tähtsuse abiga või riigiabiga, siis peab olema osalejate nimekirjas täidetud ka veerg „abisumma osaleja kohta“.

Õpiringide puhul on üheks nõudeks, et õpiring peab toimuma taotluses esitatud perioodil vähemalt neli korda ehk toetus makstakse välja üksnes siis, kui toetuse saaja on korraldanud kõik taotluses esitatud kokkusaamised.

Kui üritusel osaleb vähem osavõtjaid kui algselt planeeritud, siis makstakse toetus vastavalt osalejate arvule, samas peab olema täidetud miinimum nõue osalejate arvu kohta. Kui osaleb rohkem, siis makstakse toetus välja vastavalt taotluses heaks kiidetud summale.

Tagasi algusse

TOETUSE MÄÄRAMINE JA VÄLJAMAKSMINE

PRIA kontrollib vastuvõetud taotluse nõuetele vastavust ja selles esitatud andmete õigsust ning taotleja ja toetatava tegevuse vastavust Euroopa Liidu õigusaktides, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses (ELÜPS), arengukavas ja meetme määruses sätestatud nõuetele.

Taotluste hindamine ja nõuetele vastavuse kontroll

PRIA edastab vastuvõetud toetuse taotlused hindamiseks hindamiskomisjonidele.

Üleriigilise ulatusega tegevuste hindamiseks moodustab PRIA valdkondlikud hindamiskomisjonid.

Maakondliku tegevuse elluviimiseks esitatud taotluste hindamiseks ning taotluste paremusjärjestuse koostamiseks moodustavad hindamiskomisjonid vastavad maavanemad.

Taotlusi hinnatakse ELÜPS § 77 lõike 4 alusel enne kavandatava tegevuse nõuetele vastavuse kontrollimist meetme määruse § 14 lõikes 9 ja lisas 1  sätestatud hindamiskriteeriumide alusel.

Taotluse hinde kujunemise kohta on koostatud lisaks määruse seletuskirjas olevale ka exceli vormingus näide.

PRIA kontrollib taotluse nõuetele vastavust pärast taotluse hindamist ning üksnes nende taotluste puhul, mis kuuluksid rahuldamisele hindamistulemuste alusel koostatud taotluste paremusjärjestuse kohaselt. Taotluse rahuldamise otsus tehakse neile toetuse taotlustele, mis on saanud iga hindamiskriteeriumi koondihindeks vähemalt kaks hindepunkti. Koondhindeks on aritmeetiline keskmine arv, mis saadakse hindajate poolt antud hinnete summa jagamisel hindajate arvuga. Hinde kujunemise näidis on leitav meetme määruse (muudetud 09.06.2016) seletuskirjast  kui ka lisamaterjali all olevast exceli tabelist.

Taotluse hindamise kriteeriumidest ja hindamise korra täpsustavatest  tingimustest palume lugeda meetme määrusest (§14) ja taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimustest (§ 16).

Taotluste paremusjärjestuses loetakse paremaks kõrgema hindepunktide kaalutud keskmise saanud taotlus. PRIA avaldab paremusjärjestuse kodulehel meetme infot kajastaval lehel pealkirja „Taotluste hindepunktid “ all. Info puudumisel saata päring info [at] pria [dot] ee (info[at]pria[dot]ee).

PRIA teeb taotluse rahuldamise otsuse, taotluse osalise rahuldamise otsuse või taotluse rahuldamata jätmise otsuse 100  tööpäeva jooksul arvates taotluse esitamise tähtaja viimasest päevast ehk 16. juuniks 2017.

PRIA teeb taotluse rahuldamise otsused teatavaks elektroonilise kätte toimetamise teel põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris olevale e-posti aadressile sel juhul kui olete toetuse taotlemise avaldusele teinud vastava märke. Seega palume teil üle kontrollida PRIA kliendiregistris olevad andmed kas e-PRIAs või võtta ühendust kliendiregistriga.

Toetuse saaja viib tegevused ellu ja esitab tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid kuni neljas osas ühe taotluse kohta kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest.

PRIA otsustab toetuse maksmise sellise aja jooksul, et toetusraha oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole kolme kuu jooksul nõuetekohaste maksedokumentide laekumisest arvates.

Tagasi algusse

LISAINFO JA KONTAKT

Lisainfot saab PRIA maakondlikest teenindusbüroodest ja Tartu keskusest Tähe tn 4, tel 737 7678, e-postiga aadressil info [at] pria [dot] ee (info[at]pria[dot]ee)