Taotluste vastuvõtt lõpetati 10. septembril 2024. a, sest taotlusvooruks ettenähtud eelarve ammendus.
Tutvustus
Toetuse eesmärk on suurendada bioloogilist mitmekesisust, vähendada soovimatut kaaspüüki ning mereimetajate ja -lindude hukkumist püünistes. Selektiivsete püüniste kasutuselevõtmine aitab kaasa alamõõduliste kalade ja soovimatute liikide kaaspüügi vähendamisele. Hülgekindlate püüniste ja hülgepeletite kasutuselevõtmine kaitseb mereimetajaid püünistesse kinnijäämise ja püünistes hukkumise eest ning seeläbi aitab kaasa loodusliku mitmekesisuse säilimisele.
Toetus panustab „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ kaheksandasse tegevussuunda, mis on kestlik kalandus. Selle tegevussuuna üks eesmärke on majandada kalavarusid keskkonnateadlikult ja jätkusuutlikult ning tagada seeläbi nende hea seis.
Taotlusvooru eelarve on 3 617 000 eurot. Toetust rahastatakse 70% ulatuses Euroopa Merendus- , Kalandus- ja Vesiviljelusfondist ning 30% ulatuses Eesti riigieelarvest.
Toetustaotlusi saab esitada alates 26. juunist 2024. a. Taotluste eeltäitmine toimub 19.-25. juunil 2024. a. Taotluste vastuvõtt on avatud kuni taotlusvooru eelarveliste vahendite lõppemiseni. Taotluste vastuvõtmise peatamisest ja taasavamisest teatab PRIA väljaandes Ametlikud Teadaanded ja oma veebilehel.
Taotlusi saab esitada e-PRIAs. e-PRIA juhendid on leitavad portaalis iga vastava teenuse juures ning PRIA kodulehel.
Kui taotlete PRIA kaudu toetust esmakordselt, on teil eelnevalt vaja registreeruda PRIA kliendiks. Kliendiks registreerumise ja kliendiandmete muutmise kohta leiate infot siit. Andmete registrisse kandmise avalduse palume esitada enne toetuse taotluse esitamist.
Tingimused
Toetust võib taotleda äriregistris registreeritud ettevõtja, kellel on kalapüügiseaduse alusel ja korras antud kehtiv kaluri kalapüügiluba püügiks merel või siseveekogul. Kaluri kalapüügiluba on kehtiv, kui selle eest on tasutud riigilõiv ning kaluri kalapüügiluba on välja võetud.
Toetust antakse järgmiste tegevuste elluviimiseks:
- Peipsi, Pihkva- ja Lämmijärvel sellise ankurdatud mõrra kasutuselevõtmiseks, mille juht- ja karjaaia silmasuurus on vähemalt 86 mm ning kere, kaasaarvatud kalakotisilmasuurus vähemalt 76 mm ning millel on kalakoti sulguri poolt vähemalt esimene mõrravits raam, mis võimaldab püügivahendi nõudmisel kinnitada mõrd laeva parda külge;
- Rannapüügil sellise ülisuure molekulaarmassiga polüetüleenkiust valmistatud kalakotiga mõrra kasutuselevõtmine, mille suu on varustatud selekteeriva paneeliga, mis takistab hülge sisenemist püügivahendisse;
- Hülgepeleti kasutuselevõtmine kala püügil mõrra või kastmõrraga.
Sisevetel ei kasutata püügivahendi määratlemisel suu kõrgust, seega sisevete püügivahendite puhul saab taotleja valida mõrra suu kõrguse, mis on talle sobiv. Kui taotlejal on kasutada ääre- või avaveemõrd, mille suukõrgust ei reguleerita, kuid taotleja kasutab püügiks sisevetel konkreetse suu kõrgusega ääre- või avaveemõrda, siis sellisel juhul taotlusel, valib taotleja taotlusel mõrra suu kõrguse vastavalt määruse § 3 lõike 3 punktides 1–6 sätestatule. Samamoodi tuleb toimida Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kasutatava püügivahendiga mõrd mõrrajadas.
Toetust saab küsida ainult neile püügivahenditele, mis taotlejale on püügivõimalusena jaotatud toetuse taotlemise aastaks, ning millest on maha arvatud need samaliigilised püügivahendid, mille välja vahetamiseks on taotleja käesoleva määruse alusel juba toetust saanud.
Näiteks kui taotlejal on olemas püügivõimalus nelja kuni 1 meetrise suu kõrgusega ääremõrra kohta, siis on tal võimalik küsida toetust nelja sama liiki ääremõrra väljavahetamiseks. Juhul kui sama taotleja on varem sama määruse alusel välja vahetanud kaks kuni 1 meetrise suu kõrgusega ääremõrda, lahutatakse need püügivahendid kalapüügiloale märgitud samaliigiliste püügivahendite arvust maha ning taotlejal on teistkordsel toetuse taotlemisel õigus taotleda toetust ainult kahe kuni 1 meetrise suu kõrgusega ääremõrra välja vahetamiseks.
Taotleja peab omama alla 12-meetrise üldpikkusega kalalaeva, millel on kehtiv kalalaevatunnitus ning mis on kantud maaeluministri 28. novembri 2017. a määruse nr 79 „Kalalaeva segmendid ja nende tunnused, kalalaevastiku segmenti kantavale kalalaevale esitatavad nõuded ning kalalaevastiku segmenti lisamise võimalus“ § 2 lõikes 1 nimetatud 4S2 või 4S4 segmenti ja millega ei kasutata veetavaid püüniseid.
Taotleja peab olema taotluse esitamise päevale eelnenud kahel kalendriaastal määruse § 8 lõikes 2 punktis 8 nimetatud kalalaevaga püüdnud kala vähemalt 60 kalendripäeva.
Püügipäevasid loetakse püügipäeviku või kutselise kalapüügiregistri elektrooniliste sissekannete alusel.
Pikemalt on nõuded taotluse esitamiseks välja toodud määruse §-des 8 ja 9.
Abikõlblikud on määruse § 2 lõikes 2 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis on mõistlikud, sihtotstarbelised, majanduslikult soodsaimad, üksikasjalikult kirjeldatud ja vajalikud projektitoetuse eesmärgi saavutamiseks ning tehtud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikliga 63.
Abikõlblikud on järgmised kulud:
- § 2 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud püügivahendite ostmise kulu;
- § 2 lõike 2 punktis 3 nimetatud hülgepeleti ostmise kulu;
- regionaalministri 19. juuli 2023. a määruses nr 45 „Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021–2027 toetuse objekti tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused ja kord“ sätestatud toetuse objekti tähistamise ja Euroopa Liidu osalusele viitamise kulu.
Maksimaalne püügivahendite arv toetuse taotleja kohta on taotlejale toetuse taotlemise aastaks püügivõimalusena jaotatud püügivahendite arv, millest on maha arvatud need samaliigilised püügivahendid, mille ostmiseks on taotleja selle määruse alusel juba toetust saanud.
Näiteks kui toetuse taotlejal on olemas õigus kasutada 4 ääremõrda suu kõrgusega kuni 1 meeter ning EMKF perioodil on ta toetusega välja vahetanud 2 ääremõrda, siis on tal võimalik küsida toetust vaid 2 ääremõrra väljavahetamiseks. Seega toetusega väljavahetatud püügivahendite arv ei või ületada toetuse taotlejale püügivõimalusena jaotatud püügivahendite arvu.
Määruse § 2 lõikes 2 punktis 3 sätestatud tegevuse elluviimise korral (hülgepeleti soetamisel) on mitteabikõlblikud järgmised kulud:
- Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1139 artiklis 13 punktides f, k ja l nimetatud kulud;
- kulu, mis on tehtud enne Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (edaspidi PRIA) taotluse esitamise päeva;
- määruse § 4 lõike 2 punktis 2 nimetatud kulu, kui toetuse taotlejal on kutselise kalapüügi luba vaid sisevetel püüdmiseks
- liisingu kulu;
- kasutatud asja soetamise kulu (samuti ei ole lubatud püügivahendite ehitamiseks kasutada varem kasutatud komponente, näiteks võrgulina, ujukid, nöörid jms);
- sularahamakse, lepingu sõlmimisega või kindlustamisega seotud kulu, intress, tagatismakse ja finantsteenusega seotud muu kulu;
- riigilõiv, tollimaks, trahv, finantskaristus ja vaide ning kohtumenetluse korral menetluskulud;
- toetatava tegevuse elluviimise seisukohast põhjendamatu kulu.
Nõuded püügivahendite hinnapakkumustele
Kui toetust küsitakse püügivahendite parendamiseks, siis ei ole vaja hinnapakkumusi esitada, samuti ei ole maksetaotluse esitamiseks vaja esitada kuludokumente.
Nõuded hülgepeleti hinnapakkumustele
Kui toetust taotletakse hülgepeleti soetamiseks, siis peab taotleja esitama üksteisest sõltumatute pakkujate käest vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust, kui toetatava tegevuse raames kavandatava töö või teenuse või soetatava vara käibemaksuta maksumus ületab 5000 eurot.
Hinnapakkumuse saamiseks peab toetuse taotleja esitama ettevõtjale pakkumiskutse, kus on kirjeldatud millist tööd, teenust või vara soovitakse. Pakkumiskutsed, mis konkureerivatele ettevõtjatele esitatakse peavad olema identsed ning pakkumiskutsete esitamine peab olema tõendatud, näiteks e-kirjaga, millega kutse on saadetud. Saadud pakkumused peavad olema võrreldavad ja vastama pakkumiskutses kirjeldatud tööle, teenusele või kaubale. Saadud pakkumused peavad olema tõendatud: hinnapakkumused on allkirjastatud (digitaalse või käsiallkirjaga) või on pakkumusele lisatud pakkumuse saamist tõendav dokument, näiteks koopia e-kirjast, millega hinnapakkumus saadi, või mõni muu dokument, mis tõendab pakkumuse saamist.
Pakkumus peab sisaldama taotleja nime, hinnapakkuja nime ja kontaktandmeid, hinnapakkumuse väljastamise kuupäeva ning töö, teenuse või vara üksikasjalikku kirjeldust ning käibemaksuta ja käibemaksuga maksumust.
Kui kavandatava töö, teenuse või kauba käibemaksuta maksumus jääb alla 5000 euro, ei ole võrreldavate hinnapakkumiste võtmine kohustuslik ja piisab hinnakalkulatsiooni esitamisest.
Hinnakalkulatsioonis tuleb selgelt tõendada, millisel teel töö, teenuse või kauba hind saadi. Tõendiks võib olla näiteks hinnapakkumus, e-poe väljavõte, eksperthinnang, hinnakiri, informatsioon teenust või kaupa pakkuva ettevõtte koduleheküljelt. Lisatud informatsioon peab olema kontrollitav ja taasesitatav. Hinnapakkumusel peab olema selgelt välja toodud pakutava hülgepeleti tehniline spetsifikatsioon, kasutatavate komponentide nimetus jms.
Hinnapakkumuste arv võib jääda alla kolme juhul, kui kolme hinnapakkumuse küsimine on objektiivselt võimatu, näiteks kui toodet pakub vaid väike arv tootjaid. Selle kinnituseks võib esitada saadetud pakkumuskutsed, millele on vastatud eitavalt. Arvestada tuleb, et hülgepeleteid pakuvad ka Soome ja Rootsi tootjad. Seega juhul kui pakkujaid on Eestis ainult üks, siis ei ole see objektiivne asjaolu, mis lubab piirduda vähema arvu pakkumustega.
Lubatud ei ole soetada hülgepeleti erinevaid komponente, mis iseseisvana maksvad alla 5000 euro, ja seadme koostamist eraldi komponentidest iseseisvalt. Funktsionaalse koostoime all tuleb mõista, et kui mõni seadme osa jäetakse soetamata, siis ei ole võimalik seadet kasutada eesmärgipäraselt.
Hinnapakkumust ei või küsida endaga seotud isiku käest tulumaksuseaduse § 8 tähenduses.
Kui toetuse taotleja korraldab ostumenetluse pärast taotluse esitamist, tuleb esitada toetuse taotlemisel prognoos. Prognoosis tuleb selgelt tõendada, millisel teel töö, teenuse või kauba hind saadi. Tõendiks võib olla näiteks hinnapakkumus, e-poe väljavõte, eksperthinnang, hinnakiri, informatsioon teenust või kaupa pakkuva ettevõtja koduleheküljelt. Lisatud informatsioon peab olema kontrollitav ja taasesitatav.
Paragrahv 8 lõikes 1 nimetatud ettevõtjad, kellele on kalapüügiseaduse alusel ja korras antud kaluri kalapüügiluba püügiks merel või siseveekogul ei ole hankijad riigihankeseaduse tähenduses ning neile ei laiene riigihankeseaduse nõuded.
Kui hülgepeleti soetamise raames tellitava töö, teenuse või ostetava vara eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on 60 000 eurot või sellest suurem, peab taotleja korraldama ostumenetluse riigihangete registris olenemata sellest, et toetuse taotleja ei ole hankekohuslane riigihangete seaduse mõistes. Ostumenetluse läbiviimiseks kasutab toetuse taotleja menetlusliiki „toetuse saaja ost“ ja hankija alaliiki „toetuse saaja, kes ei ole hankija riigihankeseaduse tähenduses“. Ostumenetluse võib läbi viia ka peale PRIA toetuse rahuldamise otsuse tegemist, sellisel juhul esitab toetuse taotleja taotlemisel toetatava tegevuse eelarve. Täpsemalt kirjeldatud määruse § 7.
Toetuse määrad
Püügivahendi kasutuselevõtmise toetuse puhul kehtivad järgmised ühikuhinnad:
- ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 meeter - 4836 eurot;
- kahekereline ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 meeter - 6328 eurot;
- ääremõrd suu kõrgusega 1,01 meetrit kuni 3 meetrit - 6471 eurot;
- kahekereline ääremõrd suu kõrgusega 1,01 meetrit kuni 3 meetrit- 9099 eurot;
- avaveemõrd suu kõrgusega 3,01 meetrit ja enam - 8040 eurot;
- kahekereline avaveemõrd suu kõrgusega 3,01 meetrit ja enam - 14 533 eurot.
Püügivahendi kasutuselevõtmisel toetust makstakse nimetatud ühikuhindade alusel ja kuludokumente esitama ei pea.
Hülgepeleti kasutuselevõtmisega seotud toetuse maksimaalne määr on 80 protsenti abikõlblike kulude maksumusest. Hülgepeletile toetuse saamisel peab toetuse saaja esitama kuludokumendid, mis on toodud määruse § 12 lõikes 2.
Toetuse määramine
PRIA teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 30 tööpäeva jooksul arvates nõuetekohase taotluse esitamisest.
Nõuetekohase toetuse taotluse rahuldamise otsuse teeb PRIA kalandusturu korraldamise seaduse § 45 lõike 3 punkti 2 alusel ehk kui EMKVF-i meetme tingimustes ei ole EMKVF-i toetuse taotluste hindamist ette nähtud, rahuldatakse nõuetekohased taotlused toetuse andmiseks ettenähtud vahendite piires eelistades ajaliselt varem esitatud taotlusi.
Kui taotluse nõuetele vastavuse kontrollimise käigus tehakse kindlaks, et taotlus või toetatav tegevus ei vasta toetuse saamiseks esitatud nõuetele, teeb PRIA kalandusturu korraldamise seaduse § 45 lõike 6 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
Toetuse maksmiseks esitab toetuse saaja määruse § 12 toodud dokumendid. Toetus makstakse välja üksnes abikõlblike kulude hüvitamiseks juhul, kui toetuse saaja on toetatavad tegevused nõuetekohaselt ellu viinud.
Püügivahenditele makstakse toetus välja ainult siis, kui soetatud püügivahendile on teostatud PRIA kohapealne kontroll.
PRIA teeb toetuse maksmisest keeldumise otsuse, kui enne toetuse maksmist tehakse kindlaks kalandusturu korraldamise seaduse § 45 lõikes 6 sätestatud taotluse rahuldamata jätmise alused või kui toetuse saaja ei ole täitnud toetuse saaja kohustusi.
PRIA teeb toetuse maksmise või toetuse maksmisest keeldumise otsuse 30 tööpäeva jooksul arvates nõuetekohaste dokumentide saamisest.
Kohustused
Toetuse saaja peab toetatava tegevuse ellu viima, sealhulgas esitama kõik määruse § 2 lõike 2 punktis 3 sätestatud tegevusega seotud kuludokumendid, taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäevaks. Taotleja saab tegevuste elluviimise tähtaja määrata ise, kuid seejuures tuleb tähele panna, et see ei tohi olla rohkem kui kaks aastat alates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest.
Toetuse taotleja peab soetatud püügivahendeid ja hülgepeleteid sihipäraselt kasutama vähemalt 5 aasta peale viimase toetusosa väljamaksmise kuupäeva. Soetatud püügivahendid ja muud seadmed peavad olema töökorras ja hooldatud.
Toetuse saaja ei või püügivahendeid või hülgepeletit kasutusele võtta enne PRIA kohapealset kontrolli. Kohapealse kontrolli teostamiseks tuleb püügivahend või hülgepeleti kuival maal asetada selliselt, et PRIA ametnikul oleks võimalik veenduda selles, et püügivahendi ehitamiseks on kasutatud uusi materjale, mõrra suu ette on asetatud selekteeriv paneel, mis takistab hüljeste sisenemist püügivahendisse ning kas kasutatud on nõuetekohase silmasuurusega mõrralina. Samuti peab olema PRIA ametnikul võimalus mõõta mõrra suu kõrgust ning veenduda, kas tegemist on ühe või kahekerelise mõrraga.
Toetuse saaja tagab toetatava tegevuse sihtotstarbelise kestuse, sealhulgas säilitab ja kasutab toetuse abil ostetud või ehitatud vara sihtotstarbeliselt, vähemalt viis aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest.
Toetuse saaja täidab sihipärase kasutamise perioodi lõpuni järgmiseid kohustusi (määruse § 11):
- täidab § 8 lõike 2 punktides 3, 5, 6 ja 8 sätestatud taotlejale esitatavaid nõudeid;
- § 2 lõike 2 punktis 3 sätestatud tegevuse elluviimisel eristab selgelt oma raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest;
- võimaldab teha auditit, teostada järelevalvet või teha muud toetuse saamisega seotud kontrolli ning osutama selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldama viibida toetuse saaja kinnisasjal, ehitises ja ruumis ning läbi vaadata dokumente ja vara kohapeal;
- esitab auditi tegemiseks, järelevalve teostamiseks või muu kontrolli tegemiseks vajalikud andmed ja dokumendid määratud tähtaja jooksul;
- näitab, et tegemist on Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi toetuse abil elluviidava tegevusega, kasutades selleks regionaalministri 24. juuli 2023. a määruses nr 45 „Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021–2027 toetuse objekti tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused ja kord“ ettenähtud sümboleid ja teavitustegevusi. Loe objektide tähistamisest lähemalt siit;
- teavitab taotluse rahuldamise otsuse teinud asutust taotluses esitatud või toetatava tegevusega seotud andmete muutumisest või tegevuse elluviimist takistavast asjaolust, sealhulgas vara üleandmisest teisele isikule.
- viib ellu toetatava tegevuse, sealhulgas esitama kõik § 2 lõike 2 punktis 3 sätestatu tegevusega seotud kuludokumendid, taotluse rahuldamise otsuses nimetatud tähtpäevaks, ent hiljemalt kahe aasta pärast arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest;
- tagab PRIA-le riigihangete registris juurdepääsu ostumenetlusele;
- täidab § 8 lõike 2 punktides 2, 7 ja 9 sätestatud taotlejale esitatavaid nõudeid kuni PRIA poolt viimase toetusosa maksmiseni.
- toetuse saaja ei tohi toetuse abil ostetud § 2 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud püügivahendeid ega § 2 lõike 2 punktis 3 nimetatud hülgepeletit kasutusele võtta enne PRIA kohapealset kontrolli.
