Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus 2019

Meede 10.1.7 MAK 2014-2020

MAK ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi logo

Tutvustus

EESMÄRK

Poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse (edaspidi PLK) üldeesmärk on parandada poollooduslike koosluste ja nendega seotud liikide seisundit.

Spetsiifilised eesmärgid:

  • parandada poollooduslike koosluste hooldamise kvaliteeti, sealjuures suurendada põllumajandusloomade abil hooldatavate poollooduslike koosluste osa;
  • parandada poollooduslike kooslustega seotud liikide seisundit;
  • suurendada hooldatavate alade pindala;
  • säilitada ja suurendada elurikkust ja maastikulist mitmekesisust.

Meetme eelarve 2019. aastal esitatud taotluste rahastamiseks on 5 500 000 €.

Kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamiseks vajaminev summa ületab taotlemise aastaks määratud eelarvet, vähendab PRIA toetuse ühikumäära ulatuses, mis on vajalik kõigi nõuetele vastavate taotluste rahuldamiseks maksimaalsel võimalikul määral. PRIA-l on õigus vähendada üht, mitut või kõiki ühikumäärasid.

VASTUVÕTUAEG JA –KOHT

Toetuste taotlemisperiood kestab 2.-21. maini 2019. Hilinenud taotluste vastuvõtmine toimub 22. maist kuni 17. juunini 2019. Hilinenud taotluste puhul vähendatakse toetuste väljamakstavat summat 1% iga hilinetud tööpäeva kohta.

Taotlust saab esitada vaid elektroonilise kliendiportaali e-PRIA vahendusel, mis asub aadressil https://epria.pria.ee . Poollooduslikud kooslused, mille kohta soovitakse toetust taotleda, tuleb enne PRIA-le esitamist esitada e-PRIAs Keskkonnaametile (edaspidi KeA) kooskõlastuse saamiseks. PLK alasid saab KeA-le kooskõlastamiseks esitada alates 2. maist.

e-PRIAs saab taotlust esitada 2. maist 17. juunini kõigil nädalapäevadel ööpäevaringselt.

PRIA maakondlikud teenindusbürood on avatud esmaspäevast kolmapäevani kl 9.00-16.00.

Maakondlikes teenindusbüroodes on ka kliendiarvutid, kus saab tutvuda e-PRIA teenustega. Vajadusel abistavad e-PRIA kasutajaid PRIA klienditeenindajad. Taotluse esitamise ja e-PRIA arvuti kasutamise aega saab eelregistreerida internetipõhises eelregistreerimise süsteemis (www.pria.ee/broneering/). Eelregistreerida on võimalik ka PRIA maakondlikus teenindusbüroos ja infotelefonil 737 7679.

Samuti pakuvad põllu- ja maamajanduse konsulendid taotlejatele abi pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse täitmisel ning tuge e-PRIA kasutamisel. Täpsemat infot leiate Eesti põllu- ja maamajanduse nõuandeteenistuse kodulehelt aadressil www.pikk.ee.

TOETUSE TUTVUSTUS/TINGIMUSED

PLK toetuse täpsemad tingimused on sätestatud maaeluministri 22.04.2015. a määrusega nr 38 „Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus“ (edaspidi PLK määrus). Juhiseid ja selgitusi saab lisaks juhendist „Abiks taotlejale“.

NB! Oluline muudatus määruses:

  • KeA ei anna hooldamistingimuste kohta nõusolekut, kui ala, mille kohta toetust taotletakse, ei vasta mis tahes PLK määruse §-s 5 sätestatud toetusõigusliku maa tingimusele.

Toetust võib taotleda füüsiline isik, juriidiline isik, seltsing ja muu isikute juriidilise isiku staatuseta ühendus.

Toetusõiguslikkuse nõuded:

  • Toetust saab taotleda keskkonnaregistrisse kantud vähemalt 0,10 ha suuruse hoolduskõlbliku poolloodusliku koosluse või selle osa kohta, mis asub looduskaitseseaduse § 4 lõike 1 punktides 1, 2, 4 ja 5 nimetatud kaitstaval loodusobjektil.
  • Hoolduskõlblik kooslus on valdavalt kaetud niidutaimestikuga ja on niidetav või karjatatav. Selle taastamine on lõppenud, seal on loodud tingimused niidutaimestiku kujunemiseks ning kooslust on võimalik nõuetekohaselt hooldada.
  • Kadakatega poollooduslikku kooslust ei loeta hoolduskõlblikuks, kui sealsete puittaimede liituvus (võrade projektsioonide osakaal maapinnal) on suurem kui 0,5. Kui kadakad ja muu puittaimestik kasvavad nii, et ala on takistusteta hooldatav ning on olemas niidule omane rohttaimestik, võib liituvus olla suurem kui 0,5.
  • Toetust ei või taotleda maa kohta, mille kohta taotletakse MAK 2014-2020 alusel antavat muud pindalapõhist toetust.
  • Puisniidule ja muule niidule võib taotleda samaaegselt PLKga ka ühtset pindalatoetust (edaspidi ÜPT), kui alad vastavad ÜPT toetuse tingimustele.

Toetusõigusliku maa hulka arvatakse:

  • põllumajandusministri 14. jaanuari 2015. a määruse nr 4 „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded” § 3 lõigetes 3-5 ja 7-10 nimetatud maastikuelemendid;
  • maa, millel asub kiviaed, heinaküün või loomade varjualune;
  • kuni 2 meetri laiused maastiku joonelemendid (kraav, hekk või kiviaed);
  • kuni 0,05 hektari suurused puude ja põõsastega kaetud alad, kus puudub niidutaimestik, kuid mis on seotud traditsioonilise põllumajandustegevusega või keskkonnaalaste eesmärkide saavutamisega;
  • kuni 0,05 hektari suurused väikeveekogud ja taimestikuta alad;
  • rannaniidul kõik sellised ala osad, kus taimestik puudub, olenemata ala osa suurusest (soolakud, veelombid, lõukad), välja arvatud taimestiku piirist mere poole jäävad liiva- ja kliburannad;
  • roostik, mida on viimase aasta jooksul niidetud või karjatatud. Kui roostik on rohkem kui aasta hooldamata, roog on puitunud ning maapinnale on moodustunud roomatt, siis selline ala ei ole toetusõiguslik.
  • pinnasteed, mis on üle 50 protsendi ulatuses kaetud niidutaimestikuga ning mida hooldatakse niitmise või karjatamise teel.

Taotleja peab täitma oma põllumajanduslikus tegevuses ja kogu põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaal nõuetele vastavuse nõudeid ning PLK toetuse - ja täiendavaid nõudeid.

Baas- ja täiendavad nõuded:

  • Poollooduslikku kooslust ei tohi kahjustada.
  • Poollooduslikul kooslusel, mille kohta toetust taotletakse, peab olema kohapeal visuaalselt tuvastatav piir.
  • Taotleja peab poollooduslikku kooslust hooldama viisil, mis on saanud KeA nõusoleku.
  • Puisniitu tuleb hooldada niitmise teel.
  • Puiskarjamaad tuleb hooldada karjatamise teel.
  • Rannaniidul ja loopealsel on lubatud ainult karjatamine. Niitmine on lubatud, kui see on vajalik liigikaitseliste eesmärkide saavutamiseks või kui alal on võimalik teha heina ja niide kokku koguda ning kui KeA on andnud niitmiseks nõusoleku.
  • Heas seisus ja vähese tootlikkusega loopealse võib kohustuseperioodi jooksul jätta ühel kohustuseaastal hooldamata, kui KeA on andnud selleks nõusoleku enne 1. augustit.
  • Karjatatavat poollooduslikku kooslust võib enne karjatamist niita arvestades, et niita ei tohi enne 10. juulit; niitmine ja niite kokku kogumine peab toimuma enne 1. augustit ning 1. oktoobriks peab ala olema nõuetekohaselt karjatamise teel hooldatud.
  • Niidetaval poollooduslikul kooslusel on hekseldamine keelatud. Karjatatavat poollooduslikku kooslust on lubatud üle niita või hekseldada üksnes KeA kirjalikul nõusolekul. KeA võib vajaduse korral seada tingimuseks karjatataval poollooduslikul kooslusel niite või heksli kokku kogumise.
  • Taotleja või tema esindaja peab osalema KeA korraldatud poolloodusliku koosluse hooldamise koolitusel, kus jagatakse juhiseid alade hooldamiseks ja selgitatakse toetuse saamise tingimusi. Koolitus peab olema läbitud hiljemalt esimese kohustuseaasta 20. juuniks.
  • Poollooduslikku kooslust ei tohi niita enne 10. juulit.
  • Niidetav poollooduslik kooslus peab olema niidetud ja niide kokku kogutud 1. septembriks. Kokkukogutud niide peab olema alalt ära viidud niitmisele järgneva aasta 1. aprilliks, kui KeA ei näe ette teisiti. 
  • Niidetavat poollooduslikku kooslust (välja arvatud puisniit), mis on suurem kui 15 hektarit, tuleb niita keskelt-lahku, servast-serva või muul meetodil, kui KeA on andnud selleks nõusoleku. Tööde alustamisest tuleb teavitada KeA-d.
  • Poollooduslikul kooslusel tuleb alustada karjatamisega kaitse-eeskirjas, kaitsekorralduskavas või liigi kaitse ja ohjamise tegevuskavas sätestatud tähtpäeval. Kui tähtpäeva ei ole sätestatud, võib karjatamisega alustada taotleja valitud ajal, kui KeA on andnud selleks nõusoleku.
  • Rannaalal tuleb alustada karjatamisega hiljemalt 31. mail.
  • Karjatamise tulemusena peab 1. oktoobriks kogu taotletaval alal olema visuaalselt tuvastatav, et loomad on alal toitunud selliselt, et rohustu on vähemalt 50% ulatuses madalaks söödud ning ülejäänud alal on rohustu valdavalt söödud.
  • Poollooduslikul kooslusel, mille kohta toetust taotletakse, on keelatud anda loomale lisasööta.
  • Kui taotlejal on olemas PLK toetusega seotud veebileht, peab ta selle kaudu teavitama avalikkust, et asjakohane tegevus on viidud või viiakse ellu Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist saadud toetuse abil. Selleks tuleb kodulehel avaldada MAK logo ja Euroopa Liidu embleem ning esitada tegevuse lühikirjeldus. Toetuse teavitamisega seonduv on reguleeritud maaeluministri 22.12.2015 määrusega nr 26. Täiendav info on kättesaadav PRIA kodulehel.

Kohustus

PLK toetusega seotud nõudeid tuleb täita 5 järjestikusel kalendriaastal (kohustus) PLK toetuse taotlemise esimesel aastal kindlakstehtud maal ning kohustuse jätkamist kinnitatakse igal aastal PLK toetuse taotlemisega.

PLK kohustust saab suurendada kuni 15% esimese kohustuseaasta kohustusealuse maa pindalast. Kohustuse suurendamisel üle 15% algab uus 5-aastane PLK kohustuseperiood.

Kohustust ei või võtta sellise maa kohta ega suurendada sellise maa arvelt, mis Harju, Rapla ja Pärnu maakonnas algatatud maakonnaplaneeringu kohaselt määratakse Rail Balticu raudtee trassikoridori asukohaks. Planeeritava Rail Balticu trassikoridori jäävaid maid saate vaadata Maa-ameti geoportaalist (http://geoportaal.maaamet.ee/), valides menüüst kaardirakendused „Kitsenduste kaart“ ja lülitades kaardikihtide valikus sisse „Rail Baltic trass“. Rail Balticu trassikoridori kaardikiht on nähtav ka PRIA avalikul veebikaardil https://kls.pria.ee/kaart/ lülitades abiinfo kaardikihtide valikus sisse „Rail Baltic’u trass“.

Kohustuse ülevõtmisel taotleja enda kohustus ja ülevõetud kohustus liidetakse ning kohustuse kestuseks loetakse lühemat aega kestnud kohustuse kestus, st kohustuse ülevõtja kohustuseperiood võib pikeneda. See kehtib nii kohustuse osalise kui ka täieliku ülevõtmise korral.

Kui kohustus algab ülevõtmise teel, st taotlejal puudub varasemast kehtiv kohustus, siis kohustust suurendada ei saa. Kohustuse suurendamisel tuleb taotlejal võtta uus 5-aastane kohustus.

PLK kohustusega saab asendada järgmisi kohustusi:

  • mahepõllumajandusele ülemineku toetuse ja mahepõllumajandusega jätkamise toetuse (MAH) kohustust

  • piirkondliku mullakaitse toetuse (MULD) kohustust

Kohustust saab asendada täielikult või osaliselt. Kohustuse asendamisel algab uus 5-aastane PLK kohustus.

PLK kohustuse vähendamine ei ole lubatud. Kohustuse vähendamisel nõutakse makstud toetus tagasi selle maa osas, mille võrra on kohustusealuse maa pindala vähendatud.

Toetust ei nõuta tagasi üksnes selle maa osas, mis läheb põllumajanduslikust majapidamisest välja ja mille osas kohustust üle ei võeta.

TOETUSE TAOTLEMINE

Toetuse taotlemiseks ja kohustuse jätkamiseks tuleb taotluste vastuvõtuperioodil PRIA-le esitada vanas e-PRIAs pindalatoetuste taotlus ja maksetaotlus ning PLK toetuse taotlus (poollooduslike koosluste loetelu – vorm MT68). Erinevad juhendid ja abiinfo, kuidas e-PRIAsse siseneda ja portaalis toimida, on leitavad portaalis iga vastava teenuse juures ning PRIA kodulehel e-PRIA juhendite alajaotuses.

Poollooduslikud kooslused, mille kohta soovitakse toetust taotleda, tuleb enne PRIA-le esitamist esitada vanas e-PRIAs KeA-le kooskõlastuse saamiseks. PLK alasid saab KeA-le kooskõlastamiseks esitada alates 2. maist – 17. juunini.

Toetuse taotlemiseks ja kohustuse jätkamiseks tuleb taotluste vastuvõtuperioodil PRIA-le esitada järgmised dokumendid:

  • vormid PT50 ja PT50A (pindalatoetuste taotlus ja maksetaotlus koos põldude loeteluga). Antud vorm tuleb esitada igal juhul, olenemata sellest, kas taotleja kasutuses on muud põllumajandusmaad peale poollooduslike koosluste või mitte;
  • põllumassiivi kaart (juhul kui PLK taotleja kasutuses on muud põllumajandusmaad), millele on märgitud põldude loetelus loetletud põldude numbrid ja nende piirid. Kui taotleja kasutuses olev põllumajandusmaa ei ole kantud PRIA põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse, tuleb esitada katastri kaart või muu kaardimaterjal.

Taotleja peab taotlusele märkima kogu põllumajandusmaa, mida tal on õigus kasutada. Ta peab ära näitama ka põllumajandusmaa, mille kohta ta toetust ei taotle, sealhulgas ka vähemalt 0,01 ha põllud ja põllud, mis moodustavad kokku vähemalt 0,30 hektarilise maa-ala. Kohustuslik on ära näidata ka põllud, mis ei ole kantud põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse.

  • vorm MT68 (poollooduslike koosluste loetelu), millel olevad poollooduslikud kooslused on KeA poolt kooskõlastatud, s.t. antud on nõusolek hooldamistingimuste kohta;

  • poolloodusliku koosluse kaart, mis on KeA poolt kooskõlastatud ning millele on märgitud selle poolloodusliku koosluse numbrid ja piirid, mille kohta toetust taotletakse;

  • kohustuse üleandmise-ülevõtmise teade, kui kohustusealused kooslused on koos kohustusega teiselt taotlejalt üle võetud.

Kui pärast toetuse taotluse esitamist läheb kogu põllumajanduslik majapidamine ühelt omanikult üle teisele, on võimalik toetuse maksmine uuele omanikule. Selleks peab põllumajandusliku majapidamise üle võtnud isik ülevõtmisperioodil esitama PRIA-le majapidamise ülevõtmist tõendavad dokumendid ja taotlema toetuse maksmist, esitades vormi „Teave põllumajandusliku majapidamise/põllumajandusettevõtte üleandmise-ülevõtmise kohta ja taotlus ülevõtjale toetuste maksmiseks“. Ülevõtmisperioodiks on 22. mai kuni 1. september.

Ülevõtmise puhul antakse kõik üleandja toetuse taotlemisega kaasnevad õigused ja kohustused ülevõtjale.

TOETUSE MÄÄRAMINE JA VÄLJAMAKSMINE

PRIA kontrollib administratiivselt kõiki esitatud taotlusi ning kohapeal kontrollvalimitesse (vähemalt 5% meetme kohta) hõlmatud taotlejaid. Lisaks rakendab PRIA pindalade mõõtmistel kaugseire kontrolli. PLK kontrolli on kaasatud ka KeA. Nõuetele vastavuse süsteemi nõuete täitmist kontrollitakse kohapeal vähemalt 1% taotlejate hulgas. Kontrollide ja võimalike sanktsioonide kohta vt rohkem infot „Abiks taotlejast“.

PRIA teeb toetuse taotluste osalise või täieliku rahuldamise või rahuldamata jätmise otsused 10. veebruariks 2020. a. Toetused makstakse taotleja arveldusarvele hiljemalt 30. juuniks 2020. a.

Toetuse määrad:

  • Puisniidu niitmise korral 450 €/ha aastas;
  • Puiskarjamaa karjatamise korral 250 €/ha aastas;
  • Kadakatega niidu karjatamise korral 250 €/ha aastas;
  • Kadakatega niidu niitmise korral 185 €/ha aastas;
  • Muu niidu karjatamise korral 150 €/ha aastas;
  • Muu niidu niitmise korral 85 €/ha aastas;
  • Liigikaitseliselt oluliste rannaalade hooldamise korral 232 €/ha aastas.

PLK toetus on üks seitsmest MAK 2014-2020 põllumajandusliku keskkonnatoetuse alameetmest, mille taotlemise korral on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr  1305/2013 II lisas sätestatud maksimaalne toetuse suurus hektari kohta:

  • üheaastaste kultuuride hektari kohta 600 € (siia gruppi arvestatakse teraviljad, õli- ja kiukultuurid, muud tehnilised kultuurid, kaunviljad, rühvelkultuurid, köögiviljad ja mustkesa);
  • mitmeaastaste kultuuride hektari kohta 900 € (siia gruppi arvestatakse kõik ravim- ja maitsetaimed, maasikad ning viljapuu- ja marjaaiad);
  • muu maakasutuse puhul 450 € (siia gruppi arvestatakse kõik põllud maakasutusega PR, TPR, TAR, P+heintaimed ja PLK toetusõiguslikud maad).

Kui taotleja ületab PLK, keskkonnasõbraliku majandamise, MULD, piirkondliku veekaitse, keskkonnasõbraliku puuvilja- ja marjakasvatuse, keskkonnasõbraliku köögivilja-, ravimtaime- ja maitsetaimekasvatuse ning maasikakasvatuse ja kohalikku sorti taimede kasvatamise toetuseid taotledes hektari kohta makstavat maksimaalset piirmäära, siis ületava osa eest talle toetust ei maksta.

LISAINFO JA KONTAKT

Lisainformatsiooni saab PRIA loomatoetuste ja pindalatoetuste infotelefonil 737 7679.