Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus 2017

EESMÄRK

Poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse (edaspidi PLK) üldeesmärk on parandada poollooduslike koosluste ja nendega seotud liikide seisundit.

Spetsiifilised eesmärgid:

• parandada poollooduslike koosluste hooldamise kvaliteeti, sealjuures suurendada põllumajandusloomade abil hooldatavate poollooduslike koosluste osa;
• parandada poollooduslike kooslustega seotud liikide seisundit;
• suurendada hooldatavate alade pindala;
• säilitada ja suurendada elurikkust ja maastikulist mitmekesisust.

Meetme eelarve 2017. aastal esitatud taotluste rahastamiseks on 5 000 000 eurot.

VASTUVÕTUAEG JA –KOHT

Toetuste taotlemisperiood kestab 2.-22. maini 2017. Hilinenud taotluste vastuvõtmine toimub 23. maist kuni 16. juunini 2017. Hilinenud taotluste puhul vähendatakse toetuste väljamakstavat summat 1% iga hilinetud tööpäeva kohta.

Taotlust saab esitada elektroonilise kliendiportaali e-PRIA (vana e-PRIA) vahendusel, mis asub aadressil https://epria.pria.ee. e-PRIAs saab taotlust esitada 2. maist 16. juunini kõigil nädalapäevadel ööpäevaringselt.

Taotluse saab esitada ka digitaalselt allkirjastatuna aadressil info [at] pria [dot] ee (info[at]pria[dot]ee) või posti teel PRIA keskuse aadressil PRIA, Tähe tn 4, Tartu 51010.

Maakondlikes teenindusbüroodes on ka kliendiarvutid, kus saab tutvuda e-PRIA teenustega. Vajadusel abistavad e-PRIA kasutajaid PRIA klienditeenindajad. Taotluse esitamise ja e-PRIA arvuti kasutamise aega saab kõikidele tööpäevadele eelregistreerida internetipõhises eelregistreerimise süsteemis (www.pria.ee/broneering/).  Eelregistreerida on võimalik ka PRIA maakondlikus teenindusbüroos ja infotelefonil 737 7679.

Samuti pakuvad põllu- ja maamajanduse konsulendid taotlejatele tasuta abi pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse täitmisel ning tuge e-PRIA kasutamisel. Täpsemat infot leiate Eesti põllu- ja maamajanduse nõuandeteenistuse kodulehelt aadressil www.pikk.ee.

TOETUSE TUTVUSTUS/TINGIMUSED

PLK toetuse täpsemad tingimused on sätestatud maaeluministri 22.04.2015. a määrusega nr 38 „Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus“. Juhiseid ja selgitusi saab lisaks juhendist „Abiks taotlejale“.

Toetust võib taotleda füüsiline isik, juriidiline isik, seltsing ja muu isikute juriidilise isiku staatuseta ühendus.

NB! Olulised muudatused määruses:

• Toetusõigusliku maa hulka arvatakse pinnasteed, mis on üle 50% ulatuses kaetud niidutaimestikuga ning mida hooldatakse niitmise või karjatamise teel. Selliste pinnasteede puhul, mis on suures osas kaetud niidutaimestikuga ja mida hooldatakse, on sisuliselt tegemist poolloodusliku kooslusega.
• Määrusega on täpsustatud niite ära vedamisega seotud nõuet. Kui varasemalt oli kirjas, et niide peab olema ära veetud niitmisele järgneva aasta 1. aprilliks, siis muudatusega antakse Keskkonnaametile (edaspidi KeA) õigus kehtestada vajaduse korral niite äravedamiseks varasem aeg. Varasem niite äravedamine võib osutuda vajalikuks näiteks luhaniitudel, millelt tuleb heinapallid ära vedada taotlemise aasta sügisel, sest hiljem on heinapallide kättesaamine luhalt veeolude tõttu raskendatud.
• 2017. aastast alates ei või võtta uut PLK kohustust sellise maa kohta ega suurendada kohustust sellise maa arvelt, mis Harju, Rapla ja Pärnu maakonnas algatatud maakonnaplaneeringu kohaselt määratakse Rail Balticu raudtee trassikoridori asukohaks.

Toetusõiguslikkuse nõuded:

• Toetust saab taotleda keskkonnaregistrisse kantud vähemalt 0,10 ha suuruse hoolduskõlbliku poolloodusliku koosluse või selle osa kohta, mis asub looduskaitseseaduse § 4 lõike 1 punktides 1, 2, 4 ja 5 nimetatud kaitstaval loodusobjektil.
• Hoolduskõlblik kooslus on valdavalt kaetud niidutaimestikuga ja on niidetav või karjatatav. Koosluse taastamine on lõppenud, seal on loodud tingimused niidutaimestiku kujunemiseks ning kooslust on võimalik nõuetekohaselt hooldada.
• Kadakatega poollooduslikku kooslust ei loeta hoolduskõlblikuks, kui sealsete puittaimede liituvus on suurem kui 0,5. Kui kadakad ja muu puittaimestik kasvavad nii, et ala on takistusteta ülepinnaliselt hooldatav ning on olemas niidule omane rohttaimestik, võib liituvus olla suurem kui 0,5.
• Toetust ei või taotleda maa kohta, mille kohta taotletakse MAK 2014-2020 alusel antavat muud pindalapõhist toetust.
• Puisniidule ja muule niidule võib taotleda samaaegselt PLKga ka ühtset pindalatoetust (ÜPT) tingimusel, et antud alad vastavad ÜPT toetuse tingimustele.

Toetusõigusliku maa hulka arvatakse:

• põllumajandusministri 14. jaanuari 2015. a määruse nr 4 „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded” § 3 lõigetes 3–5 ja 7-10 nimetatud maastikuelemendid;
• maa, millel asub kiviaed, heinaküün või loomade varjualune;
• kuni 2 meetri laiused maastiku joonelemendid (kraav, hekk või kiviaed);
• kuni 0,05 hektari suurused puude ja põõsastega kaetud alad, kus puudub niidutaimestik, kuid mis on seotud traditsioonilise põllumajandustegevusega või keskkonnaalaste eesmärkide saavutamisega;
• kuni 0,05 hektari suurused väikeveekogud ja taimestikuta alad;
• rannaniidul kõik sellised ala osad, kus taimestik puudub, olenemata ala osa suurusest (soolakud, veelombid, lõukad), välja arvatud taimestiku piirist mere poole jäävad liiva- ja kliburannad;
• roostik, mida on viimase aasta jooksul niidetud või karjatatud. Kui roostik on rohkem kui aasta hooldamata, roog on puitunud ning maapinnale on moodustunud roomatt, siis selline ala ei ole toetusõiguslik.
• pinnasteed, mis on üle 50 protsendi ulatuses kaetud niidutaimestikuga ning mida hooldatakse niitmise või karjatamise teel.

Taotleja peab täitma oma põllumajanduslikus tegevuses ja kogu põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaal nõuetele vastavuse nõudeid ning PLK toetuse baas- ja täiendavaid nõudeid.

Baas- ja täiendavad nõuded:

• Poollooduslikku kooslust ei tohi kahjustada.
• Poollooduslikul kooslusel, mille kohta toetust taotletakse, peab olema kohapeal visuaalselt tuvastatav piir.
• Taotleja peab poollooduslikku kooslust hooldama viisil, mis on saanud KeA nõusoleku.
• Puisniitu tuleb hooldada niitmise teel.
• Puiskarjamaad tuleb hooldada karjatamise teel.
• Rannaniidul ja loopealsel on lubatud ainult karjatamine. Niitmine on lubatud, kui see on vajalik liigikaitseliste eesmärkide saavutamiseks või kui alal on võimalik teha heina ja niide kokku koguda ning kui KeA on andnud niitmiseks nõusoleku.
• Heas seisus ja vähese tootlikkusega loopealse võib kohustuseperioodi jooksul jätta ühel kohustuseaastal hooldamata, kui KeA on andnud selleks nõusoleku enne 1. augustit.
• Karjatatavat poollooduslikku kooslust võib enne karjatamist niita arvestades, et niita ei tohi enne 10. juulit, niitmine ja niite kokku kogumine peab toimuma enne 1. augustit ning 1. oktoobriks peab ala olema nõuetekohaselt karjatamise teel hooldatud.
• Niidetaval poollooduslikul kooslusel on hekseldamine keelatud. Karjatatavat poollooduslikku kooslust on lubatud üle niita või hekseldada üksnes KeA kirjalikul nõusolekul. KeA võib vajaduse korral seada tingimuseks karjatataval poollooduslikul kooslusel niite või heksli kokku kogumise.
• Poollooduslikku kooslust ei tohi niita enne 10. juulit.
• Niidetav poollooduslik kooslus peab olema niidetud ja niide kokku kogutud 1. septembriks. Kokku kogutud niide peab olema alalt ära viidud niitmisele järgneva aasta 1. aprilliks, kui KeA ei näe ette teisiti. 
• Niidetavat poollooduslikku kooslust, mis on suurem kui 15 hektarit, välja arvatud puisniit, tuleb niita keskelt-lahku, servast-serva või muul meetodil, kui KeA on andnud selleks nõusoleku. Tööde alustamisest tuleb teavitada KeA-d.
• Poollooduslikul kooslusel tuleb alustada karjatamisega kaitse-eeskirjas, kaitsekorralduskavas või liigi kaitse ja ohjamise tegevuskavas sätestatud tähtpäeval. Kui tähtpäeva ei ole sätestatud, võib karjatamisega alustada taotleja valitud ajal, kui KeA on andnud selleks nõusoleku.
• Rannaalal tuleb alustada karjatamisega hiljemalt 31. mail.
• Karjatamise tulemusena peab 1. oktoobriks kogu taotletaval alal olema visuaalselt tuvastatav, et loomad on alal toitunud selliselt, et rohustu on vähemalt 50% ulatuses madalaks söödud ning ülejäänud alal on rohustu valdavalt söödud.
• Poollooduslikul kooslusel, mille kohta toetust taotletakse, on keelatud anda loomale lisasööta.
• Taotleja või tema esindaja peab osalema KeA korraldatud poolloodusliku koosluse hooldamise koolitusel, kus jagatakse juhiseid alade hooldamiseks ja selgitatakse toetuse saamise tingimusi. Koolitus peab olema läbitud hiljemalt esimese kohustuseaasta 20. juuniks.

Kohustus

PLK toetusega seotud nõudeid tuleb täita 5 järjestikusel kalendriaastal (kohustus) PLK toetuse taotlemise esimesel aastal kindlakstehtud maal ning kohustuse jätkamist tuleb kinnitada igal aastal PLK toetuse taotlemisega.

PLK kohustust saab suurendada kuni 15% esimese kohustuseaasta kohustusealuse maa pindalast. Kohustuse suurendamisel üle 15% algab uus 5-aastane PLK kohustuseperiood.

Kohustuse ülevõtmisel taotleja enda kohustus ja ülevõetud kohustus liidetakse ning kohustuse kestuseks loetakse lühemat aega kestnud kohustuse kestus, st kohustuse ülevõtja kohustuseperiood võib pikeneda. See kehtib nii kohustuse osalise kui ka täieliku ülevõtmise korral.

Kui kohustus algab ülevõtmise teel, st taotlejal puudub varasemast kehtiv kohustus, siis kohustust suurendada ei saa. Kohustuse suurendamisel tuleb taotlejal võtta uus 5-aastane kohustus.

Kehtivat MAK 2007-2013 PLK kohustust saab täielikult asendada MAK 2014-2020 raames võetava PLK kohustusega. Kohustuse asendamisel algab uus 5-aastane PLK kohustus.

Perioodi 2014-2020 PLK kohustusega saab asendada järgmisi kohustusi:

• perioodi 2007-2013 mahepõllumajandusliku tootmise toetuse (MAH) kohustust
• perioodi 2014-2020 mahepõllumajandusele ülemineku toetuse ja mahepõllumajandusega jätkamise toetuse (MAH) kohustust
• piirkondliku mullakaitse toetuse (MULD) kohustust

Kohustust saab asendada täielikult või osaliselt. Kohustuse asendamisel algab uus 5-aastane PLK kohustus.

PLK kohustuse vähendamine ei ole lubatud. Kohustuse vähendamisel nõutakse makstud toetus tagasi selle maa osas, mille võrra on algse kohustusealuse maa pindala vähendatud.

Toetust ei nõuta tagasi maa osas, millel jätkab kohustuse nõuetekohast täitmist teine põllumajandustootja või mis läheb põllumajanduslikust majapidamisest välja ja millel teine isik kohustust ei jätka. Seega on oluline, et taotleja enne taotluse esitamist kontrolliks üle, millisele pinnale on kooslusel kohustus alanud. Sellel pinnal tuleb kohustust täita 5 aastat. NB! Kohustuse suurenemine ja vähenemine ei kompenseeri üksteist, st kui ühele kohustusealusele põllule toetust ei taotleta ja lisatakse kohustuse alla sama suurusega uus põld, siis on esimese põllu osas kohustust vähendatud ja teine põld läheb kohustuse suurenemise arvestusse. Kohustuse jätkamiseks peab taotlusele kohustusealuste põldude kohta tegema vastava toetuse taotlemise märke.

Kui kohustusealune maa on põllumajanduslikust majapidamisest välja läinud, mistõttu ei saa taotleja enam kohustust jätkata, siis tuleb PRIA-t sellest teavitada.

TOETUSE TAOTLEMINE

 PLK taotlust saab esitada vanas e-PRIAs, sealhulgas joonistada poollooduslikele kooslustele taotletavaid alasid teenuses „Minu niidud“ ja esitada need KeA-le kooskõlastamiseks alates 3. aprillist.

PLK toetuse taotlus (poollooduslike koosluste loetelu - vorm MT68) tuleb enne PRIA-le esitamist esitada KeA-le kinnituse saamiseks. Vormi MT68 saab KeA regioonile kinnitamiseks esitada alates 3. aprillist.

Toetuse taotlemiseks ja kohustuse jätkamiseks tuleb taotluste vastuvõtuperioodil PRIA-le esitada järgmised dokumendid:

• vormid PT50 ja PT50A (pindalatoetuste taotlus ja maksetaotlus koos põldude loeteluga). Antud vorm tuleb esitada igal juhul, olenemata sellest, kas taotleja kasutuses on muud põllumajandusmaad peale poollooduslike koosluste või mitte;
• põllumassiivi kaart (juhul kui PLK taotleja kasutuses on muud põllumajandusmaad), millele on märgitud põldude loetelus loetletud põldude numbrid ja nende piirid. Kui taotleja kasutuses olev põllumajandusmaa ei ole kantud PRIA põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse, tuleb esitada katastri kaart või muu kaardimaterjal.

Taotleja peab taotlusele märkima kogu põllumajandusmaa, mida tal on õigus kasutada. Ta peab ära näitama ka põllumajandusmaa, mille kohta ta toetust ei taotle, sealhulgas ka vähemalt 0,01 ha põllud ja põllud, mis moodustavad kokku vähemalt 0,30 hektarilise maa-ala. Kohustuslik on ära näidata ka põllud, mis ei ole kantud põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse.

• vorm MT68 (poollooduslike koosluste loetelu), mis on KeA poolt kinnitatud s.t. antud on nõusolek hooldamistingimuste kohta;
• poolloodusliku koosluse kaart, mis on KeA poolt kinnitatud ning millele on märgitud selle poolloodusliku koosluse numbrid ja piirid, mille kohta toetust taotletakse;
• teave kohustuse üleandmise-ülevõtmise kohta, kui kohustusealused kooslused on koos kohustusega teiselt taotlejalt üle võetud.

Kui pärast toetuse taotluse esitamist läheb kogu põllumajanduslik majapidamine ühelt omanikult üle teisele, on võimalik toetuse maksmine uuele omanikule. Selleks peab põllumajandusliku majapidamise üle võtnud isik ülevõtmisperioodil esitama PRIA-le majapidamise ülevõtmist tõendavad dokumendid ja taotlema toetuse maksmist, esitades soovitusliku vormi „Teave põllumajandusliku majapidamise/põllumajandusettevõtte üleandmise-ülevõtmise kohta ja taotlus ülevõtjale toetus(t)e maksmiseks“. Lisaks nimetatud dokumentidele peab ülevõtja PRIA-le esitama ka vormikohase teabe kohustuse üleandmise-ülevõtmise kohta. Ülevõtmisperioodiks on 23. mai kuni 1. september.

Ülevõtmise puhul antakse kõik üleandja toetuse taotlemisega kaasnevad õigused ja kohustused ülevõtjale.

TOETUSE MÄÄRAMINE JA VÄLJAMAKSMINE

PRIA kontrollib administratiivselt kõiki esitatud taotlusi ning kohapeal kontrollvalimitesse (vähemalt 5% iga meetme kohta) hõlmatud taotlejaid. Lisaks rakendab PRIA pindalade mõõtmistel kaugseire kontrolli. PLK kontrolli on kaasatud ka Keskkonnaamet. Nõuetele vastavuse süsteemi nõuete täitmist kontrollitakse kohapeal vähemalt 1% taotlejate hulgas.

PRIA teeb toetuse taotluste osalise või täieliku rahuldamise või rahuldamata jätmise otsused 10. veebruariks 2018. a. Toetused makstakse taotleja arveldusarvele hiljemalt 30. juuniks 2018. a.

Toetuse määrad:

• Puisniidu niitmise korral 450 €/ha aastas;
• Puiskarjamaa karjatamise korral 250 €/ha aastas;
• Kadakatega niidu karjatamise korral 250 €/ha aastas;
• Kadakatega niidu niitmise korral 185 €/ha aastas;
• Muu niidu karjatamise korral 150 €/ha aastas;
• Muu niidu niitmise korral 85 €/ha aastas;
• Liigikaitseliselt oluliste rannaalade hooldamise korral 232 €/ha aastas.

PLK toetus on üks viiest MAK 2014-2020 põllumajandusliku keskkonnatoetuse alameetmest, mille taotlemise korral on  Euroopa Nõukogu määruse 1305/2013 lisas sätestatud maksimaalne toetuse suurus hektari kohta:

• üheaastaste kultuuride hektari kohta 600 € (siia gruppi arvestatakse teraviljad, õli- ja kiukultuurid, muud tehnilised kultuurid, kaunviljad, rühvelkultuurid, köögiviljad ja mustkesa);
• mitmeaastaste kultuuride hektari kohta 900 € (siia gruppi arvestatakse kõik ravim- ja maitsetaimed, maasikad ning viljapuu- ja marjaaiad);
• muu maakasutuse puhul 450 € (siia gruppi arvestatakse kõik põllud maakasutusega PR, TPR, TAR, P+heintaimed ja PLK maad).

Kui taotleja ületab PLK, keskkonnasõbraliku majandamise, piirkondliku mullakaitse, keskkonnasõbraliku aianduse ja kohalikku sorti taimede kasvatamise toetuseid taotledes hektari kohta makstavat maksimaalset piirmäära, siis ületava osa eest talle toetust ei maksta.

LISAINFO JA KONTAKT

Lisainformatsiooni saab PRIA infotelefonil 737 7679.