Pinnavee kaitse toetus 2025

Nõuded taotlejale

• toetust võib taotleda füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiline isik, kes tegeleb põllumajandusliku tegevusega ja on aktiivne põllumajandustootja ning viib kohustuseperioodi jooksul ellu pinnaveekaitselisi tegevusi. Põllumajanduslikuks tegevuseks antud toetuse mõistes loetakse rohumaa hoidmist karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras, sh asjakohased tegevused, mis välistavad ebasoovitava taimestiku ulatusliku leviku ning tagavad, et rohumaad on võimalik kasutada järgmisel kasvuperioodil põllumajanduslikuks tegevuseks ilma lisakuludeta;
• toetust antakse taotlejale, kes taotleb lisaks keskkonnasõbraliku majandamise toetust (KSM) või kes peab kohustuseaastal vähemalt ühele loomühikule vastaval arvul veiseid, hobuseid, lambaid või kitsi. Loomade pidamise nõude puhul võetakse arvesse taotleja poolt kohustuseperioodi kalendriaastal  peetavate veiste, hobuste, lammaste ja kitsede keskmine arv. Loomad peavad olema nõuetekohaselt identifitseeritud ja nende andmed kantud nõuetekohaselt põllumajandusloomade registrisse. Kohustuse võtmise aastal makstakse PINNAVESI toetust üksnes siis, kui taotlejale makstakse KSM toetust või ta peab aasta keskmisena ühele loomühikule vastaval arvul veiseid, hobuseid, lambaid või kitsi.

Loomühikud loomarühmade kaupa:

Toetusõiguslik maa

• Toetust antakse taotleja kasutatava kokku vähemalt 0,30 hektari suuruse rohumaa kohta, mis vastab vähemalt ühele järgmistest tingimustest:

1. see piirneb vähemalt 10-meetrise veekaitsevööndiga, välja arvatud Läänemere veekaitsevööndiga, ning asub toitainete tõttu kesise, halva või väga halva seisundiklassiga pinnaveekogumi valgalal;
2. see on Eesti maaelu arengukava 2007–2013 või strateegiakava maaparanduse investeeringutoetuse abil rajatud veekaitsevööndi laiend.

• rohumaa harimiseks kasutatakse kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid ja loomakasvatuse tehnoloogiaid;
• rohumaal viiakse vähemalt igal teisel aastal läbi tegevusi, mis välistavad ebasoovitava taimestiku ulatusliku leviku;
• toetust ei anta maa kohta, mille kohta antakse keskkonnasõbraliku majandamise toetust, mesilaste korjealade toetust, muud mulla- ja veekaitsetoetust või väärtusliku püsirohumaa säilitamise toetust;
• toetust ei anta ökoalade toetuse taotlemisel ökoalana määratletud põllumaa kohta.

Taotleja täidab kohustuseperioodi jooksul järgmisi nõudeid:

• taotleja kannab andmed põllumajandusliku tegevuse kohta veeseaduse alusel peetavasse põlluraamatusse;
• taotleja koostab veeseaduse § 162 alusel väetamisplaani;
• taotleja täidab seisuveekogu ja allika veekaitsevööndis veeseaduse §-s 119 sätestatud nõudeid (veekaitsevööndis keelatud tegevused);
• taotleja säilitab püsirohumaa pindala vähemalt samas ulatuses, mis on võrdne toetustaotluse esitamise aastale eelnenud kalendriaastal esitatud pindala- ja loomapõhise taotluse alusel kindlaks määratud püsirohumaa pindalaga (vt püsirohumaa säilitamise kohustus);
• vooluveekogu ääres asuva põllu ja vooluveekogu vahele tuleb jätta puhverriba, kus on keelatud väetise ja taimekaitsevahendi kasutamine;
• keskkonnatundliku püsirohumaa kasutusotstarvet ei ole lubatud muuta. Keskkonnatundliku püsirohumaa uuendamine on lubatud ainult pealtkülvi teel juhul, kui sellest on eelnevalt PRIAt teavitatud.

Veekaitselise koolituse läbimise kohustus:

• taotleja või taotleja heaks tegutsev füüsiline isik, kes tegeleb taotleja põllumajanduslikus majapidamises põllumajandusliku tegevusega, peab olema osalenud teise kohustuseaasta 7. detsembriks vähemalt ühel veekaitselisel koolitusel, infopäeval, konverentsil või esitlustegevusel, mis on korraldatud strateegiakava alusel antava teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi arendamise toetuse või projekti „Climate Farm Demo“ või „LIFE IP CleanEST“ raames või mille on korraldanud teadus- ja arendusasutus teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse tähenduses või kutseõppeasutus kutseõppeasutuse seaduse tähenduses. Koolituste kohta leiate rohkem informatsiooni METK koolitus- ja nõuandeteenistuse kodulehelt. 

Taotleja peab täitma kogu kohustusealusel rohumaal järgmisi nõudeid, välja arvatud maaparanduse investeeringutoetuse abil rajatud veekaitsevööndi laiendil:

• kui kohustuse võtmisele eelnenud kalendriaastal ei kasvatatud sellel maal heintaimi, peab rohumaa olema rajatud hiljemalt esimese kohustuseaasta 15. juuniks.
• Läänemere, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve ning Võrtsjärve äärde rajatud veekaitsevööndi puhul peab veekaitselise rohumaa laius olema vähemalt 30 meetrit veekaitsevööndist ning teistel järvedel, jõgedel, ojadel, allikatel, kanalitel, peakraavidel ja maaparandussüsteemide avatud eesvooludel vähemalt 40 meetrit veekaitsevööndist.
• veekaitselist rohumaad ei künta, kultiveerita, koorita, randaalita, freesita ega tehta muid rohukamarat kahjustavaid mullaharimistöid.
• veekaitselist rohumaad ei ole lubatud uuendada ja ülekarjatamine on keelatud.
• väetise ja reoveesette kasutamine, sõnnikuhoidla ja -auna ning punktkoormusobjekti, sealhulgas loomade söötmis- ja jootmiskoha, paigaldamine on veekaitselisel rohumaal keelatud.
• veekaitselisel rohumaal on keelatud keemilise taimekaitsevahendi kasutamine, välja arvatud veekeskkonnariskiga tegevuse veeseaduse § 196 lõike 1 kohase registreeringuga.

Veekaitsevööndi laiendi hooldamisel tuleb järgida maaparandussüsteemi ehitusprojektis ja maaeluministri 19. detsembri 2018. a määruses nr 75 „Maaparandushoiutööde nõuded” § 16 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõudeid.

Kohustust saab suurendada kuni kaks hektarit või üle kahe hektari kui see moodustab kohustusealuse maa pindalast kuni 20%.

Juhul kui kohustust suurendatakse üle kahe hektari ja samal ajal üle 20% kohustusealuse maa pindalast, algab uus 5-aastane kohustus kogu PINNAVESI kohustusega hõlmatud pinnal.

Kohustusealuse maa pindala võib vähendada, kui PINNAVESI kohustus lõpetatakse osaliselt või täielikult ja sama maa kohta võetakse turvas- ja erodeeritud mullaga väärtusliku püsirohumaa kaitse toetuse või põhjavee kaitse alal asuva väärtusliku püsirohumaa kaitse toetuse kohane kohustus.

Kohustusealuse maa pindala võib vähendada pinna arvelt, mis läheb teise isiku kasutusse.

Muudel juhtudel võib PINNAVESI kohustusealuse maa pindala vähendada kuni 10%.

Kohustuse üleandmine-ülevõtmine

Kohustuse võib üle anda alates teisest kohustuseaastast. Esimesel kohustuseaastal võib kohustuse üle anda vääramatu jõu, erandlike asjaolude esinemise või põllumajandusliku majapidamise üleandmise korral.

Kohustuse üleandmiseks-ülevõtmiseks tuleb PRIAle saata mõlemapoolselt digitaalselt allkirjastatud vabas vormis avaldus e-posti aadressil info [at] pria [dot] ee (info[at]pria[dot]ee). 

Avaldus peab sisaldama järgmisi andmeid:

• üleandja ja ülevõtja nimed ning registrikoodid;
• andmed üleantud kohustusealuse maa kohta;
• teave selle kohta, kas ülevõtja võtab üle kohustusealuse maaga seotud PINNAVESI kohustuse.

Avalduse õigeaegselt esitamata jätmise korral arvestatakse ülevõetud kohustusega hõlmatud pind ülevõtja kohustuse suurenemise arvestusse juhul, kui ülevõtjal on varasemast aastast kehtiv PINNAVESI kohustus.