Tutvustus
Piimalehma kasvatamise otsetoetuse (PTK) eesmärk on pidurdada piimalehmade ja piimakarja kasvatajate arvu vähenemist. Ammlehma (ATK) ning ute ja kitse kasvatamise (UTK) otsetoetuse eesmärk on aidata hüvitada kulutusi ning tõsta loomapidajate konkurentsivõimet.
Toetusi saab taotleda 2. märtsist 15. aprillini 2024. a.
Taotlusi saab esitada e-PRIAs. e-PRIA kasutamiseks on vaja ID-kaarti koos kehtivate sertifikaatide ja PIN koodidega või mobiil-IDd.
e-PRIA juhendid on leitavad portaalis iga vastava teenuse juures ning PRIA kodulehel.
Kui taotlete PRIA kaudu toetust esmakordselt, on teil eelnevalt vaja registreeruda PRIA kliendiks. Kliendiks registreerumise kohta leiate infot siit. Andmete registrisse kandmise avalduse palume esitada enne toetuse taotluse esitamist.
Loomakasvatuse toetuste taotlusvormi leiate e-PRIAs valides jaotuse „Taotlemine“ ning klõpsates nupul „Esita toetustaotlus“. Avanevast rippmenüüst valige „Loomatoetused“.
Volituste andmine e-PRIA teenuste kasutamiseks toimub teenuses „Esindusõigused ja volitused“. Kui taotlejal ei ole võimalik e-PRIAs digitaalselt volitusi anda, siis saab esindajat määrata ka vastaval vormil. Volikirja vormid ja lisainfo leiate PRIA kodulehelt.
Kui Teil ei ole võimalik anda volitusi e-PRIAs, digitaalselt allkirjastatult või paberil, saab loomakasvatuse toetuste volitusi taotluste esitamiseks anda ka telefoni teel. Kui taotlejal ei ole arvutit, aga ta soovib toetust taotleda, saab enda eest taotlusi esitama volitada usaldusväärset isikut pöördudes PRIA poole registrite osakonna infotelefonil 731 2311.
Tingimused
Toetust võib taotleda loomapidaja, kes kasvatab põllumajandusloomade registri andmete kohaselt ajavahemikus 2. märtsist kuni 9. septembrini 2024. a iga päev vähemalt ühte piimalehma. PTK puhul rakendatakse nn taotluseta süsteemi: taotlusele ei märgita loomade arvu, vaid tehakse vastava toetuse juurde märge „Jah“.
Piimalehm, kelle kohta toetust taotletakse, peab olema nõuetekohaselt identifitseeritud, registreeritud põllumajandusloomade registris taotleja nimele hiljemalt 2. märtsil 2024. a ning piimalehm vähemalt alates 2. märtsist 2024. a. St piimalehm, kes oli 2. märtsi seisuga mullikas ning sai piimalehmaks 4. märtsil, ei ole selle toetuse mõistes toetusõiguslik.
Piimalehmaks loetakse piimatõugu lehma, kui tal on asjaomase tõu tunnused. Toetusõiguslikud piimatõud on: eesti holstein (EHF), eesti punane (EPK), eesti maatõug (EK), šviitsi (AP), äärširi (FA), dzörsi (JER). Piimalehmaks ei loeta lehma, kes on saadud lihatõuga ristamisel ja kuulub lihatootmiseks peetavate loomadega samasse karja.
Toetust antakse kuni 270 piimalehma kohta. Kui taotleja peab oma karjas rohkem kui 270 nõuetekohast piimalehma, siis makstakse toetust 270 nõuetekohase piimalehma eest.
Toetust antakse ajavahemikul 2. märtsist 9. septembrini taotleja karjas peetavate nõuetekohaste piimalehmade arvu aritmeetilise keskmise alusel Arvestamine toimub nimetatud ajavahemiku iga päeva kohta põllumajandusloomade registris olevate piimalehmade arvu järgi. Sel ajavahemikul ei tohi olla ühtki päeva, mil registri andmeil pole taotlejal ühtki nõuetekohast piimalehma. Sellisel juhul kaotab taotleja õiguse PTK toetust saada.
Näide: kui taotlejal on pidamisperioodil keskmiselt 300 piimalehma, siis antakse talle toetust 270 piimalehma eest koefitsiendiga 0,5.
Näide: Kui taotlejal on pidamisperioodil keskmiselt 200 piimalehma, siis antakse talle toetust 200 piimalehma eest koefitsiendiga 1.
Kui piimalehm läheb vääramatu jõu või erandlike asjaolude tõttu taotleja karjast välja, siis piimalehma kasvatamise otsetoetuse osas karja suuruse arvutamisel arvestatakse ka see piimalehm karja hulka.
Kanded loomade kohta peetavas arvestuses (karjaraamatus) peavad olema täielikud ja tõesed ning vastavuses põllumajandusloomade registrile esitatud andmetega. Soovitusliku karjaraamatu vormi (karjaarvestuse vorm veistele) leiate PRIA kodulehelt.
Taotleja peab täitma aktiivse põllumajandustootja nõuet.
Taotleja peab järgima oma põllumajanduslikus tegevuses ja kogu põllumajandusliku majapidamise maal tingimuslikkuse nõudeid. Kuna tingimuslikkuse küsimustik on pindala- ja loomapõhiste toetuste taotluse osa, tuleb PTK toetuse taotlejal lisaks esitada e-PRIA kaudu pindala- ja loomapõhiste toetuste taotlus. Pindala- ja loomapõhiste toetuste taotluste vastuvõtt algab 2024. a maikuus.
Toetust võib taotleda loomapidaja, kes kasvatab põllumajandusloomade registri andmete kohaselt ajavahemikus 2. märtsist kuni 9. septembrini 2024. a iga päev kokku vähemalt viite ammlehma ja/või vähemalt 8 kuu vanust lehmmullikat. ATK puhul rakendatakse nn taotluseta süsteemi: taotlusele ei märgita loomade arvu, vaid tehakse vastava toetuse juurde märge „Jah“.
Ammlehm, kelle kohta toetust taotletakse, peab olema nõuetekohaselt identifitseeritud, registreeritud põllumajandusloomade registris taotleja nimele hiljemalt 2. märtsil 2024. a ning ammlehm või 8 kuu vanune lehmmullikas vähemalt alates 2. märtsist. St ammlehm, kes 2. märtsi seisuga ei olnud ammlehm või oli alla 8 kuu vanune ja sai 8 kuu vanuseks 4. märtsil, ei ole selle toetuse mõistes toetusõiguslik.
Ammlehma kasvatamise otsetoetuse andmisel võetakse arvesse ammlehm ja lehmmullikas, kes on herefordi (Hf), limusiini (Li), aberdiin-anguse (Ab), šarolee (Ch), šoti mägiveise (Hc), piemonti (Pi), akviteeni heleda (Ba), simmentali (Si), belgia sinise (Bb), dexteri (De), gallovei (Ga), aubraki (Au), šorthorni (Sh), salersi (Sa), tirooli halli (Gr) või vagiu (Wa) tõu tunnustega või kes on saadud lihatõugu veise ristamisel. Lehmmullikaks loetakse vähemalt 8 kuu vanust poegimata emast veist.
Maksimaalselt saab toetust 200 ammlehma või vähemalt 8 kuu vanune lehmmullika eest, välja arvatud jõudluskontrolli all olevad vähemalt 75% lihatõu veresusega ammlehmad/lehmmullikad.
Vähemalt ühte 75% lihatõu veresusega jõudluskontrollis oleva ammlehma või vähemalt kaheksa kuu vanust lehmmullikat kasvatavale taotlejale määratakse ATK toetus kehtestatud ühikumäära alusel, mis on korrutatud kordajaga 1,1. Taotlejale, kelle ammlehmad ei ole jõudluskontrollis ja kes peab kokku kuni 200 ammlehma, antakse esimese 100 looma kohta toetust koefitsiendiga 1 ning ülejäänud 100 looma kohta koefitsiendiga 0,46. Kui taotleja peab oma karjas rohkem kui 200 nõuetekohast ammlehma, kes ei ole jõudluskontrollis, siis antakse toetust 200 nõuetekohase ammlehma eest.
Loom on vähemalt 75% lihatõu veresusega juhul, kui ta on vähemalt 75% lihatõu veresusega ühe lihatõu osas, näiteks 75% gallovei veresusega või 75% herefordi veresusega jne. Arvesse ei lähe loom, kes on 75% lihatõu veresusega mitme lihatõu osas kokku, näiteks 25% aberdiin-anguse, 25% gallovei ja 25% herefordi veresusega. Arvesse läheb ainult ühe lihatõu veresus, mis on vähemalt 75%.
Toetust antakse ajavahemikul 2. märtsist 9. septembrini taotleja karjas peetavate nõuetekohaste ammlehmade/lehmmullikate arvu aritmeetilise keskmise alusel, mille arvestamise aluseks võetakse ammlehmade arv põllumajandusloomade registris nimetatud ajavahemiku iga päeva kohta. Sel ajavahemikul ei tohi olla ühtki päeva, mil registri andmeil pole taotlejal kokku vähemalt viite nõuetekohast ammlehma ja/või vähemalt 8 kuu vanust lehmmullikat. Sellisel juhul kaotab taotleja õiguse ATK toetust saada.
Kui ammlehm läheb vääramatu jõu või erandlike asjaolude tõttu taotleja karjast välja, siis ammlehma kasvatamise otsetoetuse osas karja suuruse arvutamisel arvestatakse ka see ammlehm karja hulka.
Kanded loomade kohta peetavas arvestuses (karjaraamatus) peavad olema täielikud ja tõesed ning vastavuses põllumajandusloomade registrile esitatud andmetega. Soovitusliku karjaraamatu vormi (karjaarvestuse vorm veistele) leiate PRIA kodulehelt.
Taotleja peab täitma aktiivse põllumajandustootja nõuet.
Taotleja peab järgima oma põllumajanduslikus tegevuses ja kogu põllumajandusliku majapidamise maal tingimuslikkuse nõudeid. Kuna tingimuslikkuse küsimustik on pindala- ja loomapõhiste toetuste taotluse osa, tuleb PTK toetuse taotlejal lisaks esitada e-PRIA kaudu pindala- ja loomapõhiste toetuste taotlus. Pindala- ja loomapõhiste toetuste taotluste vastuvõtt algab 2024. a maikuus.
ATK toetuse ühikumäära arvestamise näited
Näide: Taotlejal on 151 gallovei tõugu ammlehma. Toetust makstakse kehtestatud ühikumäära alusel 100 looma kohta koefitsiendiga 1 ja 51 looma kohta koefitsiendiga 0,46.
Näide: Taotlejal on 202 gallovei tõugu ammlehma. Toetust makstakse kehtestatud ühikumäära alusel 100 looma kohta koefitsiendiga 1 ja 100 looma kohta koefitsiendiga 0,46. Kahe ammlehma eest toetust ei maksta, sest maksimaalselt toetatakse 200 ammlehma.
Näide: Kui taotlejal on kokku 95 ammlehma ja/või vähemalt 8 kuu vanust lehmmullikat, kes ei ole jõudluskontrollis ja kes pole vähemalt 75% lihatõu veresusega, siis antakse talle toetust 95 looma eest koefitsiendiga 1, sest loomade arv kokku jääb vahemikku 1-100.
Näide: Kui taotlejal on kokku 195 ammlehma ja/või vähemalt 8 kuu vanust lehmmullikat, kes ei ole jõudluskontrollis ja pole vähemalt 75% lihatõu veresusega, siis antakse talle toetust esimese 100 looma eest koefitsiendiga 1 ja 95 looma eest koefitsiendiga 0,46, sest loomade arv kokku jääb vahemikku 101-200.
Näide: Kui taotlejal on kokku 200 ammlehma ja/või vähemalt 8 kuu vanust lehmmullikat, kes on jõudluskontrollis ajavahemikul 2.03-1.09 ja kes on vähemalt 75% lihatõu veresusega, siis antakse talle toetust kõigi 200 looma eest koefitsiendiga 1,1.
Näide: Kui taotlejal on kokku 50 ammlehma ja/või vähemalt 8 kuu vanust lehmmullikat, kes on jõudluskontrollis ajavahemikul 2.03-1.09 ja kes on vähemalt 75% lihatõu veresusega ning 180 ammlehma ja/või vähemalt 8 kuu vanust lehmmullikat, kes on jõudluskontrollis, kuid pole vähemalt 75% lihatõu veresusega, antakse talle toetust 50 looma eest koefitsiendiga 1,1 ning 100 looma eest, kes on jõudluskontrollis, kuid pole vähemalt 75% lihatõu veresusega, antakse toetust koefitsiendiga 1 ning 80 looma eest, kes on jõudluskontrollis, kuid pole vähemalt 75% lihatõu veresusega, antakse toetust koefitsiendiga 0,46.
Näide: Taotlejal on 205 gallovei tõugu ammlehma, kellest 200 on üle 75% veresusega ja 5 alla 75% veresusega. Kari on jõudluskontrollis. Toetust makstakse 200 ammlehma eest koefitsiendiga 1,1. Viie alla 75% veresusega ammlehma eest makstakse toetust koefitsiendiga 1.
Näide: Taotlejal on 220 gallovei tõugu ammlehma, kellest 65 on vähemalt 75% veresusega ja 155 alla 75% veresusega. Kari on jõudluskontrollis. Toetust makstakse 65 ammlehma eest koefitsiendiga 1,1. 100 looma kohta makstakse toetust koefitsiendiga 1 ja 55 looma kohta koefitsiendiga 0,46.
Toetust võib taotleda loomapidaja, kes kasvatab põllumajandusloomade registri andmete kohaselt ajavahemikus 2. märtsist kuni 9. septembrini 2024. a iga päev kokku vähemalt kümmet utte ja/või emakitse. UTK puhul rakendatakse nn taotluseta süsteemi: taotlusele ei märgita loomade arvu, vaid tehakse vastava toetuse juurde märge „Jah“.
Utt ja emakits, kelle kohta toetust taotletakse, peab olema nõuetekohaselt identifitseeritud, registreeritud põllumajandusloomade registris taotleja nimele hiljemalt 2. märtsil 2024. a ning ühe aasta vanune 2. märtsi seisuga.
Toetust makstakse 10 kuni 450 ute või emakitse kohta. Kui taotleja peab oma karjas rohkem kui 450 nõuetekohast utte või emakitse, siis makstakse toetust 450 nõuetekohase ute või emakitse eest.
Toetust makstakse ajavahemikul 2. märtsist 9. septembrini taotleja karjas peetavate nõuetekohaste uttede ja emakitsede arvu aritmeetilise keskmise alusel, mille arvestamise aluseks võetakse uttede ja emakitsede arv põllumajandusloomade registris nimetatud ajavahemiku iga päeva kohta. Sel ajavahemikul ei tohi olla ühtki päeva, mil registri andmeil on uttede ja emakitsede arv kokku alla 10. Sellisel juhul kaotab taotleja õiguse UTK toetust saada.
Kanded loomade kohta peetavas arvestuses (karjaraamatus) peavad olema täielikud ja tõesed ning vastavuses põllumajandusloomade registrile esitatud andmetega. Soovitusliku karjaraamatu vormi (karjaarvestuse vorm lammastele ja kitsedele) leiate PRIA kodulehelt.
Taotleja peab täitma aktiivse põllumajandustootja nõuet.
Taotleja peab järgima oma põllumajanduslikus tegevuses ja kogu põllumajandusliku majapidamise maal tingimuslikkuse nõudeid. Kuna tingimuslikkuse küsimustik on pindala- ja loomapõhiste toetuste taotluse osa, tuleb PTK toetuse taotlejal lisaks esitada e-PRIA kaudu pindala- ja loomapõhiste toetuste taotlus. Pindala- ja loomapõhiste toetuste taotluste vastuvõtt algab 2024. a maikuus.
Toetuse määramine
PRIA kehtestab loomakasvatuse otsetoetuste ühikumäärad 1. detsembriks 2024. a.
PRIA peadirektor otsustab loomakasvatuse otsetoetuse määramise või taotluse rahuldamata jätmise hiljemalt 10. detsembriks 2024. a. Toetus makstakse välja ajavahemikus 10. detsembrist 2024. a kuni 30. juunini 2025. a.
Euroopa Komisjon võib otsustada klientide otsetoetuste (loomakasvatuse toetustest PTK, ATK, UTK) üle 2000 euro ulatuvate summade ülejäävat osa finantsdistsipliini reeglite alusel Euroopa Liidu kriisireservi kogumiseks vähendada.
Enne toetuse määramist teeb PRIA administratiivseid ja kohapealseid kontrolle (vt pikemalt juhendist „Abiks taotlejale“). Loomatoetuste määramisel arvestatakse pindala- ja loomatoetuste nõuete rikkumise hindamise aluseid. Kontrollitakse, kas taotleja ning tema maa ja loomad vastavad toetusõiguslikkuse, toetuse saamise ning tingimuslikkuse nõuetele.
Eraisikutele määratud toetuselt on enne väljamakset kinni peetud eraisiku tulumaks – vt lähemalt siit.
Abiks taotlejale
Juriidilised alused
| Nimetus |
|---|
| Määrus |
| Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku toetus, ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus |
Vormid
| Nimetus | Lisatud |
|---|---|
Abiks taotlejale
| Nimetus | Lisatud |
|---|---|
Lisainfo:
- pindala- ja loomatoetuste infotelefon 737 7679
- toetustega seotud info info [at] pria [dot] ee (info[at]pria[dot]ee)
