Piimalehma, ammlehma ning lamba ja kitse kasvatamise otsetoetus 2025

Toetust võib taotleda loomapidaja, kes kasvatab põllumajandusloomade registri andmete kohaselt ajavahemikus 2. märtsist kuni 1. septembrini 2025. aastal iga päev vähemalt ühte piimalehma. PTK puhul rakendatakse nn taotluseta süsteemi: taotlusele ei märgita loomade arvu, vaid tehakse vastava toetuse juurde märge „Jah“.

Piimalehm, kelle kohta toetust taotletakse, peab olema nõuetekohaselt identifitseeritud, registreeritud põllumajandusloomade registris taotleja nimele hiljemalt 2. märtsil 2025. aastal. Samuti peab loom olema piimalehm hiljemalt 2025. aasta 2. märtsist. St piimalehm, kes oli 2. märtsi seisuga mullikas ning sai piimalehmaks 4. märtsil, ei ole selle toetuse mõistes toetusõiguslik.

Piimalehmaks loetakse piimatõugu lehma, kui tal on asjaomase tõu tunnused. Toetusõiguslikud piimatõud on: eesti holstein (EHF), eesti punane (EPK), eesti maatõug (EK), šviitsi (AP), äärširi (FA), dzörsi (JER), läti sinine (LVZ). Piimalehmaks ei loeta lehma, kes on saadud lihatõuga ristamisel ja kuulub lihatootmiseks peetavate loomadega samasse karja.

Toetust antakse kuni 270 piimalehma kohta koefitsiendiga 1,0. Kui taotleja peab oma karjas rohkem kui 270 nõuetekohast piimalehma, siis arvestatakse ühikumäära 270 piimalehma kohta koefitsiendiga 0,5. 270-st rohkem olevate piimalehmade eest toetust ei maksta.

Toetust antakse ajavahemikul 2. märtsist 1. septembrini taotleja karjas peetavate nõuetekohaste piimalehmade arvu aritmeetilise keskmise alusel. Arvestamine toimub nimetatud ajavahemiku iga päeva kohta põllumajandusloomade registris olevate piimalehmade arvu järgi. Sel ajavahemikul ei tohi olla ühtki päeva, mil registri andmeil pole taotlejal ühtki nõuetekohast piimalehma. Sellisel juhul kaotab taotleja õiguse PTK toetust saada.

Näide: kui taotlejal on pidamisperioodil keskmiselt 300 piimalehma, siis antakse talle toetust 270 piimalehma eest koefitsiendiga 0,5. 30 piimalehmale toetust ei maksta, sest maksimaalselt toetatakse kuni 270 piimalehma.

Näide: Kui taotlejal on pidamisperioodil keskmiselt 200 piimalehma, siis antakse talle toetust 200 piimalehma eest koefitsiendiga 1.

Kui piimalehm läheb vääramatu jõu või erandlike asjaolude tõttu taotleja karjast välja, siis piimalehma kasvatamise otsetoetuse osas karja suuruse arvutamisel arvestatakse ka see piimalehm karja hulka. Täpsema info vääramatu jõu ja erandlike asjaolude kohta leiate lehe lõpus olevast sakist „Abiks taotlejale“.

Taotleja peab täitma aktiivse põllumajandustootja nõuet.

Taotleja peab järgima oma põllumajanduslikus tegevuses ja kogu põllumajandusliku majapidamise maal tingimuslikkuse ja sotsiaalse tingimuslikkuse nõudeid. Kuna tingimuslikkuse küsimustik on pindala- ja loomapõhiste toetuste taotluse osa, tuleb PTK toetuse taotlejal lisaks esitada e-PRIA kaudu pindala- ja loomapõhiste toetuste taotlus. Pindala- ja loomapõhiste toetuste taotluste vastuvõtt algab 2025. a maikuus.

Toetust võib taotleda loomapidaja, kes kasvatab põllumajandusloomade registri andmete kohaselt ajavahemikus 2. märtsist kuni 1. septembrini 2025. aastal iga päev kokku vähemalt viit ammlehma ja/või lehmmullikat, kes on vähemalt 8 kuu vanune. ATK puhul rakendatakse nn taotluseta süsteemi: taotlusele ei märgita loomade arvu, vaid tehakse vastava toetuse juurde märge „Jah“.

Ammlehm, kelle kohta toetust taotletakse, peab olema nõuetekohaselt identifitseeritud ning registreeritud põllumajandusloomade registris taotleja nimele hiljemalt 2. märtsil 2025. Ammlehm või vähemalt 8 kuu vanune lehmmullikaskelle kohta toetust taotletakse, peab olema hiljemalt alates 2. märtsist ammlehma staatuses või 8 kuu vanune. St ammlehm, kes teise märtsi seisuga ei olnud ammlehm või oli alla 8 kuu vanune ja sai 8 kuu vanuseks 4. märtsil, ei ole selle toetuse mõistes toetusõiguslik.

Ammlehma kasvatamise otsetoetuse andmisel võetakse arvesse ammlehmi ja lehmmullikaid, kes on herefordi (Hf), limusiini (Li), aberdiin-anguse (Ab), šarolee (Ch), šoti mägiveise (Hc), piemonti (Pi), akviteeni heleda (Ba), simmentali (Si), belgia sinise (Bb), dexteri (De), gallovei (Ga), aubraki (Au), valge šorthorni (Ws), salersi (Sa), tirooli halli (Gr) või vagiu (Wa) tõu tunnustega või kes on saadud lihatõugu veise ristamisel. Lehmmullikaks loetakse vähemalt 8 kuu vanust poegimata emast veist.

Maksimaalselt saab toetust 200 ammlehma või vähemalt 8 kuu vanuse lehmmullika eest, välja arvatud jõudluskontrolli all olevate vähemalt 75% lihatõu veresusega ammlehmade/lehmmullikate eest.

Taotlejale, kelle ammlehmad ei ole jõudluskontrollis ja kes peab kokku kuni 200 ammlehma, antakse esimese 100 looma kohta toetust koefitsiendiga 1,0 ning 101-200 looma kohta koefitsiendiga 0,46. Kui taotleja peab oma karjas rohkem kui 200 nõuetekohast ammlehma, kes ei ole jõudluskontrollis, siis 200-st rohkem olevate ammlehmade eest toetust ei maksta. 

Kui taotlejal on vähemalt üks 75% lihatõu veresusega jõudluskontrollis olev ammlehm või lehmmullikas, kes on vähemalt kaheksa kuu vanune, määratakse sõltumata loomade arvust ATK toetus kehtestatud ühikumäära alusel, mis on korrutatud kordajaga 1,1. Siiski on oluline, et ka minimaalne loomade arvu nõue oleks täidetud. Rohkem infot saab lehe lõpus olevast sakist „Abiks taotlejale“.

Loom on vähemalt 75% lihatõu veresusega juhul, kui ta on vähemalt 75% lihatõu veresusega ühe lihatõu osas, näiteks 75% gallovei veresusega või 75% herefordi veresusega jne. Arvesse ei lähe loom, kes on 75% lihatõu veresusega mitme lihatõu osas kokku, näiteks 25% aberdiin-anguse, 25% gallovei ja 25% herefordi veresusega. Arvesse läheb ainult ühe lihatõu veresus, mida on vähemalt 75%.

Toetust antakse ajavahemikul 2. märtsist 1. septembrini taotleja karjas peetavate nõuetekohaste ammlehmade/lehmmullikate arvu aritmeetilise keskmise alusel, mille arvestamise aluseks võetakse ammlehmade arv põllumajandusloomade registris nimetatud ajavahemiku iga päeva kohta. Sel ajavahemikul ei tohi olla ühtki päeva, mil registri andmeil pole taotlejal kokku vähemalt viit nõuetekohast ammlehma ja/või vähemalt 8 kuu vanust lehmmullikat. Sellisel juhul kaotab taotleja õiguse ATK toetust saada.

Kui ammlehm läheb vääramatu jõu või erandlike asjaolude tõttu taotleja karjast välja, siis ammlehma kasvatamise otsetoetuse osas karja suuruse arvutamisel arvestatakse ka see ammlehm karja hulka. Täpsema info vääramatu jõu ja erandlike asjaolude kohta leiate lehe lõpus olevast sakist „Abiks taotlejale“.

Taotleja peab täitma aktiivse põllumajandustootja nõuet.

Taotleja peab järgima oma põllumajanduslikus tegevuses ja kogu põllumajandusliku majapidamise maal tingimuslikkuse ja sotsiaalse tingimuslikkuse nõudeid. Kuna tingimuslikkuse küsimustik on pindala- ja loomapõhiste toetuste taotluse osa, tuleb ATK toetuse taotlejal lisaks esitada e-PRIA kaudu pindala- ja loomapõhiste toetuste taotlus. Pindala- ja loomapõhiste toetuste taotluste vastuvõtt algab 2025. a maikuus.

ATK toetuse ühikumäära arvestamise näited

Näide: Taotlejal on 151 gallovei tõugu ammlehma. Toetust makstakse kehtestatud ühikumäära alusel 100 looma kohta koefitsiendiga 1 ning 51 looma kohta koefitsiendiga 0,46.

Näide: Taotlejal on 202 gallovei tõugu ammlehma. Toetust makstakse kehtestatud ühikumäära alusel 100 looma kohta koefitsiendiga 1 ning 100 looma kohta koefitsiendiga 0,46. Kahe ammlehma eest toetust ei maksta, sest maksimaalselt toetatakse 200 ammlehma.

Näide: Kui taotlejal on kokku 95 ammlehma ja/või vähemalt 8 kuu vanust lehmmullikat, kes ei ole jõudluskontrollis ja kes pole vähemalt 75% lihatõu veresusega, siis antakse talle toetust 95 looma eest koefitsiendiga 1, sest loomade arv kokku jääb vahemikku 1-100.

Näide: Kui taotlejal on kokku 195 ammlehma ja/või vähemalt 8 kuu vanust lehmmullikat, kes ei ole jõudluskontrollis ja pole vähemalt 75% lihatõu veresusega, siis antakse talle toetust esimese 100 looma eest koefitsiendiga 1 ning 95 looma eest koefitsiendiga 0,46, sest loomade arv kokku jääb vahemikku 101-200.

Näide: Kui taotlejal on kokku 240 ammlehma ja/või vähemalt 8 kuu vanust lehmmullikat, kes on jõudluskontrollis ajavahemikul 2.03-1.09 ja kes on vähemalt 75% lihatõu veresusega, siis antakse talle toetust kõigi 240 looma eest koefitsiendiga 1,1.

Näide: Kui taotlejal on kokku 50 ammlehma ja/või vähemalt 8 kuu vanust lehmmullikat, kes on jõudluskontrollis ajavahemikul 2.03-1.09 ja kes on vähemalt 75% lihatõu veresusega ning 180 ammlehma ja/või vähemalt 8 kuu vanust lehmmullikat, kes on jõudluskontrollis, kuid pole vähemalt 75% lihatõu veresusega, antakse talle toetust 50 looma eest koefitsiendiga 1,1 ning 100 looma eest, kes on jõudluskontrollis, kuid pole vähemalt 75% lihatõu veresusega, antakse toetust koefitsiendiga 1. 80 looma eest, kes on jõudluskontrollis, kuid pole vähemalt 75% lihatõu veresusega, antakse toetust koefitsiendiga 0,46.

Näide: Taotlejal on 205 gallovei tõugu ammlehma, kellest 200 on üle 75% veresusega ning 5 alla 75% veresusega. Kari on jõudluskontrollis. Toetust makstakse 200 ammlehma eest koefitsiendiga 1,1. Viie alla 75% veresusega ammlehma eest makstakse toetust koefitsiendiga 1.

Näide: Taotlejal on 220 gallovei tõugu ammlehma, kellest 65 on vähemalt 75% veresusega ning 155 alla 75% veresusega. Kari on jõudluskontrollis. 65 ammlehma eest makstakse toetust koefitsiendiga 1,1. 100 looma kohta makstakse toetust koefitsiendiga 1 ning 55 looma kohta koefitsiendiga 0,46.

Toetust võib taotleda loomapidaja, kes kasvatab põllumajandusloomade registri andmete kohaselt ajavahemikus 2. märtsist kuni 1. septembrini 2025. aastal iga päev kokku vähemalt kümmet emast lammast ja/või emast kitse. UTK puhul rakendatakse nn taotluseta süsteemi: taotlusele ei märgita loomade arvu, vaid tehakse vastava toetuse juurde märge „Jah“.

Emane lammas ja emane kits, kelle kohta toetust taotletakse, peab olema nõuetekohaselt identifitseeritud, registreeritud põllumajandusloomade registris taotleja nimele hiljemalt 2. märtsil 2025. aastal ning olema 2. märtsi seisuga vähemalt kümne kuu vanune.

Toetust makstakse 10 kuni 450 emase lamba või emase kitse kohta. Kui taotleja peab oma karjas rohkem kui 450 nõuetekohast emast lammast või emast kitse, siis makstakse toetust 450 nõuetekohase emase lamba või emase kitse eest.

Toetust makstakse ajavahemikul 2. märtsist 1. septembrini taotleja karjas peetavate nõuetekohaste emaste lammaste ja emaste kitsede arvu aritmeetilise keskmise põhjal, mille arvestamise aluseks võetakse emaste lammaste ja emast kitsede arv põllumajandusloomade registris nimetatud ajavahemiku iga päeva kohta. Sel ajavahemikul ei tohi olla ühtki päeva, mil registri andmeil on emaste lammaste ja emaste kitsede arv kokku alla 10. Sellisel juhul kaotab taotleja õiguse UTK toetust saada.

Taotleja peab täitma aktiivse põllumajandustootja nõuet.

Taotleja peab järgima oma põllumajanduslikus tegevuses ja kogu põllumajandusliku majapidamise maal tingimuslikkuse ja sotsiaalse tingimuslikkuse nõudeid. Kuna tingimuslikkuse küsimustik on pindala- ja loomapõhiste toetuste taotluse osa, tuleb UTK toetuse taotlejal lisaks esitada e-PRIA kaudu pindala- ja loomapõhiste toetuste taotlus. Pindala- ja loomapõhiste toetuste taotluste vastuvõtt algab 2025. a maikuus.