Mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus 2017

EESMÄRK

Mahepõllumajandusele ülemineku toetuse ja mahepõllumajandusega jätkamise toetuse (edaspidi MAH) eesmärkideks on arendada mahepõllumajandust ning suurendada mahepõllumajanduse konkurentsivõimet, säilitada ja suurendada bioloogilist ja maastikulist mitmekesisust, säilitada ja parandada mullaviljakust ja veekvaliteeti ning parandada loomade heaolu.

Meetme eelarve 2017. aastal esitatud taotluste rahastamiseks on 14 151 750 eurot, mis jaguneb järgmiselt:

• mahepõllumajandusele ülemineku toetus – 1 000 000 eurot;

• mahepõllumajandusega jätkamise toetus – 13 151 750 eurot.

 

 

 

VASTUVÕTUAEG JA –KOHT

Toetuste taotlemisperiood kestab 2.-22. maini 2017. Hilinenud taotluste vastuvõtmine toimub 23. maist kuni 16. juunini 2017. Hilinenud taotluste puhul vähendatakse toetuste väljamakstavat summat 1% iga hilinetud tööpäeva kohta.

 

Taotlust saab esitada vaid elektroonilise kliendiportaali e-PRIA (vana e-PRIA) vahendusel, mis asub aadressil epria.pria.ee/. e-PRIAs saab taotlust esitada 2. maist 16. juunini kõigil nädalapäevadel ööpäevaringselt.

PRIA maakondlikud teenindusbürood on avatud esmaspäevast reedeni kl 8.30-16.00.

Maakondlikes teenindusbüroodes on ka kliendiarvutid, kus saab tutvuda e-PRIA teenustega. Vajadusel abistavad e-PRIA kasutajaid PRIA klienditeenindajad. Taotluse esitamise ja e-PRIA arvuti kasutamise aega saab kõikidele tööpäevadele eelregistreerida internetipõhises eelregistreerimise süsteemis (www.pria.ee/broneering).  Eelregistreerida on võimalik ka PRIA maakondlikus teenindusbüroos ja infotelefonil 737 7679.

Samuti pakuvad põllu- ja maamajanduse konsulendid taotlejatele tasuta abi pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse täitmisel ning tuge e-PRIA kasutamisel. Täpsemat infot leiate Eesti põllu- ja maamajanduse nõuandeteenistuse kodulehelt aadressil www.pikk.ee.

Tagasi algusesse

 

TOETUSE TUTVUSTUS/TINGIMUSED

MAH toetuse täpsemad tingimused on sätestatud maaeluministri 30.04.2015. a määrusega nr 53 „Mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus“. Juhiseid ja selgitusi saab lisaks juhendist „Abiks taotlejale“.

 

NB! Olulised muudatused määruses:

• Ravim- ja maitsetaimede loetelust eemaldati harilik kurgirohi, kõrvenõges, harilik orashein, harilik sigur ja harilik võilill. Nimetatud kultuure kasvatatakse enamasti segus, mistõttu toetuse taotlemiseks tuleb taotlusele märkida kasvatatavaks põllumajanduskultuuriks, kas `Muu heintaimede segu` või `Liblikõieliste ja muude põllumajanduskultuuride segu`.
• Määrusesse lisati hariliku sarapuu, söödava kuslapuu, kurdlehise kibuvitsa ja hariliku pihlaka minimaalsed istutustihedused. Juhime tähelepanu, et kurdlehine kibuvits (Rosa rugosa) on Eestis võõrliik, mille loodusesse levikut tuleb takistada.
• Pirnipuu istutustihedust vähendati 270 istikult 100 istikuni hektari kohta.
• 2017. aastast alates ei või võtta uut kohustust sellise maa kohta ega suurendada kohustust sellise maa arvelt, mis Harju, Rapla ja Pärnu maakonnas algatatud maakonnaplaneeringu kohaselt määratakse Rail Balticu raudtee trassi koridori asukohaks.

 

MAH toetuse saamise nõuded

Taotleja peab täitma oma põllumajanduslikus tegevuses ja kogu põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaal nõuetele vastavuse nõudeid ning MAH toetuse baas- ja täiendavaid nõudeid.

Toetusõiguslikkuse nõuded:

• MAH toetust võib taotleda füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiline isik, kes harib maad õiguslikul alusel, st on maa omanik või omab kehtivat rendilepingut.
• MAH toetuse taotleja peab vastama aktiivse tootja nõuetele.
• Toetust saab taotleda vähemalt 1,00 ha toetusõiguslikule maale.
• Põllu pindala peab olema vähemalt 0,30 ha. Üheks põlluks loetakse ka samal põllumassiivil kõrvuti asuvad alla 0,30 ha toetusõiguslikud põllud, kui need vastavad MAH toetuse nõuetele ja kokku moodustavad ühikumääragrupis vähemalt 0,30 ha.
• Põld, millele toetust taotletakse, peab asuma põllumassiivil, mis on kantud PRIA põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse.
• Toetusõiguslik on maa, millel kasvatatakse teravilja, kaunvilja, rühvelkultuuri, õlikultuuri, kiukultuuri, muud tehnilist kultuuri, köögivilja, maasikat, määruse lisas nimetatud ravim- ja maitsetaimi, puuvilja- ja marjakultuuri ning maa, mida hoitakse mustkesas või mis on jäetud sööti. Toetusõiguslikud on ka kuni 3-aastased külvikorras olevad rohumaad, põldtunnustatud heinaseemnepõllud ning rohumaa, mille iga hektari kohta on taotlejal mahepõllumajanduslikult peetavaid veiseid, hobuseid, lambaid või kitsi sellisel arvul, et loomkoormus hektari kohta on vähemalt 0,2 loomühikut või mille iga 0,10 hektari kohta on taotlejal 1 mesilaspere.
• MAH määrusega on kehtestatud taimede minimaalne istutustihedus maale, millel kasvatatakse puuvilja- ja marjakultuuri või maasikat.
• Loomad, kelle kohta toetust taotletakse, peavad olema mahetunnustatud. Veiste, lammaste ja kitsede puhul arvestatakse MAH ühikumäära suurendamisel ja rohumaade loomkoormuse arvestamisel ainult taotleja nimel PRIA loomade registris olevaid mahetunnustatud loomi.
• Taotleja majapidamine peab olema “Mahepõllumajanduse seaduse” § 5 alusel tunnustatud.

Toetust ei anta toetusõigusliku maa kohta, mida hoitakse kohustuseaastal mustkesas või mis on jäetud sööti.

Toetust ei anta toetusõigusliku maa kohta, millel kasvatatakse ravim- ja maitsetaimi söödaks.

 

Juhime tähelepanu külvikorras olevate rohumaade ülesharimise nõudele. Külvikorras olevate rohumaade vanust arvestatakse maaelu arengukava perioodi 2007-2013 ja perioodi 2014-2020 puhul erinevalt. Kui perioodi 2007-2013 puhul võis külvikorras olevat rohumaad rohumaana majandada kahel järjestikusel aastal ja hiljemalt rohumaa kolmandal aastal pidi põllule rajama muu kultuuri kui heintaimed, siis perioodil 2014-2020 võib külvikorras olevaid rohumaid majandada rohumaadena maksimaalselt 3 aastat ja hiljemalt neljandal aastal peab sellele rajama muu kultuuri kui heintaimed.

Samuti on uue ja vana perioodi puhul erinev rohumaa vanuse arvestus. Perioodi 2007-2013 korral loetakse heintaimede külviaasta, sealhulgas allakülvina tehtud külvi aasta 0-aastaks. Uuel perioodil loetakse rohumaa rajamise aasta 0-aastaks ainult juhul, kui rohumaa rajatakse allakülvi teel. Puhaskülvina rajatud rohumaa külviaasta on rohumaa vanuse esimene aasta.

Oluline on, et juhul kui taotleja on saanud perioodi 2007-2013 raames külvikorras oleva rohumaa eest kõrgema ühikumääraga toetust, siis peab ta sellise rohumaa hiljemalt rohumaa kolmandaks aastaks üles harima, st selle põllu osas tuleb nõudeid täita põllumajandusministri 08.04.2010. a määruse nr 44 „Mahepõllumajandusliku tootmise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ kohaselt.

NB! See nõue kehtib ka nendele taotlejatele, kes on oma perioodi 2007-2013 kohustuse täielikult asendanud perioodi 2014-2020 kohustusega või enam MAH toetust ei taotle.                                                                                                                      

 

Kui taotleja külvikorras olevat rohumaad hiljemalt kolmandal (perioodi 2007-2013 toetus) või neljandal (perioodi 2014-2020 toetus) aastal üles ei hari, tuleb varasematel aastatel selle põllu kohta saadud toetus tagasi maksta.

Perioodi 2014-2020 kohustuse täitmisel ei ole lubatud jätta põldu pärast külvikorda mustkesasse või sööti. Näiteks põllul kasvas 2014. aastal nisu, 2015. aastal ristik, mis oli märgitud külvikorda ja 2016. aastal on põld mustkesas või söötis. 2016. aastal küsitakse taotlejalt 2015. aastal makstud toetus selle põllu eest tagasi.

Külvikorras oleva rohumaa eest makstud toetus küsitakse tagasi ka juhul, kui külvikorras olev rohumaa märgitakse taotlusele kui tagasirajatud püsirohumaa (TAR).

 

Täiendavad nõuded:

• Kogu kohustuseperioodi jooksul tuleb majapidamise põllumajandusmaal järgida mahepõllumajandusliku taimekasvatuse nõudeid ja mahepõllumajanduslikult peetavate loomade puhul mahepõllumajandusliku loomakasvatuse nõudeid.
• Viljavahelduse nõuded:

-          sama liiki põllukultuuri või köögivilja ei tohi samal maal kasvatada kauem kui kahel järjestikusel aastal. Perekonda köömen kuuluvaid põllumajanduskultuure võib samal maal kasvatada kuni kolmel järjestikusel aastal. Mustkesa ja söötis maa ei katkesta külvikorras põllukultuuride ja köögiviljade järgnevust;

-          teravilja ei tohi kasvatada samal maal kauem kui kolmel järjestikusel aastal. Maisi või tatra kasvatamine katkestab teraviljade järgnevuse külvikorras. Mustkesa ja söötis maa ei katkesta teraviljade järgnevust;

-          ristõieliste sugukonda kuuluvaid põllumajanduskultuure ei või kasvatada samal maal uuesti enne kolme aasta möödumist.

• Taotleja või tema esindaja, kes tegeleb tema majapidamises mahepõllumajandusliku tootmisega, peab esimese kohustuseaasta 1. novembriks olema osalenud vähemalt 12 tundi mahepõllumajandusliku tootmise algkoolitusel ja viienda kohustuseaasta 1. juuniks vähemalt 12 tundi mahepõllumajandusliku tootmise täienduskoolitusel.
• Viljapuude ja marjapõõsaste võrad, võraalused ja reavahed peavad olema hooldatud.
• Vähemalt 20 protsendil põllumajandusliku majapidamise põllumaast tuleb igal kohustuseaastal kasvatada liblikõieliste sugukonda kuuluvaid põllumajanduskultuure.
• Vähemalt 20 protsenti põllumajandusliku majapidamise põllumaast tuleb igal kohustuseaastal hoida 1. novembrist kuni sellele järgneva kohustuseaasta 31. märtsini põllumajanduskultuurist koosneva talvise taimkatte all.
• Iga kohustuseaasta 1. detsembriks peab põllumajandusliku majapidamise iga 5 hektari põllumaa kohta olema taotlejal kehtivad mullaproovid.

 

Põllumaa arvestusse lähevad kõik taotleja kasutuses olevad põllud, mis on taotlusele märgitud tähisega P (põllumajanduskultuurid ja lühiajaline rohumaa) või M (mustkesa).

Lühiajaline rohumaa on maa, millel kasvatatakse heintaimi kuni viiel järjestikusel aastal. Selline põld, millel kasvatatakse viis järjestikust aastat heintaimede segu, arvatakse kuuendal aastal püsirohumaaks. Sealjuures katkestavad rohumaa vanuse arvestuse heintaimede puhaskultuurid (nt punane ristik, lutsern jne), muud põllumajanduskultuurid kui heintaimed ja mustkesa. Puhaskultuuriga rajatud heintaimede põld arvestatakse alati põllumaa hulka. Rohumaa vanust hakatakse uuesti algusest arvestama sellest hetkest, kui taotlusele on märgitud heintaimede segu.

NB! Need aastad, millal põllule on taotletud piirkondlikku mullakaitse (MULD) toetust või on märgitud põld ökoalaks, rohumaale vanust ei lisa, st rohumaa vanust hakatakse edasi lugema MULD taotlemisele või ökoalaks märkimisele järgnevast aastast.

Alla 0,30 ha suurused põllud arvestatakse põllumaa hulka, kui need moodustavad koos teise samas ühikumääragrupis oleva põlluga vähemalt 0,30 ha suuruse maa-ala. Liblikõieliste kultuuride kasvatamise, talvise taimkatte ja mullaproovide võtmise nõuet ei pea täitma alla 0,30 ha suurusel põllul ja maa-alal.

Põllumaa hulka ei arvestata püsirohumaad (PR) ja tagasirajatud püsirohumaad (TAR).

 

Kohustus

MAH toetusega seotud nõudeid tuleb täita 5 järjestikusel kalendriaastal (kohustus) MAH toetuse taotlemise esimesel aastal kindlakstehtud maal ning kohustuse jätkamist kinnitatakse igal aastal MAH toetuse taotlemisega.

MAH kohustust saab suurendada kuni 15% esimese kohustuseaasta kohustusealuse maa pindalast. Kohustuse suurendamisel üle 15% algab uus 5-aastane MAH kohustuseperiood.

Kohustuse ülevõtmisel taotleja enda kohustus ja ülevõetud kohustus liidetakse ning kohustuse kestuseks loetakse lühemat aega kestnud kohustuse kestus, st kohustuse ülevõtja kohustuseperiood võib pikeneda. See kehtib nii kohustuse osalise kui ka täieliku ülevõtmise korral.

 

Kui kohustus algab ülevõtmise teel, st taotlejal puudub varasemast kehtiv kohustus, siis kohustust suurendada ei saa. Kohustuse suurendamisel tuleb taotlejal võtta uus 5-aastane kohustus.

 

Kohustuse saab asendada osaliselt või täielikult maaelu arengukava 2014-2020 poolloodusliku koosluse hooldamise (PLK) kohustusega.

Perioodi 2014-2020 MAH kohustusega saab asendada järgmisi kohustusi:

• perioodi 2007-2013 MAH kohustust
• keskkonnasõbraliku majandamise toetuse (KSM) kohustust
• keskkonnasõbraliku puuvilja- ja marjakasvatuse toetuse (KSA) kohustust

Kohustust saab asendada täielikult. Kohustuse asendamisel algab uus 5-aastane MAH kohustus.

 

MAH kohustuse vähendamine ei ole lubatud. Kohustuse vähendamisel nõutakse makstud toetus tagasi selle maa osas, mille võrra on algse kohustusealuse maa pindala vähendatud.

Toetust ei nõuta tagasi maa osas, millel jätkab kohustuse nõuetekohast täitmist teine põllumajandustootja või mis läheb põllumajanduslikust majapidamisest välja ja millel teine isik kohustust ei jätka. Seega on oluline, et taotleja enne taotluse esitamist kontrolliks üle, millisele pinnale on põllumassiivil kohustus alanud. Sellel pinnal tuleb kohustust täita 5 aastat. NB! Kohustuse suurenemine ja vähenemine ei kompenseeri üksteist, st kui ühele kohustusealusele põllule toetust ei taotleta ja lisatakse kohustuse alla sama suurusega uus põld, siis on esimese põllu osas kohustust vähendatud ja teine põld läheb kohustuse suurenemise arvestusse. Kohustuse jätkamiseks peab taotlusele kohustusealuste põldude kohta tegema vastava toetuse taotlemise märke.

Kui kohustusealune maa on põllumajanduslikust majapidamisest välja läinud, mistõttu ei saa taotleja enam kohustust jätkata, siis tuleb PRIA-t sellest teavitada.

Tagasi algusesse

 

TOETUSE TAOTLEMINE

Toetuse taotlemiseks ja kohustuse jätkamiseks tuleb taotluste vastuvõtuperioodil PRIA-le esitada vanas e-PRIAs pindalatoetuste taotlus ja maksetaotlus. Erinevad juhendid ja abiinfo, kuidas e-PRIAsse siseneda ja portaalis toimida, on leitavad portaalis iga vastava teenuse juures ning PRIA kodulehel e-PRIA juhendite alajaotuses. Esitada tuleb järgmised dokumendid:

 

• vormid PT50 ja PT50A (pindalatoetuste taotlus ja maksetaotlus koos põldude loeteluga) ning põllumassiivi kaart või katastri kaart. Võetud kohustuse jätkuvat täitmist kinnitatakse toetuse taotlemisega kohustusealustele põldudele;

 

Taotleja peab taotlusele märkima kogu põllumajandusmaa, mida tal on õigus kasutada. Ta peab ära näitama ka põllumajandusmaa, mille kohta ta toetust ei taotle, sealhulgas ka vähemalt 0,01 ha põllud ja põllud, mis moodustavad kokku vähemalt 0,30 hektarilise maa-ala. Kohustuslik on ära näidata ka põllud, mille kohta toetusi ei maksta ehk mis ei ole kantud põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse.

• teave kohustuse üleandmise-ülevõtmise kohta, kui kohustusealused põllud on koos kohustusega teiselt taotlejalt üle võetud.

Külvikorras olevatele rohumaadele toetuse taotlemisel peab taotleja meeles pidama, et vormi PT50A veergu 21 („Kuni 3-aastane rohumaa) tuleb teha märge selliste rohumaa põldude kohta, milliste puhul on tegemist kuni 3-aastaste külvikorras olevate rohumaadega. Need on rohumaad, millele hiljemalt 4. aasta 15. juuniks rajatakse muu  kultuur kui heintaimed.

 

Kui pärast toetuse taotluse esitamist läheb kogu põllumajanduslik majapidamine ühelt omanikult üle teisele, on võimalik toetuse maksmine uuele omanikule. Selleks peab põllumajandusliku majapidamise üle võtnud isik ülevõtmisperioodil esitama PRIA-le majapidamise ülevõtmist tõendavad dokumendid ja taotlema toetuse maksmist, esitades soovitusliku vormi „Teave põllumajandusliku majapidamise/põllumajandusettevõtte üleandmise-ülevõtmise kohta ja taotlus ülevõtjale toetus(t)e maksmiseks“. Lisaks nimetatud dokumentidele peab ülevõtja PRIA-le esitama ka vormi kohase teabe kohustuse üleandmise-ülevõtmise kohta. Ülevõtmisperioodiks on 23. mai kuni 1. september.

Ülevõtmise puhul antakse kõik üleandja toetuse taotlemisega kaasnevad õigused ja kohustused ülevõtjale.

Tagasi algusesse

 

TOETUSE MÄÄRAMINE JA VÄLJAMAKSMINE

PRIA kontrollib administratiivselt kõiki esitatud taotlusi ning kohapeal kontrollvalimitesse (vähemalt 5% iga meetme kohta) hõlmatud taotlejaid. Lisaks rakendab PRIA pindalade mõõtmistel kaugseire kontrolli. MAH kontrolli on kaasatud ka Põllumajandusamet (edaspidi PMA). Nõuetele vastavuse süsteemi nõuete täitmist kontrollitakse kohapeal vähemalt 1% taotlejate hulgas.

PRIA teeb MAH toetuse taotluste osalise või täieliku rahuldamise või rahuldamata jätmise otsused 10. veebruariks 2018. a. Toetused makstakse taotleja arveldusarvele hiljemalt 30. juuniks 2018. a. 

Taotlejatele, kes ei ole taotlenud MAH toetust MAK 2007-2013 või MAK 2014-2020 programmperioodil ja kelle kasutuses olev maa ei ole üleminekuaega läbinud, makstakse kohustuse võtmise kuni kahel esimesel aastal mahepõllumajandusele ülemineku toetust alljärgnevalt:

• rohumaa (v.a kuni 3-aastane külvikorras olev rohumaa ja põldtunnustatud heinaseemnepõld), mille iga hektari kohta peetakse majapidamises vähemalt 0,2 ühikule vastaval hulgal veiseid, hobuseid, lambaid, kitsi või mesilasperesid, hektari kohta 27 eurot aastas. Veiste, lammaste ja kitsede puhul arvutatakse loomühikud kohustuseaastal taotleja nimel loomade registris olevate mahetunnustatud loomade keskmise arvu alusel. Hobuste puhul võetakse arvesse PMA poolt kohapealses kontrollis kindlakstehtud andmed;
• kuni 3-aastase külvikorras oleva rohumaa hektari kohta 88 eurot aastas;
• teravilja, kaunvilja, õli- ja kiukultuuride, muude tehniliste kultuuride ning põldtunnustatud heinaseemnepõllu hektari kohta 138 eurot aastas;
• Kui majapidamises peeti 2016. aastal keskmiselt vähemalt 5 mahepõllumajandusele üleminekul olevat mesilasperet, siis toetuse määr on 44 eurot mesilaspere eest.

• Sertifitseeritud maheseemnega külvatud teravilja hektari kohta 166 eurot aastas;
• Rühvelkultuuri hektari kohta 231 eurot aastas;
• Mahepõllumajandusliku sertifitseeritud seemnekartuli kasutamisel hektari kohta 277 eurot aastas;
• Puuvilja- ja marjakultuuri v.a maasika kasvatamiseks kasutatava hektari kohta 330 eurot aastas;
• Köögivilja, maasika ning ravim- ja maitsetaimede kasvatamiseks kasutatava hektari kohta 660 eurot aastas.

Kui mahepõllumajanduslikule tootmisele üleminekul taotleja peab mahepõllumajanduslikult peetavaid veiseid, lambaid, kitsi, sigu, küülikuid või kodulinde, siis suurendatakse ühikumäära ühe hektari maa kohta summa võrra, mis saadakse taotleja loomade ja kodulindude keskmise arvu alusel arvutatud ühiku korrutamisel 94 euroga ning saadud summa jagamisel taotleja nõuetele vastava rohumaa, teravilja, kaunvilja, õli- ja kiukultuuride ning muude tehniliste kultuuride maa hektarite arvuga, mille kohta ta toetust taotleb. Veiste, lammaste ja kitsede puhul arvutatakse loomühikud kohustuseaastal taotleja nimel loomade registris olevate mahetunnustatud loomade keskmise arvu alusel. Sigade, küülikute ja kodulindude puhul võetakse arvesse PMA poolt taotluse esitamise aastale eelnenud kalendriaastal kindlakstehtud loomade keskmised arvud (vt täpsemalt juhendist „Abiks taotlejale“).

Ühikumäära suurendamiseks tuleb teha taotlusele vormil PT50 punktis 2.3.5.2. toetuse taotlemise märge vastava loomagrupi kohta.

 

Mahepõllumajandusega jätkamise toetust makstakse alljärgnevalt:

• rohumaa (v.a kuni 3-aastane külvikorras olev rohumaa ja põldtunnustatud heinaseemnepõld), mille iga hektari kohta peetakse majapidamises vähemalt 0,2 ühikule vastaval hulgal veiseid, hobuseid, lambaid, kitsi või mesilasperesid, hektari kohta 25 eurot aastas. Veiste, lammaste ja kitsede puhul arvutatakse loomühikud kohustuseaastal taotleja nimel loomade registris olevate mahetunnustatud loomade keskmise arvu alusel. Hobuste puhul võetakse arvesse PMA poolt kohapealses kontrollis kindlakstehtud andmed;
• kuni 3-aastase külvikorras oleva rohumaa hektari kohta 80 eurot aastas;
• teravilja, kaunvilja, õli- ja kiukultuuride, muude tehniliste kultuuride ning põldtunnustatud heinaseemnepõllu hektari kohta 125 eurot aastas;
• Sertifitseeritud maheseemnega külvatud teravilja hektari kohta 150 eurot aastas;
• Rühvelkultuuri hektari kohta 210 eurot aastas;
• Mahepõllumajandusliku sertifitseeritud seemnekartuli kasutamisel hektari kohta 252 eurot aastas;
• Puuvilja- ja marjakultuuri, v.a maasika kasvatamiseks kasutatava hektari kohta 300 eurot aastas;
• Köögivilja, maasika ning ravim- ja maitsetaimede kasvatamiseks kasutatava hektari kohta 600 eurot aastas.

• Kui majapidamises peeti 2016. aastal mahepõllumajanduslikult keskmiselt vähemalt 5 mesilasperet, siis toetuse määr on 40 eurot mesilaspere eest.

Tulenevalt 2017. aastal MAK 2014-2020 mahepõllumajandusele ülemineku toetuseks ja mahepõllumajandusega jätkamise toetuseks ettenähtud eelarve vahendite ületamisest, vähendab PRIA 2017. aasta mahepõllumajandusele ülemineku toetuse ja mahepõllumajandusega jätkamise toetuse ühikumäärasid.

Määruse nr 53 § 6 kohaselt, vähendab PRIA Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 79 lõike 3 alusel toetuse ühikumäära ulatuses, mis on vajalik kõigi nõuetele vastavate taotluste rahuldamiseks maksimaalsel võimalikul määral, kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ületab enne määruse nr 53 §-s 24 sätestatud vähendamiste otsustamist tegevuse liigile eelarveaastaks määratud eelarve. PRIA-l on õigus vähendada üht, mitut või kõiki määruse nr 53 §-s 3 ja §-s 4 nimetatud ühikumäärasid.

Vastavalt PRIA peadirektori 14.02.2018. a käskkirjale nr 1-12/18/23 on mahepõllumajandusele ülemineku toetuse osas kehtestatud järgmised ühikumäärad:

1) rühvelkultuuri kasvatamise korral 198,47 eurot abikõlbliku hektari kohta;

2) puuvilja- ja marjakultuuri, välja arvatud maasikas, kasvatamise korral 283,53 eurot abikõlbliku hektari kohta;

3) köögivilja, maasika ning ravim- ja maitsetaimede kasvatamise korral 567,07 eurot abikõlbliku hektari kohta;

4) teravilja, kaunvilja, õli- ja kiukultuuride ning muude tehniliste kultuuride kasvatamise korral 118,56 eurot abikõlbliku hektari kohta;

5) põllumajandusministri 24. aprilli 2006. a määruses nr 56 "Söödakultuuride seemne kategooriad ning söödakultuuride seemne tootmise ja turustamise nõuded" sätestatud nõuete kohaselt põldtunnustatud heintaimede kasvatamise korral 118,56 eurot abikõlbliku hektari kohta;

6) kuni kolmeaastase külvikorras oleva rohumaa puhul 75,60 eurot abikõlbliku hektari kohta;

7) punktides 5 ja 6 nimetamata rohumaa, mille iga hektari kohta on taotlejal sellisel arvul mahepõllumajanduslikult peetavaid veiseid, hobuseid, lambaid ja kitsi, et loomkoormus hektari kohta on vähemalt 0,2 loomühikut komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 808/2014 II lisa kohaselt või mille iga kuni 0,1 hektari kohta on üks mahepõllumajanduslikult peetav mesilaspere, puhul 23,19 eurot abikõlbliku hektari kohta;

8) mahepõllumajanduslikult peetava mesilaspere korral 37,80 eurot mesilaspere kohta.

Vastavalt PRIA peadirektori 14.02.2018. a käskkirjale nr 1-12/18/23 on mahepõllumajandusega jätkamise toetuse osas kehtestatud järgmised ühikumäärad:

1) rühvelkultuuri kasvatamise korral 180,43 eurot abikõlbliku hektari kohta;

2) puuvilja- ja marjakultuuri, välja arvatud maasikas, kasvatamise korral 257,75 eurot abikõlbliku hektari kohta;

3) köögivilja, maasika ning ravim- ja maitsetaimede kasvatamise korral 515,51 eurot abikõlbliku hektari kohta;

4) teravilja, kaunvilja, õli- ja kiukultuuride ning muude tehniliste kultuuride kasvatamise korral 107,39 eurot abikõlbliku hektari kohta;

5) põllumajandusministri 24. aprilli 2006. a määruses nr 56 "Söödakultuuride seemne kategooriad ning söödakultuuride seemne tootmise ja turustamise nõuded" sätestatud nõuete kohaselt põldtunnustatud heintaimede kasvatamise korral 107,39 eurot abikõlbliku hektari kohta;

6) kuni kolmeaastase külvikorras oleva rohumaa puhul 68,73 eurot abikõlbliku hektari kohta;

7) punktides 5 ja 6 nimetamata rohumaa, mille iga hektari kohta on taotlejal sellisel arvul mahepõllumajanduslikult peetavaid veiseid, hobuseid, lambaid ja kitsi, et loomkoormus hektari kohta on vähemalt 0,2 loomühikut komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 808/2014 II lisa kohaselt või mille iga kuni 0,1 hektari kohta on üks mahepõllumajanduslikult peetav mesilaspere, puhul 21,47 eurot abikõlbliku hektari kohta;

8) mahepõllumajanduslikult peetava mesilaspere korral 34,36 eurot mesilaspere kohta.



Kui taotleja peab mahepõllumajanduslikult peetavaid veiseid, lambaid, kitsi, sigu, küülikuid või kodulinde, siis suurendatakse ühikumäära ühe hektari maa kohta summa võrra, mis saadakse taotleja loomade ja kodulindude keskmise arvu alusel arvutatud ühiku korrutamisel 85 euroga ning saadud summa jagamisel taotleja nõuetele vastava rohumaa, teravilja, kaunvilja, õli- ja kiukultuuride ning muude tehniliste kultuuride maa hektarite arvuga, mille kohta ta toetust taotleb. Veiste, lammaste ja kitsede puhul arvutatakse loomühikud kohustuseaastal taotleja nimel loomade registris olevate mahetunnustatud loomade keskmise arvu alusel. Sigade, küülikute ja kodulindude puhul võetakse arvesse PMA poolt taotluse esitamise aastale eelnenud kalendriaastal kindlakstehtud loomade keskmised arvud.

Ühikumäära suurendamiseks tuleb teha taotlusele vormil PT50 punktis 2.3.5.2. toetuse taotlemise märge vastava loomagrupi kohta.

Kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ületab taotlemise aastaks määratud eelarvet, vähendab PRIA toetuse ühikumäära ulatuses, mis on vajalik kõigi nõuetele vastavate taotluste rahuldamiseks maksimaalsel võimalikul määral. PRIA-l on õigus vähendada üht, mitut või kõiki ühikumäärasid.

Minimaalne keskmine loomade arv ühikumäära suurendamiseks on järgnev:

• Kalkun – 50 lindu
• Hani – 50 lindu
• Part – 50 lindu
• Munakana – 50 lindu
• Vutt – 100 lindu
• Siga – 2,0 loomühikut
• Küülik – 50 küülikut

Loomade ühikuid arvestatakse järgnevate koefitsientide alusel:

• Lüpsilehm – 3,0
• Vähemalt 6 kuu vanune veis, s.h ammlehm – 1,0
• Kuni 6 kuu vanune veis – 0,2
• Vähemalt 12 kuu vanune lammas – 0,3
• Vähemalt 6 kuu vanune kits – 0,3
• Emis (sh põrsastega) või kult – 2,5
• Vähemalt 2 kuu vanune nuum- või noorsiga – 1,25
• Munakana ja teised kodulinnud – 0,07
• Küülik – 0,03
• Vutt – 0,01

 

Rohumaa, mille iga hektari kohta peetakse majapidamises vähemalt 0,2 loomühikule vastaval hulgal loomi, loomühikud arvestatakse järgnevate koefitsientide alusel:

• Pullid, lehmad ja muud üle kahe aasta vanused veised ning üle kuue kuu vanused hobuslased - 1,0
• Kuus kuud kuni kaks aastat vanad veised – 0,6
• Alla kuue kuu vanused veised – 0,4
• Lambad ja kitsed – 0,15

Perioodi 2014-2020 MAH toetus ei ole põllumajandusliku keskkonnatoetuse alameede, mistõttu arvestatakse Euroopa Nõukogu määruse 1305/2013 lisas sätestatud maksimaalset toetuse suurust hektari kohta MAH toetusele eraldi. Maksimaalsed piirmäärad on:

• üheaastaste kultuuride hektari kohta 600 € (siia gruppi arvestatakse teraviljad, õli- ja kiukultuurid, muud tehnilised kultuurid, kaunviljad, rühvelkultuurid, köögiviljad ja mustkesa);
• mitmeaastaste kultuuride hektari kohta 900 € (siia gruppi arvestatakse kõik ravim- ja maitsetaimed, maasikad ning viljapuu- ja marjaaiad);
• muu maakasutuse puhul 450 € (siia gruppi arvestatakse kõik maakasutusega PR, TPR, TAR, P+heintaimed).

Kui taotleja ületab toetust taotledes hektari kohta makstavat maksimaalset piirmäära, siis ületava osa eest talle toetust ei maksta.

 

Näide:

Taotleja esitas pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse, millel taotles 5,00 ha püsirohumaale ja 10,00 ha-le nisule MAH toetust. Lisaks taotles ta toetust 200-le mahepõllumajanduslikult peetavale mesilasperele.

 

5,00 ha × 25,00 eurot = 125,00 eurot
10,00 ha × 125,00 eurot = 1 250,00 eurot
200 mesilasperet ×40,00 eurot = 8 000,00 eurot
Kokku taotles taotleja toetust 125,00+1250,00+8 000,00 = 9 375,00 eurot

 

Vastavalt Euroopa Nõukogu määrusele 1305/2013 oleks taotlejal õigus saada maksimaalselt toetust:
5,00 ha × 450 eurot = 2 250,00 eurot
10,00 ha × 600 eurot = 6 000,00 eurot
Kokku oleks taotlejal õigus saada 2250,00+6000,00 = 8 250,00 eurot.

Kuna taotlejale määratav toetussumma ületab EN määrusega ettenähtud maksimaalset hektari kohta makstavat summat, siis makstakse talle toetust summas 8 250,00 eurot ja seda ületavas osas, s.o 9375,00-8250,00 = 1 125,00 eurot talle toetust ei maksta.

Tagasi algusesse

 

LISAINFO JA KONTAKT

Lisainformatsiooni saab PRIA infotelefonil 737 7679.