Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetus 2021

Toetust võib taotlejada juriidiline isik, kes tegeleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 4 lõike 1 punktis c nimetatud põllumajandusliku tegevusega (edaspidi  avaliku sektori põllumajandusettevõtja):

1)      riigivaraseaduse § 3 lõike 1 punkti 3 tähenduses riigi enamusotsustusõigusega äriühing;

2)      mittetulundusühing, mille juhatuse liikmetest vähemalt poole määrab riik;

3)      riigi asutatud sihtasutus, mille nõukogu liikmetest vähemalt poole määrab riik.

Nõuded taotlejale:

Taotlejale kehtestatud nõuded on välja toodud määruses § 2^1.  Avaliku sektori põllumajandusettevõtja ei tohi olla raskustes olev ettevõtja komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punkti 18 tähenduses ning peab vastama nõuetele sõltuvalt toetatava tegevuse liigist (määrus § 3) .
 

Avaliku sektori põllumajandusettevõtja võib toetust taotleda ehitise ehitamiseks, hoone parendamiseks või masina/seadme ostmiseks ja paigaldamiseks üksnes siis, kui see on seotud kultuuri edendamisega või kultuuripärandi säilitamisega.

Avaliku sektori põllumajandusettevõtjale antav toetus on kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antav riigiabi komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 53 tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse paragrahvis 34² sätestatut.

Toetuse määr on avaliku sektori põllumajandusettevõtjale kuni 100 protsenti toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest.

Toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta on 150 000 eurot arengukava programmiperioodil kokku. Toetuse maksimaalne suurus  on 3 000 000 eurot ja peab olema arvutatud vastavalt komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 53 lõikes 6 sätestatule.

PRIA hindab avaliku sektori põllumajandusettevõtjate taotlusi lisa punktides 1–3 ja 5–8 sätestatud hindamiskriteeriumite alusel.

PRIA moodustab hindamistulemuste põhjal kaks taotluste paremusjärjestust: ühe põllumajandustootjate ja avaliku sektori põllumajandusettevõtjate ning teise mittepõllumajandusliku ettevõtlusega tegelevate mikroettevõtjate kohta.

Taotluse rahuldamiseks minimaalne hindepunktide summa on  avaliku sektori põllumajandusettevõtja puhul 17 hindepunkti.

150 000 eurot ületava toetuse puhul on taotluse rahuldamiseks minimaalne hindepunktide summa 55 hindepunkti.

Toetuse saaja peab vastama nõuetele vähemalt viis järgnevat aastat alates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest (sihipärase kasutamise periood).

Lisaks peab avaliku sektori põllumajandusettevõtjast toetuse saaja tagama, et komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 53 lõike 4 punktis a sätestatud nõuet, kasutada taristut kultuurilistel eesmärkidel aastas vähemalt 80% ulatuses, täidetakse investeeringuobjekti kasuliku eluea jooksul.

Taotlejale on kehtestatud järgmised nõuded:

• taotlejal ei ole riikliku maksu võlga või tema riikliku maksu võla tasumine on ajatatud;
• taotleja ei ole saanud ega taotle samal ajal sama kulu kohta toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi;
• taotleja suhtes ei ole algatatud likvideerimismenetlust ega pankrotiseaduse kohaselt nimetatud ajutist pankrotihaldurit või kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti.

Lisaks on määruse §-s 2¹ sätestatud veel rida nõudeid, millele taotleja peab vastama. Kontrollitakse taotleja maksevõime näitajat ja võlakordajat ning taotleja peab olema enne taotluse esitamist tegutsenud vähemalt kaks majandusaastat. 

Täpsemalt palume kõikide taotlejale kehtestatud nõuetega tutvuda meetme määrusest.

Toetust võib taotleda majandustegevuse mitmekesistamiseks ja arendamiseks vajalike järgmiste tegevuste kohta:

1) ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, laiendamine või ümberehitamine ehitusseadustikus sätestatud tingimustel ja korras (edaspidi koos ehitise ehitamine) või hoone parendamine;

Kui investeeringuobjektiks on ehitis, tuleb hinnapakkumuste võtmisel arvestada, et alates 1. juulist 2018. a on ehitajal kohustus tõendada kutsepädevust ehitusloakohustusliku ehitustegevuse korral. Pädevustunnistust saab kontrollida MTR-registrist järgnevalt:

Majandustegevuse register -> Otsingud -> Ettevõtja -> Sisestada ettevõtja nimi -> Klikkida ettevõtja nime real luubi ikoonile -> Klikkida konkreetse tegevusala real (nt ehitamine või omanikujärelevalve ) luubi ikoonile.

Hoone parendamine on hoone üksiku osa vahetamine samaväärse vastu või hoonega seotud remonditöö, näiteks katusematerjali vahetamine sama materjali vastu, hoone osa või materjali vahetamine samaväärse vastu, samuti akende ja uste vahetamine. Parendamise alla kuuluksid ka hoone värvimine, vuukide täitmine, pragude parandamine, viimistlustööd jne, seega kõik sellised remonditööd, mille kaudu pikendatakse materiaalse põhivara eluiga ning tõstetakse selle väärtust. Kui hoonega seotud remonditööd tehakse hoone ehitamise käigus, siis kuulub see tegevus hoone ehitamise, mitte hoone parendamise alla.

Hoone parendamise puhul tuleb silmas pidada, et määruse § 5 lõike 2 kohaselt on hoone parendamise abikõlblikele kuludele suurusele seatud teatud piirangud. Hoone parendamise abikõlblik maksumus kokku ei või olla väiksem kui 3000 eurot ja suurem kui 13 000 eurot. Toetust võib taotleda ka mitme hoone parendamiseks, kuid seejuures tuleb arvestada nimetatud piirmääradega.

2) masina, seadme või  muu vajaliku sisseseade ostmine ja paigaldamine;

Toetust saab taotleda sellise masina ja seadme ostmiseks ning paigaldamiseks, mis ei ole sõidu- või veovahend, mootor-, vee-, õhu- või maastikusõiduk, jalgratas, pisimopeed, kerg-, tasakaalu- või robotliikur, niiduk, rööbassõiduk, haagise või auto alusel valmistatud eritöömasin.  Abikõlblikud on liikurmasina ja rändkaupluse ostmise kulud.

Integreeritavate masinate ja seadmete ostmisel ja paigaldamisel tuleb silmas pidada, et seda ümbritseva mööblieseme või sisustuselemendi ostmine ja paigaldamine ei ole toetatav tegevus, kuna toetust antakse ainult ehitise ehitamiseks või masina või seadme ostmiseks ja paigaldamiseks – ruumide sisustamine ei ole toetatav tegevus.

3) rändkaupluse või selle sisseseade ostmine.

Toetatavaks tegevuseks on rändkaupluse ostmine koos sisseseadega või ainult rändkaupluse ostmine või ainult rändkaupluse sisseseade ostmine. Rändkaupluse mõiste tuleneb kaubandustegevuse seaduse § 15 lõikest 3 ja tähendab ühe või mitme valla või linna territooriumil asuvatest müügikohtadest moodustuval kaubandusliku teenindamise marsruudil liikuvat kauba jaemüügiks kohandatud mootorsõidukit, millel ei pea olema müügisaali.

Oluline on, et eelnimetatud lubatavate tegevustega kavandatav investeeringuobjekt asuks maaelu arengukava punktis 8.1 esitatud määratlusele vastavas maapiirkonnas. Maapiirkond on:

• vallad, va Tallinnaga piirnevad vallad (Kiili vald, Viimsi vald, Harku vald, Rae vald, Saue vald, Saku vald);
• kuni 4000 elanikuga väikelinnad, sh kuni 4000 elanikuga vallasisesed linnad.

Maapiirkonna määratlemisel ei võeta aluseks haldusreformi käigus toimunud muutusi, vaid maaelu arengukava kinnitamise ajal kehtinud haldusjaotus.

Toetatavaks tegevuseks on ka investeering päikese-, vee- ja tuuleenergia tootmisse ning bioenergia tootmisse. Bioenergia all peetakse silmas biomassist toodetud elektrit, soojust, vedelkütust või gaasi.

Määruses kasutatakse ka mõistet ’I lisa bioenergia’, mis on tegelikult üks osa bioenergiast. I lisa bioenergia puhul on mõeldud seda, et elekter, soojus, vedelkütus või gaas toodetakse Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisas nimetatud tootest (nimetatud tooted on üks osa biomassist). Kui põllumajandustootja investeeringuobjekt on seotud I lisa bioenergia tootmisega, siis tuleb kogu toodetud energia või osa sellest müüa ettevõttest välja.

Koos määruse § 4 lõikes 1 nimetatud tegevustega võib toetust taotleda järgmisteks kaasnevateks tegevusteks:
1) toetatava ehitisega kaasnev projekteerimistöö ning projekteerimiseks vajaliku ehitusgeoloogilise ja -geodeetilise uurimistöö ning energiaauditi tellimine (ettevalmistav töö);
2) toetatava ehitustöö üle ehitusseadustiku alusel omanikujärelevalve tegemine;
3) toetatava investeeringuobjektiga kaasneva litsentsi, patendi või kasuliku mudeli ostmine;
4) toetatava ehitise juurde kuuluva eratee või parkla ehitamine ehitusseadustikus sätestatud tingimustel ja korras;
5) toetatava ehitise ehitamise puhul elektrivõimsuse suurendamine või elektri-, veevarustus- või kanalisatsioonivõrguga liitumine;
6)toetatava masina, seadme või muu vajaliku sisseseade ostmise või paigaldamise puhul elektrivõimsuse suurendamine ja vajaduse korral elektrivõrguga liitumine, kui tegemist ei ole rendilepingu alusel kasutatava ehitisega;
7) toetatava investeeringuobjekti juurde kuuluva infotehnoloogilise lahenduse ja tarkvara ostmine ja paigaldamine;
8) infotehnoloogia- ja valveseadmete ning toodangu kvaliteeti määravate seadmete ostmine ja paigaldamine;
9) lairibavõrgule juurdepääsuühenduste, nagu liini ja liinirajatiste rajamine.

Toetust ei saa taotleda, kui investeeringuobjekt on seotud järgmiste tegevusvaldkondadega:
1) taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad (EMTAK 2008, jagu A, alajagu 01), metsakasvatus ja muud metsamajanduse tegevusalad (EMTAK 2008, jagu A alajagu 021) või looduslike materjalide kogumine, välja arvatud puit (EMTAK 2008, jagu A alajagu 023);
2) kalapüük ja vesiviljelus (EMTAK 2008, jagu A, alajagu 03);
3) mäetööstus (EMTAK 2008, jagu B);
4) toiduainete tootmine (EMTAK 2008, jagu C, alajagu 10), kui tootmise tulemuseks on Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisaga hõlmatud toode, joogitootmine (EMTAK 2008, jagu C, alajagu 11), kui tootmise tulemuseks on Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisaga hõlmatud toode, või alkoholiseaduse tähenduses alkohoolne jook ja tubakatoodete tootmine (EMTAK 2008, jagu C, alajagu 12);
5) veevarustus, kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus (EMTAK 2008, jagu E);
6) ehitus (EMTAK 2008, jagu F);
7) veondus ja laondus (EMTAK 2008, jagu H), välja arvatud mahetoodete ladustamise korraldamiseks turustuskeskuse loomine;
8) finants- ja kindlustustegevus (EMTAK 2008, jagu K);
9) kinnisvaraalane tegevus (EMTAK 2008, jagu L);
10) juriidilised toimingud ja arvepidamine (EMTAK 2008, jagu M, alajagu 69), nõustamine;
11) reklaamindus ja turu-uuringud (EMTAK 2008, jagu M, alajagu 73);
12) haldus- ja abitegevused (EMTAK 2008, jagu N);
13) hasartmängude ja kihlvedude korraldamine (EMTAK 2008, jagu R, alajagu 92).

Taotlejal tuleb katta kindel osa investeeringu maksumusest ise ning vajadusel  palutakse omafinantseeringu olemasolu tõendada .

Toetuse  taotlemisel peaks projekti finantseerimise plaani ja ajakava hoolikalt läbi mõtlema. Sellega välditakse olukorda, kus toetus on määratud, kuid hiljem selgub, et  taotleja ei suuda projekti ellu viia omafinantseeringuks vajalike rahaliste allikate kaasamise võimekuse puudumise tõttu või halvemal juhul ei ole investeeringute järgselt majanduslikult enam jätkusuutlik.

PRIA paneb kõikidele taotlejatele südamele, et nad mõtleksid taotlemise hetkeks enda investeeringute vajalikkuse ja võimalikkuse selgelt läbi ning väldiksid üle jõu käivate kohustuste võtmist.

Pikemalt omafinantseeringust saab lugeda https://www.pria.ee/uudised/investeeringutoetused-kui-voimalus.  

Vähese tähtsusega abi (VTA ) suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel seotud komisjoni määruse 1407/2013 artikli 2 lõike 2 kohaselt.

Mõiste „Üks ettevõtja” hõlmab nimetatud määruse tähenduses kõik ettevõtted, mille vahel on vähemalt üks järgmistest suhetest:

a) ettevõte omab teises ettevõttes aktsionäride või osanike häälteenamust;

b) ettevõttel on õigus ametisse määrata või ametist vabastada enamikku teise ettevõtte haldusjuht- või järelevalveorgani liikmetest;

c) ettevõttel on õigus rakendada teise ettevõtte suhtes valitsevat mõju vastavalt teise ettevõttega sõlmitud lepingule või selle asutamislepingule või põhikirjale;

d) ettevõte, mis on teise ettevõtte aktsionär või osanik, kontrollib vastavalt kokkuleppele teiste aktsionäride või osanikega üksi sellise ettevõtte aktsionäride või osanike häälteenamust.

Üheks ettevõtjaks peetakse ka ettevõtteid, mis on punktides a–d kirjeldatud suhtes ühe või enama muu ettevõtte kaudu.

Erinevalt maksimaalse toetuse suuruse määramisest on vähese tähtsusega abi maksimaalse toetuse suuruse määramise korral kontserni mõiste piiratud Eesti Vabariigi territooriumiga. Vähese tähtsusega abi maksimaalse määra väljaselgitamisel vaadeldakse ettevõtete seoseid riigipõhiselt.

Toetuse andmisel võetakse arvesse Euroopa Komisjoni määruse nr 1407/2013 artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid. Kumuleerimisreeglite kohaselt ei tohi toetuse suurus koos jooksval majandusaastal ja vahetult eelneval kahel majandusaastal komisjoni määruse nr 1407/2013, komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 (põllumajanduslik vähese tähtsusega abi) ja komisjoni määruse (EL) nr 717/2014 (kalanduslik vähese tähtsusega abi) kohaselt antud vähese tähtsusega abiga ületada 200 000 eurot. Näiteks kui ettevõtja on saanud määruse nr 1407/2013 alusel vähese tähtsusega abi 200 000 eurot, ei saa talle enam anda põllumajanduslikku ega kalanduslikku vähese tähtsusega abi.