Eesti maaelu arengukava finantsinstrumentide eelarve suurenes kahe miljoni euro võrra

Aprillis kiitis valitsus heaks Eesti maaelu arengukava (MAK) muudatusettepanekute paketi, millega suurendati MAKi kasutamata eelarve jääkide arvelt kahe miljoni euro võrra Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) poolt rakendatavate finantsinstrumentide eelarvet.

Valitsuse otsus suunata täiendavad kaks miljonit eurot Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu maapiirkonna ettevõtjate toetuseks on regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terrase hinnangul maapiirkondade elujõu ja konkurentsivõime kindlustamisel oluline samm. „Lisaraha annab ettevõtjatele paremad võimalused teha vajalikke investeeringuid tootmise kaasajastamiseks ja laiendamiseks, mis on otsustava tähtsusega nii töökohtade loomisel kui ka maaelu jätkusuutlikkuse tagamisel üle Eesti. Innustame ettevõtjaid seda võimalust aktiivselt kasutama, et viia ellu oma arenguplaane,“ sõnas Terras.

„Finantsinstrumendi eelarve suurendamine aitab maapiirkonna ettevõtjatel saada MES-ist laenu, et soetada seadmeid või ehitada tootmishooneid. Iga uus tootmisvahend on oluline, et maal oleks tasuvat tööd ja kohalikel ettevõtjatel maksejõulisi kliente. Tegemist on eelmise toetusperioodi viimase aastaga, seetõttu on laenuraha vaja lühikese ajaga kasutusele võtta. Eelkõige on oodatud projektid, mida on võimalik hiljemalt novembri lõpuks teostada,“ ütles Maaelu Edendamise Sihtasutuse juhatuse liige Meelis Annus. 

Varasemalt on lepingus muudetud mikro- ja väikeettevõtete laenusummat, suurendades seda 200 000 eurolt 500 000 euroni. Muudatusega vähendati ka minimaalset intressimäära kolmelt protsendilt kahele protsendile ja alandati noortalunike ja tootjarühmade intressi kahelt protsendilt ühe protsendini. Vähendamine tuleneb sektori olukorrast ja need muudetakse pikaajalise investeerimislaenu finantstootega sarnaseks. Lisaks tõsteti pikaajalise investeerimislaenu minimaalset laenusummat 200 000 eurolt 250 000 euroni ja leevendati kaaslaenamise tingimusi, millega muutus leebemaks pangapoolse kaaslaenu suuruse kohustus. Panga poolne kohustuslik kaaslaenamise suurus vähenes muudatusega 50 protsendilt 30 protsendini. Laenude täpsemad tingimused leiab MES-i veebilehelt.

Tehtud muudatused olid vajalikud, et programmiperioodi lõpus vahendid turutõrke leevendamiseks efektiivselt ära kasutada.

Teate edastas: Agnes Janson, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, agnes [dot] janson [at] agri [dot] ee (agnes[dot]janson[at]agri[dot]ee), 5649 7706