Tutvustus
2019. a saab loomakasvatuse toetuste taotlust esitada ainult elektroonilise iseteeninduskeskkonna e-PRIA vahendusel.
Loomakasvatuse üleminekutoetuse ja piimalehma kasvatamise otsetoetuse (edaspidi loomatoetused) taotluste vastuvõtt kestab 2. märtsist kuni 21. märtsini 2019.
Piimalehma kasvatamise otsetoetuse taotlust saab esitada ka hilinenult 22. märtsist kuni 15. aprillini.
Täpsema info toetuste ja taotlemise tingimuste kohta leiate alljärgnevalt:
- Eesmärk
- Vastuvõtuaeg ja toetuse taotlemine
- Toetuse tutvustus/tingimused
- Toetuse ühikumäära kehtestamine, toetuse määramine ja väljamaksmine
- Lisainfo ja kontakt
Piimalehma kasvatamise otsetoetuse eesmärk on toetada majanduslikel, sotsiaalsetel või keskkonnapõhjustel tähtsat sektorit või sektorit, kus esineb teatud raskusi. Eestis on viimastel aastatel esinenud raskusi piimasektoris, siis soovitakse piimalehma kasvatamise otsetoetusega toetada piimasektori seda osa, milles tootjate ja loomade arvu vähenemine on olnud kõige suurem ehk karjasid kuni 400 piimalehmaga.
Loomakasvatuse üleminekutoetuste eesmärgiks on tasandada põllumajandustootjate sissetuleku erinevusi võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikide põllumajandustootjatega, pidades silmas riikidevahelise toetustasemete ühtlustamise protsessi jätkumist ka pärast 2020. aastat. Tootmisega seotud üleminekutoetuste eesmärk on hüvitada loomakasvatajatele osaliselt nende kulutused ja tõsta sellega nende konkurentsivõimet. Tootmisest lahtiseotud üleminekutoetusi makstakse selleks, et tootjad endiselt põllumajandussektoris jätkaksid, planeerides tootmist pigem turunõudlusest kui saadaolevaist tootmistoetustest lähtudes.
VASTUVÕTUAEG JA TOETUSE TAOTLEMINE
e-PRIA teenuste kasutamiseks tuleb taotlejal end süsteemi jaoks tuvastada ID-kaardi või mobiil-IDga. ID-kaardil peab olema kehtiv sertifikaat ja vaja on ka PIN-koode. Palume toetuste taotlemisest huvitatutel aegsasti kontrollida, kas teie ID-kaart või mobiil-ID on kehtiv ja kasutatav. Uue ID-kaardi taotlemise, sertifikaatide ja PIN-koodide uuendamise ning mobiil-IDga liitumise kohta pakuvad infot veebileht www.id.ee/ ning Politsei- ja Piirivalveamet www.politsei.ee.
NB! Alates 6.02.2019 on e-PRIAsse võimalik sisse logida ka TARA-teenuse kaudu. TARA (turvaline autentimine asutuste e-teenustesse) kaudu saab e-PRIAsse sisse logida kasutades ID-kaarti, Mobiil-IDd või pangalinki. Pangalingi kaudu omakorda saab e-PRIAs end tuvastada kasutades Smart ID’d või PIN-kalkulaatorit.
Erinevad juhendid ja abiinfo, kuidas e-PRIA-sse siseneda ja portaalis toimida, on leitavad portaalis iga vastava teenuse juures ning PRIA kodulehel e-PRIA juhendite alajaotuses.
e-PRIAsse sisenedes avaneb esmalt uus e-PRIA. Juhul, kui on vaja teha muudatusi kliendiandmetes, tuleb valida siniselt menüürealt „Kliendi andmed“. Küsimuste korral saab kirjutada e-posti aadressil kliendiregister [at] pria [dot] ee (kliendiregister[at]pria[dot]ee) või helistada registrite osakonna infotelefonil 731 2311. Muudatused jõustuvad kohe, kuid uued andmed jõuavad vanasse e-PRIAsse paari minuti jooksul. Loomatoetuste taotlemiseks saab uuest portaalist liikuda otse vanasse e-PRIAsse valides siniselt menüürealt „Vana e-PRIA“.
Alates 27. juunist 2018 on uuenenud e-PRIA volituste andmise teenus! Seni ainult vanas e-PRIAs antud esindusõigused kaotasid alates 27. juunist 2018 kehtivuse ja klient peab vana e-PRIA teenuste kasutamiseks uues portaalis andma uuesti volitused vana e-PRIA teenuste kasutamiseks!
Volituste andmine nii vana kui ka uue e-PRIA teenuste kasutamiseks toimub uue e-PRIA teenuses „Esindusõigused ja volitused“. Volitusi ei pea uuesti andma inimesele, kellele on juba varasemalt uues e-PRIAs antud täielikud volitused või kelle esindusõigus tuleneb äriregistrist. Samuti juhul, kui uues e-PRIAs on juba varasemalt andud volitused vana e-PRIA teenuste kasutamiseks.
Loomakasvatuse toetuste taotluste vastuvõtt kestab 2. märtsist kuni 21. märtsini 2019. Piimalehma kasvatamise otsetoetuse taotlust saab esitada ka hilinenult 22. märtsist kuni 15. aprillini 2019, kuid siis vähendatakse toetuse summat 1% iga taotluse esitamisel hilinetud tööpäeva kohta. Samade kuupäevadeni on võimalik taotlusel esitatud andmeid muuta, parandada või täiendada. Pärast 21. märtsi esitatud üleminekutoetuste ja pärast 15. aprilli esitatud piimalehma kasvatamise otsetoetuse taotlusi menetlusse ei võeta. Taotluse andmeid saab tagasi võtta osaliselt või täielikult kuni kohapealsest kontrollist või vigadest teatamiseni või toetuse määramise otsuse tegemiseni.
Toetuste taotlemist kergendab iga toetuseliigi juures leitav lisainfo, mis annab taotlejale teada tema nimel leiduvate loomade või toetusõiguste arvu. e-PRIA on kasutatav ööpäevaringselt.
PRIA maakondlikud teenindusbürood on avatud esmaspäevast kolmapäevani kl 9.00-16.00.
Teenindusbüroodes on kliendiarvutid e-PRIA kasutajatele ning vajadusel abistavad e-PRIA kasutajaid klienditeenindajad. Taotluse esitamise ja kliendiarvuti kasutamise aega on võimalik eelregistreerida internetipõhises eelregistreerimise süsteemis www.pria.ee/broneering, samuti helistades maakondlikku teenindusbüroosse või infotelefonil 737 7679.
Piimalehma kasvatamise otsetoetus (PTK)
- toetust võib taotleda loomapidaja, kes põllumajandusloomade registri andmete kohaselt kasvatab taotluse esitamise aasta 2. märtsi seisuga kuni 400 piimatõugu lehma;
- taotlusele märgitud arvul loomadele kehtib pidamisperiood, mis kestab taotluse esitamise päevast kuni 8. maini 2019 (kaasa arvatud) ja selle aja jooksul peab taotleja seda arvu toetusõiguslikke loomi oma karjas hoidma;
- pidamisperioodil (taotluse esitamisest 8. maini) ei tohi piimalehmade arv suureneda üle 400;
- piimalehmad peavad olema nõuetekohaselt identifitseeritud ja põllumajandusloomade registris registreeritud;
- piimalehmaks loetakse piimatõugu lehma, kui tal on asjaomase tõu tunnused. Toetusõiguslikud piimatõud on eesti holstein (EHF), eesti punane (EPK), eesti maatõug (EK), šviitsi (AP), äärširi (FA), dzörsi (JER). Nimetatud tõugudesse kuuluvaks loetakse asjaomaste tõutunnustega loomad. Piimalehmaks ei loeta lehma, kes on saadud lihatõuga ristamisel ja kuulub lihatootmiseks peetavate loomadega samasse karja;
- taotleja peab täitma nõuetele vastavuse nõudeid terves oma majapidamises (vt nõuetele vastavus 2019). Kuna nõuetele vastavuse küsimustik on pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse osa, tuleb seetõttu PTK toetuse taotlejal esitada pindalatoetuste taotlus perioodil, mis kestab 2. maist kuni 17. juunini 2019.
Üleminekutoetused
Ammlehma kasvatamise üleminekutoetus (AMM)
- veis, kelle kohta toetust taotletakse, peab olema 2. märts 2019 seisuga vähemalt 8 kuu vanune lihatõugu või lihatõuga ristamisel saadud lehmmullikas või lehm, kes hiljemalt 2. märtsil 2019 on registreeritud taotleja nimele PRIA põllumajandusloomade registris;
- taotlusele märgitud loomade kohta kehtib pidamisperiood, mis kestab taotluse esitamise kuupäevast kuni 8. maini 2019 (kaasa arvatud) ja mille jooksul peab taotleja loomad oma karjas hoidma. Taotlusaluseks märgitud loomi asendada ei saa;
- toetusõiguslikud lihatõud on: hereford (Hf), limusiin (Li), aberdiin-angus (Ab), šarolee (Ch), šoti mägiveis (Hc), piemont (Pi), hele tõug (Ba), simmental (Si), belgia sinine (Bb), dexter (De), galloway (Ga), aubrac (Au), saksa šorthorn (SH) salers (SA), tirooli hall (GR) või wagyu (WA).
Ute kasvatamise üleminekutoetus (UTT)
- utt, kelle kohta toetust taotletakse, peab olema hiljemalt 2. märtsil 2019 registreeritud taotleja nimele PRIA põllumajandusloomade registris;
- taotleja peab taotluse esitamise päevast kuni 8. maini 2019 (kaasa arvatud) ehk pidamisperioodil pidama oma karjas taotlusele märgitud arvul nõuetele vastavaid uttesid;
- toetust saab taotleda vähemalt 10 ute kohta, kes on hiljemalt 27. aprilli 2019. aasta seisuga (kaasa arvatud) ühe aasta vanused.
- toetust võib taotleda põllumajandusliku tegevusega tegelev isik temale määratud või teiselt isikult üle võetud veise täiendava otsetoetuse toetusõiguste alusel;
- veise täiendava otstoetuse toetusõiguse määramise aluseks on taotlejale 2006. aastal veise kasvatamise täiendava otsetoetuse taotluse menetlemise käigus kindlaks määratud veiste loomühikud ja ammlehma kasvatamise täiendava otsetoetuse käigus kindlaks määratud piimalehmade loomühikud, kes olid 14. veebruari 2006. aasta seisuga lihaveiste jõudluskontrolli all ja kellel oli nimetatud tähtpäevale eelnenud aasta jooksul sündinud vähemalt 50%-lise lihatõu veresusega vasikas;
- veise täiendava otsetoetuse toetusõigust saab teiselt isikult üle võtta kas võõrandamise või pärimise teel. Toetusõigusi saab üle anda e-PRIA teenuses „Pindalatoetused“ – „Andmete esitamine“ – „Täiendava otsetoetuse toetusõiguste vaatamine ja üleandmine“ või esitada täiendava otsetoetuse toetusõiguste üleandmise-ülevõtmise teade (soovituslik vorm PT52) e-PRIA teenuse „Dokumendi üleslaadimine (loomatoetuste taotluse lisadokumentide esitamiseks)“ kaudu. Info toetusõiguste ühikute kohta asub PRIA kodulehel loomakasvatuse valdkonnas „Oluline“ ja on leitav lingil „Toetusõigused“. Võõrandamise teel saadud toetusõigusi ei ole võimalik teistkordselt üle anda, välja arvatud otsejoones ülenejale ja alanejale sugulasele ning külgjoones sugulasele ja abikaasale, kui on toimunud põllumajandusliku majapidamise üleandmine samale isikule. See piirang on kehtestatud selleks, et soodustada eeskätt põlvkondade vahetust ja toetusõiguste jäämist põllumajandusega tegelevatele isikutele. Nimetatud piirang ei kehti juhtudel, kui tegemist on toetusõiguse pärimisega. Toetusõiguste pärimisel esitab taotleja lisaks vormile PT52 ka pärimist tõendavatest dokumentidest koopiad hiljemalt koos üleminekutoetuse taotlusega. Kui pärimine ei ole toetuste taotlemise hetkeks lõppenud, esitab taotleja esimesel võimalusel pärast pärimismenetluse lõpetamist pärimistunnistuse, sundosa saaja tunnistuse või tunnistuse kavandi koopia (vt pärimisseadus § 171, 173, 174).
- toetust võib taotleda põllumajandusliku tegevusega tegelev isik temale määratud või teiselt isikult üle võetud piima täiendava otsetoetuse toetusõiguste alusel;
- piima täiendava otsetoetuse toetusõiguste määramise aluseks on taotlejale 31. märtsi 2007. aasta seisuga määratud piima tootmiskvoodi kilogrammid;
- Toetusõigusi saab teiselt isikult üle võtta kas võõrandamise või pärimise teel. Toetusõigusi üle anda kas e-PRIA teenuses „Pindalatoetused“ – „Andmete esitamine“ – „Täiendavaotsetoetuse toetusõiguste vaatamine ja üleandmine“ või esitada täiendava otsetoetuse toetusõiguste üleandmise-ülevõtmise teade (soovituslik vorm PT52) e-PRIA teenuse „Dokumendi üleslaadimine (loomatoetuste taotluse lisadokumentide esitamiseks)“ kaudu. Info toetusõiguste ühikute kohta asub PRIA kodulehel loomakasvatuse valdkonnas „Oluline“ ja on leitav lingil „Toetusõigused“. Võõrandamise teel saadud toetusõigusi ei ole võimalik teistkordselt üle anda, välja arvatud otsejoones ülenejale ja alanejale sugulasele ning külgjoones sugulasele ja abikaasale, kui on toimunud põllumajandusliku majapidamise üleandmine samale isikule. See piirang on kehtestatud selleks, et soodustada eeskätt põlvkondade vahetust ja toetusõiguste jäämist põllumajandusega tegelevatele isikutele. Nimetatud piirang ei kehti juhtudel, kui tegemist on toetusõiguse pärimisega. Toetusõiguste pärimisel esitab taotleja lisaks vormile PT52 ka pärimist tõendavatest dokumentidest koopiad hiljemalt koos üleminekutoetuse taotlusega. Kui pärimine ei ole toetuste taotlemise hetkeks lõppenud, esitab taotleja esimesel võimalusel pärast pärimismenetluse lõpetamist pärimistunnistuse, sundosa saaja tunnistuse või tunnistuse kavandi koopia (vt pärimisseadus § 171, 173, 174).
- toetust võib taotleda põllumajandusliku tegevusega tegelev isik temale määratud või teiselt isikult üle võetud ute täiendava otsetoetuse toetusõiguste alusel;
- ute täiendava otstoetuse toetusõiguse määramise aluseks on taotlejal 2007. aastal ute kasvatamise täiendava otsetoetuse menetlemise käigus kindlaks määratud uttede arv;
- kindlaksmääratud uttede arv pidi olema vähemalt 10;
- Toetusõigusi saab teiselt isikult üle võtta kas võõrandamise või pärimise teel. Toetusõigusi saab üle anda kas e-PRIA teenuses „Pindalatoetused“ – „Andmete esitamine“ – „Täiendava otsetoetuse toetusõiguste vaatamine ja üleandmine“ või esitada täiendava otsetoetuse toetusõiguste üleandmise-ülevõtmise teade (soovituslik vorm PT52) e-PRIA teenuse „Dokumendi üleslaadimine (loomatoetuste taotluse lisadokumentide esitamiseks)“ kaudu. Info toetusõiguste ühikute kohta asub PRIA kodulehel loomakasvatuse valdkonnas „Oluline“ ja on leitav lingil „Toetusõigused“. Võõrandamise teel saadud toetusõigusi ei ole võimalik teistkordselt üle anda, välja arvatud otsejoones ülenejale ja alanejale sugulasele ning külgjoones sugulasele ja abikaasale, kui on toimunud põllumajandusliku majapidamise üleandmine samale isikule. See piirang on kehtestatud selleks, et soodustada eeskätt põlvkondade vahetust ja toetusõiguste jäämist põllumajandusega tegelevatele isikutele. Nimetatud piirang ei kehti juhtudel, kui tegemist on toetusõiguse pärimisega. Toetusõiguste pärimisel esitab taotleja lisaks vormile PT52 ka pärimist tõendavatest dokumentidest koopiad hiljemalt koos üleminekutoetuse taotlusega. Kui pärimine ei ole toetuste taotlemise hetkeks lõppenud, esitab taotleja esimesel võimalusel pärast pärimismenetluse lõpetamist pärimistunnistuse, sundosa saaja tunnistuse või tunnistuse kavandi koopia (vt pärimisseadus § 171, 173, 174).
TOETUSTE EELARVED, ÜHIKUMÄÄRA KEHTESTAMINE, TOETUSE MÄÄRAMINE JA VÄLJAMAKSMINE
Loomakasvatuse üleminekutoetuste eelarved kinnitati 12.03.2019:
1) ammlehma kasvatamise üleminekutoetus- 1 178 100 eurot;
2) ute kasvatamise üleminekutoetus- 369 600 eurot;
3) piima üleminekutoetus- 6 680 538 eurot;
4) veise üleminekutoetus- 2 389 343 eurot;
5) ute üleminekutoetus- 23 926 eurot.
PRIA kinnitas loomakasvatuse otsetoetuste ühikumäärad 10. juunil 2019.
| toetus | eurot |
| ammlehma kasvatamise üleminekutoetus | 24,76 |
| ute kasvatamise üleminekutoetus | 7,70 |
| piima üleminekutoetus | 0,01153 |
| veise üleminekutoetus | 39,71 |
| ute üleminekutoetus | 1,19 |
PRIA kinnitas piimalehma kasvatamise otsetoetuse ühikumäära 2. detsembril 2019.
Piimalehma kasvatamise otsetoetuse ühikumääraks on 224,75 EUR abikõlbliku looma kohta. Finantsdistsipliini reeglite alusel piimalehma kasvatamise otsetoetusevähendamine rakendub ka 2019 ja Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/1928 art 1 alusel on otseteotuste kohandamise määr 1,432635%.
PRIA peadirektor otsustab loomakasvatuse üleminekutoetuste määramise või taotluste rahuldamata jätmise hiljemalt 22. juuniks 2019 ja toetused makstakse välja 22. juunist 2019 kuni 30. septembrini 2019 ning piimalehma kasvatamise otsetoetuse määramise või taotluste rahuldamata jätmise hiljemalt 10. detsembriks 2019 ja toetus makstakse välja 10. detsembrist 2019 kuni 30. juunini 2020. Eraisikutele määratud toetuselt on enne väljamakset kinni peetud eraisiku tulumaks – vt lähemalt siit.
Piimalehma kasvatamise otsetoetuse puhul määratakse toetus kuni 100 piimalehma pidavale taotlejale kehtestatud ühikumäära alusel. Taotlejatele, kes peavad oma karjas 101 kuni 400 piimalehma, määratakse toetus ühikumäära alusel, mis on korrutatud kordajaga 0,5.
Lisainfot toetuse nõuete ja e-PRIAs taotlemise osas saab PRIA otsetoetuste infotelefonil 737 7679.
Abiks taotlejale
Abiks taotlejale
| Nimetus |
|---|
Juriidilised alused
Vormid
| Nimetus |
|---|
