Tutvustus
Piimalehma kasvatamise otsetoetuse eesmärk on toetada majanduslikel, sotsiaalsetel või keskkonnapõhjustel tähtsat sektorit või sektorit, kus esineb teatud raskusi.
Loomakasvatuse üleminekutoetuste eesmärgiks on tasandada põllumajandustootjate sissetuleku erinevusi võrreldes Euroopa Liidu 15 liikmesriigi põllumajandustootjatega, pidades silmas riikidevahelise toetustasemete ühtlustamise protsessi jätkumist ka pärast 2020. aastat. Tootmisega seotud üleminekutoetuste eesmärk on hüvitada loomakasvatajatele osaliselt nende kulutused ja tõsta sellega nende konkurentsivõimet. Tootmisest lahtiseotud üleminekutoetusi makstakse selleks, et tootjad endiselt põllumajandussektoris jätkaksid, planeerides tootmist pigem turunõudlusest kui saadaolevaist tootmistoetustest lähtudes.
Loomakasvatuse üleminekutoetuse ja piimalehma kasvatamise otsetoetuse (edaspidi loomatoetused) taotluste vastuvõtt kestab 2. märtsist kuni 21. märtsini 2017.
Piimalehma kasvatamise otsetoetuse taotlust saab esitada ka hilinenult 22. märtsist kuni 17. aprillini.
Täpsema info toetuste ja taotlemise tingimuste kohta leiate alljärgnevalt:
- Eesmärk
- Vastuvõtuaeg ja -koht
- Toetuse tutvustus/tingimused
- Toetuse määramine ja väljamaksmine
- Lisainfo ja kontakt
Eestis on viimasel kahel aastal esinenud raskusi piimasektoris, siis soovitakse piimalehma kasvatamise otsetoetusega toetada piimasektori seda osa, milles tootjate ja loomade arvu vähenemine on olnud kõige suurem ehk karjasid kuni 400 piimalehmaga. Toetust rahastatakse Euroopa liidu (EAGF) vahenditest ja selle taotlusvooru eelarve 2017. aastal on 5 597 600 EUR.
Loomakasvatuse üleminekutoetuste eesmärgiks on tasandada põllumajandustootjate sissetuleku erinevusi võrreldes Euroopa Liidu 15 liikmesriigi põllumajandustootjatega, pidades silmas riikidevahelise toetustasemete ühtlustamise protsessi jätkumist ka pärast 2020. aastat. Neid toetusi on võimalik anda samadel tingimustel, mis kehtisid 2013. aastal. 2017. aasta on loomapõhiste üleminekutoetuste maksmiseks eraldatud Eesti riigieelarves 13 690 000 EUR.
Loomatoetuste taotluste vastuvõtt kestab 2. märtsist kuni 21. märtsini 2017. Piimalehma kasvatamise otsetoetuse taotlust saab esitada ka hilinenult 22. märtsist kuni 17. aprillini 2017, kuid siis vähendatakse toetuse summat 1% iga taotluse esitamisel hilinetud tööpäeva kohta. Pärast 21. märtsi esitatud üleminekutoetuste ja pärast 17. aprilli esitatud piimalehma kasvatamise otsetoetuse taotlusi menetlusse ei võeta. Samade kuupäevadeni on võimalik taotlusel esitatud andmeid muuta, parandada või täiendada. Taotluse andmeid saab tagasi võtta osaliselt või täielikult kuni kohapealsest kontrollist või vigadest teatamiseni või toetuse määramise otsuse tegemiseni.
Soovitame taotluse esitamisel eelistada e-PRIAt, kus saab taotlusi esitada kõigil nädalapäevadel ööpäevaringselt. Täpsema info e-PRIA kohta leiate siit. Toetuste taotlemist kergendab iga toetuseliigi juures leitav lisainfo, mis annab taotlejale teada tema nimel leiduvate loomade või toetusõiguste arvu.
PRIA maakondlikud teenindusbürood on avatud esmaspäevast reedeni kl 8.30-16.00.
Teenindusbüroodes on ka kliendiarvutid e-PRIA kasutajatele ning vajadusel abistavad e-PRIA kasutajaid klienditeenindajad. e-PRIAsse sisenemiseks on kliendil vaja kaasa võtta kehtiva sertifikaadiga ID-kaart ja teada selle PIN-koode. Taotluse esitamise ja kliendiarvuti kasutamise aega on võimalik eelregistreerida internetipõhises eelregistreerimise süsteemis (www.pria.ee/broneering/), samuti helistades maakondlikku teenindusbüroosse või infotelefonil 737 7679.
Soovi korral saab taotluse esitada ka elektrooniliselt e-posti aadressil info [at] pria [dot] ee (info[at]pria[dot]ee). Elektrooniliselt esitatavad dokumendid tuleb kinnitada digitaalallkirjaga.
Taotlemiseks tuleb esitada loomakasvatuse toetuse taotlus (vorm PT51)
Piimalehma kasvatamise otsetoetus (PTK)
- PTK otsetoetust võib taotleda loomapidaja, kes põllumajandusloomade registri andmete kohaselt kasvatab taotluse esitamise aasta 2. märtsi seisuga kuni 400 piimatõugu lehma;
- taotlusele märgitud arvul loomadele kehtib pidamisperiood, mis kestab taotluse esitamise päevast kuni 8. maini 2017 (kaasa arvatud) ja selle aja jooksul peab taotleja seda arvu toetusõiguslikke loomi oma karjas hoidma;
- pidamisperioodi (taotluse esitamisest 8. maini) jooksul ei tohi piimalehmade arv suureneda üle 400;
- piimalehmad peavad olema nõuetekohaselt identifitseeritud ja põllumajandusloomade registris registreeritud;
- piimalehmaks loetakse piimatõugu lehma, kui tal on asjaomase tõu tunnused. Piimatõuks loetakse järgmised tõud: eesti holstein (EHF), eesti punane (EPK), eesti maatõug (EK), šviitsi (AP), äärširi (FA), dzörsi (JER). Nimetatud tõugudesse kuuluvaks loetakse asjaomaste tõutunnustega loomad. Piimalehmaks ei loeta lehma, kes on saadud lihatõuga ristamisel ja kuulub lihatootmiseks peetavate loomadega samasse karja;
- taotleja peab täitma nõuetele vastavuse nõudeid terves oma majapidamises. Kuna nõuetele vastavuse küsimustik on pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse osa, tuleb seetõttu PTK toetuse taotlejal esitada pindalatoetuste taotlus perioodil, mis kestab 2. maist kuni 16. juunini 2017.
Üleminekutoetused
Ammlehma kasvatamise üleminekutoetus(AMM)
- veis, kelle kohta toetust taotletakse, peab olema 2. märtsi 2017 seisuga vähemalt 8 kuu vanune lihatõugu või lihatõuga ristamisel saadud lehmmullikas või lehm, kes hiljemalt 2. märtsil 2017 on registreeritud taotleja nimele PRIA põllumajandusloomade registris;
- taotlusele märgitud loomade kohta kehtib pidamisperiood, mis kestab taotluse esitamise kuupäevast kuni 8. maini 2017 (kaasa arvatud) ja mille jooksul peab taotleja loomad oma karjas hoidma. Taotlusaluseks märgitud loomi asendada ei saa.
Ute kasvatamise üleminekutoetus(UTT)
- utt, kelle kohta toetust taotletakse, peab olema hiljemalt 2. märtsil 2017 registreeritud taotleja nimele PRIA põllumajandusloomade registris;
- taotleja peab taotluse esitamise päevast kuni 8. maini 2017 ehk pidamisperioodi jooksul pidama oma karjas taotlusele märgitud arvul nõuetele vastavaid uttesid;
- toetust saab taotleda vähemalt 10 ute kohta, kes on hiljemalt 27. aprilli 2017. aasta seisuga (kaasa arvatud) ühe aasta vanused.
Veise üleminekutoetus(VEI)
- toetust võib taotleda põllumajandusliku tegevusega tegelev isik temale määratud või teiselt isikult üle võetud veise täiendava otsetoetuse toetusõiguste alusel;
- veise täiendava otstoetuse toetusõiguse määramise aluseks on taotlejale 2006. aastal veise kasvatamise täiendava otsetoetuse taotluse menetlemise käigus kindlaks määratud veiste loomühikud ja ammlehma kasvatamise täiendava otsetoetuse käigus kindlaks määratud piimalehmade loomühikud, kes olid 14. veebruari 2006. aasta seisuga lihaveiste jõudluskontrolli all ja kellel oli nimetatud tähtpäevale eelnenud aasta jooksul sündinud vähemalt 50%-lise lihatõu veresusega vasikas;
- veise täiendava otsetoetuse toetusõigust saab teisele isikule üle anda ehk võõrandada. Selleks tuleb esitada vorm PT52 „Täiendava otsetoetuse toetusõiguste üleandmisest teavitamise teade“ hiljemalt koos asjakohase üleminekutoetuse taotlusega. Vormile tuleb märkida üleantava toetusõiguse ühikud. Info toetusõiguste ühikute kohta asub PRIA kodulehel loomakasvatuse valdkonnas „Oluline“ ja on leitaval lingil „Toetusõigused“. Toetusõigusi saab üle anda ka e-PRIA teenuses „Pindalatoetused“ – „Andmete esitamine“ – „Täiendava otsetoetuse toetusõiguste vaatamine ja üleandmine“;
- toetusõigusi saab üle anda vaid täisühikutena ja piirang on kehtestatud selleks, et ei tekiks toetusõiguste liigset jagunemist. Erandiks on juhud, kui PRIA määras taotlejale toetusõiguse ühiku murdosana - sellisel juhul on taotlejal õigus seda nii ka võõrandada. Võõrandamise teel saadud toetusõigusi ei ole võimalik teistkordselt üle anda, välja arvatud otsejoones ülenejale ja alanejale sugulasele ning külgjoones sugulasele ja abikaasale, kui on toimunud põllumajandusliku majapidamise üleandmine samale isikule. See piirang on kehtestatud selleks, et soodustada eeskätt põlvkondade vahetust ja toetusõiguste jäämist põllumajandusega tegelevatele isikutele. Nimetatud piirang ei kehti juhtudel, kui tegemist on toetusõiguse pärimisega. Toetusõiguste pärimisel esitab taotleja lisaks vormile PT52 ka pärimist tõendavatest dokumentidest koopiad hiljemalt koos üleminekutoetuse taotlusega. Kui pärimine ei ole toetuste taotlemise hetkeks lõppenud, esitab taotleja esimesel võimalusel pärast pärimismenetluse lõpetamist pärimistunnistuse, sundosa saaja tunnistuse või tunnistuse kavandi koopia (vt pärimisseadus § 171, 173, 174).
Piima üleminekutoetus(PII)
- toetust võib taotleda põllumajandusliku tegevusega tegelev isik temale määratud või teiselt isikult üle võetud piima täiendava otsetoetuse toetusõiguste alusel;
- piima täiendava otsetoetuse toetusõiguste määramise aluseks on taotlejale 31. märtsi 2007. aasta seisuga määratud piima tootmiskvoodi kilogrammid;
- piima täiendava otsetoetuse toetusõigust saab teisele isikule üle anda ehk võõrandada. Selleks tuleb esitada vorm PT52 „Täiendava otsetoetuse toetusõiguste üleandmisest teavitamise teade“ hiljemalt koos asjakohase üleminekutoetuse taotlusega. Vormile tuleb märkida üleantava toetusõiguse ühikud. Info toetusõiguste ühikute kohta on leitav PRIA kodulehel loomakasvatuse valdkonna „Oluline“ alt leitaval lingil „Toetusõigused“. Toetusõigusi saab üle anda ka e-PRIA teenuses „Pindalatoetused“ – „Andmete esitamine“ – „Täiendava otsetoetuse toetusõiguste vaatamine ja üleandmine“;
- toetusõigusi saab üle anda vaid täisühikutena ja piirang on kehtestatud selleks, et ei tekiks toetusõiguste liigset jagunemist. Erandiks on juhud, kui PRIA määras taotlejale toetusõiguse ühiku murdosana - sellisel juhul on taotlejal õigus seda nii ka võõrandada. Võõrandamise teel saadud toetusõigusi ei ole võimalik teistkordselt üle anda, välja arvatud otsejoones ülenejale ja alanejale sugulasele ning külgjoones sugulasele ja abikaasale, kui on toimunud põllumajandusliku majapidamise üleandmine samale isikule. See piirang on kehtestatud selleks, et soodustada eeskätt põlvkondade vahetust ja toetusõiguste jäämist põllumajandusega tegelevatele isikutele. Nimetatud piirang ei kehti juhtudel, kui tegemist on toetusõiguse pärimisega. Toetusõiguste pärimisel esitab taotleja lisaks vormile PT52 ka pärimist tõendavatest dokumentidest koopiad hiljemalt koos üleminekutoetuse taotlusega. Kui pärimine ei ole toetuste taotlemise hetkeks lõppenud, esitab taotleja esimesel võimalusel pärast pärimismenetluse lõpetamist pärimistunnistuse, sundosa saaja tunnistuse või tunnistuse kavandi koopia (vt pärimisseadus § 171, 173, 174).
Ute üleminekutoetus(LUT)
- toetust võib taotleda põllumajandusliku tegevusega tegelev isik temale määratud või teiselt isikult üle võetud ute täiendava otsetoetuse toetusõiguste alusel;
- ute täiendava otstoetuse toetusõiguse määramise aluseks on taotlejal 2007. aastal ute kasvatamise täiendava otsetoetuse menetlemise käigus kindlaks määratud uttede arv;
- kindlaksmääratud uttede arv pidi olema vähemalt 10;
- ute täiendava otsetoetuse toetusõigust saab teisele isikule üle anda ehk võõrandada. Selleks tuleb esitada vorm PT52 „Täiendava otsetoetuse toetusõiguste üleandmisest teavitamise teade“ hiljemalt koos asjakohase üleminekutoetuse taotlusega. Vormile tuleb märkida üleantava toetusõiguse ühikud. Info toetusõiguste ühikute kohta on leitav PRIA kodulehel loomakasvatuse valdkonna „Oluline“ alt leitaval lingil „Toetusõigused“. Toetusõigusi saab üle anda ka e-PRIA teenuses „Pindalatoetused“ – „Andmete esitamine“ – „Täiendava otsetoetuse toetusõiguste vaatamine ja üleandmine“;
- toetusõigusi saab üle anda vaid täisühikutena ja piirang on kehtestatud selleks, et ei tekiks toetusõiguste liigset jagunemist. Erandiks on juhud, kui PRIA määras taotlejale toetusõiguse ühiku murdosana - sellisel juhul on taotlejal õigus seda nii ka võõrandada. Võõrandamise teel saadud toetusõigusi ei ole võimalik teistkordselt üle anda, välja arvatud otsejoones ülenejale ja alanejale sugulasele ning külgjoones sugulasele ja abikaasale, kui on toimunud põllumajandusliku majapidamise üleandmine samale isikule. See piirang on kehtestatud selleks, et soodustada eeskätt põlvkondade vahetust ja toetusõiguste jäämist põllumajandusega tegelevatele isikutele. Nimetatud piirang ei kehti juhtudel, kui tegemist on toetusõiguse pärimisega. Toetusõiguste pärimisel esitab taotleja lisaks vormile PT52 ka pärimist tõendavatest dokumentidest koopiad hiljemalt koos üleminekutoetuse taotlusega. Kui pärimine ei ole toetuste taotlemise hetkeks lõppenud, esitab taotleja esimesel võimalusel pärast pärimismenetluse lõpetamist pärimistunnistuse, sundosa saaja tunnistuse või tunnistuse kavandi koopia (vt pärimisseadus § 171, 173, 174).
TOETUSE MÄÄRAMINE JA VÄLJAMAKSMINE
Piimalehma kasvatamise otsetoetuse ühikumäära otsustab PRIA 1. detsembriks 2017.
Piimalehma kasvatamise otsetoetuse määramise või taotluste rahuldamata jätmise otsustab PRIA 10. detsembriks 2017. Piimalehma kasvatamise otsetoetus makstakse välja hiljemalt 30. juuniks 2018.
Piimalehma kasvatamise otsetoetuse puhul määratakse toetus kuni 100 piimalehma pidavale taotlejale kehtestatud ühikumäära alusel. Taotlejatele, kes peavad oma karjas 101 kuni 400 piimalehma, määratakse toetus ühikumäära alusel, mis on korrutatud kordajaga 0,5.
PRIA kinnitas loomakasvatuse otsetoetuste ühikumäärad 12. juunil 2017.
| toetus | eurot |
| ammlehma kasvatamise üleminekutoetus | 32,21 |
| ute kasvatamise üleminekutoetus | 9,10 |
| piima üleminekutoetus | 0,01378 |
| veise üleminekutoetus | 54,57 |
| ute üleminekutoetus | 2,19 |
PRIA kinnitas piimalehma kasvatamise otsetoetuse ühikumäära 30. novembril 2017. Piimalehma kasvatamise otsetoetuse ühikumääraks on 222,62 EUR abikõlbliku hektari kohta.
Üleminekutoetuste määramise või taotluse rahuldamata jätmise otsustab PRIA 22. juuniks 2017 ja toetused makstakse välja 30. septembriks 2017.
Lisainfot toetuse nõuete ja e-PRIAs taotlemise osas saab PRIA otsetoetuste infotelefonil 737 7679.
Abiks taotlejale
Abiks taotlejale
| Nimetus |
|---|
Vormid
| Nimetus |
|---|
