Keskkonnasõbraliku puuvilja- ja marjakasvatuse toetus 2017

EESMÄRK 

Toetuse eesmärgiks on soodustada keskkonnasõbralike praktikate rakendamist aianduskultuuride kasvatamisel. Spetsiifilisteks eesmärkideks on vähendada taimekaitsevahendite kasutamist, tagada tarbijatele tervislikum toit, vähendada toitainete leostumist mullast ning aidata kaasa bioloogilise mitmekesisuse säilimisele põllumajandusmaastikus.

Meetme eelarve 2017. aastal esitatud taotluste rahastamiseks on 500 000 €.

VASTUVÕTUAEG JA –KOHT

Toetuste taotlemisperiood kestab 2.-22. maini 2017. Hilinenud taotluste vastuvõtmine toimub 23. maist kuni 16. juunini 2017. Hilinenud taotluste puhul vähendatakse toetuste väljamakstavat summat 1% iga hilinetud tööpäeva kohta.

Taotlust saab esitada vaid elektroonilise kliendiportaali e-PRIA (vana e-PRIA) vahendusel, mis asub aadressil https://epria.pria.ee. e-PRIAs saab taotlust esitada 2. maist 16. juunini kõigil nädalapäevadel ööpäevaringselt.

Maakondlikes teenindusbüroodes on ka kliendiarvutid, kus saab tutvuda e-PRIA teenustega. Vajadusel abistavad e-PRIA kasutajaid PRIA klienditeenindajad. Taotluse esitamise ja e-PRIA arvuti kasutamise aega saab kõikidele tööpäevadele eelregistreerida internetipõhises eelregistreerimise süsteemis (https://www.pria.ee/broneering/).  Eelregistreerida on võimalik ka PRIA maakondlikus teenindusbüroos ja infotelefonil 737 7679.

Samuti pakuvad põllu- ja maamajanduse konsulendid taotlejatele tasuta abi pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse täitmisel ning tuge e-PRIA kasutamisel. Täpsemat infot leiate Eesti põllu- ja maamajanduse nõuandeteenistuse kodulehelt aadressil www.pikk.ee.

TOETUSE TUTVUSTUS/TINGIMUSED

Keskkonnasõbraliku puuvilja- ja marjakasvatuse (edaspidi KSA) toetuse täpsemad tingimused on sätestatud maaeluministri 29.04.2015. a määrusega nr 50 „Keskkonnasõbraliku puuvilja- ja marjakasvatuse toetus“. Juhiseid ja selgitusi saab lisaks juhendist „Abiks taotlejale“.

NB! Olulised muudatused määruses:

• Toetusaluste viljapuude ja marjapõõsaste nimekirja lisati harilik sarapuu, söödav kuslapuu, kurdlehine kibuvits ja harilik pihlakas. Samuti kehtestati määrusega nende minimaalsed istutustihedused. Juhime tähelepanu, et kurdlehine kibuvits (Rosa rugosa) on Eestis võõrliik, mille loodusesse levikut tuleb takistada. 

• Pirnipuu istutustihedust vähendati 270 istikult 100 istikuni hektari kohta.

• 2017. aastast alates ei või võtta uut kohustust sellise maa kohta ega suurendada kohustust sellise maa arvelt, mis Harju, Rapla ja Pärnu maakonnas algatatud maakonnaplaneeringu kohaselt määratakse Rail Balticu raudtee trassi koridori asukohaks.

Toetusõiguslikkuse nõuded:

• KSA toetust võib taotleda füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiline isik, kes harib maad õiguslikul alusel, st on maa omanik või omab kehtivat rendilepingut.
• Toetust võib taotleda vähemalt 0,30 hektari suuruse põllumajandusmaa kohta, millel taotleja kasvatab loetletud viljapuid või marjapõõsaid järgmise istutustihedusega:

1)      õunapuu tugeva kasvuga alusel, pirnipuu – vähemalt 100 tk hektari kohta;

2)      õunapuu keskmise kasvuga alusel – vähemalt 300 tk hektari kohta;

3)      õunapuu nõrga kasvuga alusel – vähemalt 500 tk hektari kohta;

4)      luuviljalised – vähemalt 270 tk hektari kohta.

5)      astelpaju, aroonia – vähemalt 600 tk hektari kohta;

6)      sõstar, karusmari – vähemalt 2000 tk hektari kohta;

7)      vaarikas, pampel – vähemalt 3000 tk hektari kohta;

8)      viinapuu – vähemalt 1300 tk hektari kohta;

9)      kultuurmustikas, ebaküdoonia – vähemalt 1000 tk hektari kohta;

10)   kultuurjõhvikas – vähemalt 30 000 tk hektari kohta;

11)   harilik sarapuu – vähemalt 250 tk hektari kohta;

12)   söödav kuslapuu, kurdlehine kibuvits – vähemalt 665 tk hektari kohta;

13)   harilik pihlakas – vähemalt 150 tk hektari kohta.

• Põld, millele toetust taotletakse, peab asuma põllumassiivil, mis on kantud PRIA põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse.
• Toetusõigusliku maaga külgnevad kuni 15 m laiused teenindusalad loetakse toetusõigusliku maa hulka. Istutustiheduse määramisel ei arvestata teenindusala alla jääva maaga.

Taotleja peab täitma oma põllumajanduslikus tegevuses ja kogu põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaal nõuetele vastavuse nõudeid ning KSA toetuse baas- ja täiendavaid nõudeid.

 

Baas- ja täiendavad nõuded:

• Taotleja peab korraldama enne taimekaitsevahendi kasutamist taimekahjustajate seire ning kandma andmed seire kohta veeseaduse alusel peetavasse põlluraamatusse.
• Toetusõiguslikul maal ei tohi kohustuseperioodi jooksul kasutada glüfosaati sisaldavaid taimekaitsevahendeid.
• Maal, millel kasvatatakse viljapuid, tuleb hoida iga kalendriaasta 1. maist kuni 31. augustini õunamähkuri, ploomimähkuri, õunakoi ja õunapuu võrgendkoi avastamiseks feromoonpüüniseid. Püünised peavad olema paigutatud tihedusega vähemalt üks püünis igal 0,30 hektari suurusel maa-alal.
• Toetusõiguslikul maal tuleb hoida 5-aastase kohustuseperioodi teise aasta 1. maist kuni kohustuseperioodi lõpuni bioloogilist mitmekesisust toetavaid elemente (lindude pesakast, röövlindude istumiskoht, putukapesa ja mesitaru, milles peetakse mesilasi). Bioloogilist mitmekesisust toetavad elemendid peavad olema paigutatud järgmise tihedusega:

• vähemalt kaks elementi igal 0,30 hektari suurusel maa-alal, millel kasvatatakse kultuurmustikaid või -jõhvikaid;
• vähemalt kaks elementi, millest üks on lindude pesakast, igal 0,30 hektari suurusel maa-alal, millel kasvatatakse puuvilju või marju, välja arvatud kultuurmustikaid või -jõhvikaid.
• Iga kohustuseaasta 1. detsembriks peab iga kuni 3 hektari toetusõigusliku maa kohta olema taotlejal kehtivad mullaproovid.

• Viljapuude ja marjapõõsaste reavahed tuleb hoida vähemalt 2/3 ulatuses rohukamaras.
• Rohu kõrgus võib toetusõiguslikul maal, sealhulgas teenindusalal olla kuni 30 cm.
• Viljapuude ja marjapõõsaste võrasid hooldatakse lõikamise teel.
• Toetusõigusliku maa iga põllu ühel küljel peab hiljemalt kohustuseperioodi teise aasta 1. mai seisuga olema kaitsehekk. Uue kaitseheki rajamisel peab see olema vähemalt kaherealine ja koosnema vähemalt kahest põõsa- või puuliigist. Kaitseheki peab säilitama kuni kohustuseperioodi lõpuni.

• Taotleja või tema esindaja peab esimese kohustuseaasta 1. detsembriks olema osalenud keskkonnasõbraliku aianduse koolitusel. Arvestatakse alates 2015. kalendriaastast läbitud koolitusi.

Kohustus

KSA toetusega seotud nõudeid tuleb täita 5 järjestikusel kalendriaastal (kohustus) KSA toetuse taotlemise esimesel aastal kindlakstehtud maal ning kohustuse jätkamist kinnitatakse igal aastal KSA toetuse taotlemisega.

KSA kohustust saab suurendada kuni 15% esimese kohustuseaasta kohustusealuse maa pindalast. Kohustuse suurendamisel üle 15% algab uus 5-aastane KSA kohustuseperiood.

Kohustuse ülevõtmisel taotleja enda kohustus ja ülevõetud kohustus liidetakse ning kohustuse kestuseks loetakse lühemat aega kestnud kohustuse kestus, st kohustuse ülevõtja kohustuseperiood võib pikeneda. See kehtib nii kohustuse osalise kui ka täieliku ülevõtmise korral.

Kui kohustus algab ülevõtmise teel, st taotlejal puudub varasemast kehtiv kohustus, siis kohustust suurendada ei saa. Kohustuse suurendamise soovi korral tuleb taotlejal võtta uus 5-aastane kohustus.

KSA kohustuse saab asendada täielikult maaelu arengukava 2014-2020 perioodi MAH kohustusega.

KSA kohustuse vähendamine ei ole lubatud. Kohustuse vähendamisel nõutakse makstud toetus tagasi selle maa osas, mille võrra on algse kohustusealuse maa pindala vähendatud.

Toetust ei nõuta tagasi maa osas, millel jätkab kohustuse nõuetekohast täitmist teine põllumajandustootja või mis läheb põllumajanduslikust majapidamisest välja ja millel teine isik kohustust ei jätka. Seega on oluline, et taotleja enne taotluse esitamist kontrolliks üle, millisele pinnale on põllumassiivil kohustus alanud. Sellel pinnal tuleb kohustust täita 5 aastat. NB! Kohustuse suurenemine ja vähenemine ei kompenseeri üksteist, st kui ühele kohustusealusele põllule toetust ei taotleta ja lisatakse kohustuse alla sama suurusega uus põld, siis on esimese põllu osas kohustust vähendatud ja teine põld läheb kohustuse suurenemise arvestusse. Kohustuse jätkamiseks peab taotlusele kohustusealuste põldude kohta tegema vastava toetuse taotlemise märke.

Kui kohustusealune maa on põllumajanduslikust majapidamisest välja läinud, mistõttu ei saa taotleja enam kohustust jätkata, siis tuleb PRIA-t sellest teavitada.

TOETUSE TAOTLEMINE

Toetuse taotlemiseks ja kohustuse jätkamiseks tuleb taotluste vastuvõtuperioodil PRIA-le esitada vanas e-PRIAs pindalatoetuste taotlus ja maksetaotlus. Erinevad juhendid ja abiinfo, kuidas e-PRIAsse siseneda ja portaalis toimida, on leitavad portaalis iga vastava teenuse juures ning PRIA kodulehel e-PRIA juhendite alajaotuses. Esitada tuleb järgmised dokumendid:

• vormid PT50 ja PT50A (pindalatoetuste taotlus ja maksetaotlus koos põldude loeteluga) ning põllumassiivi kaart või katastri kaart. Võetud kohustuse jätkamise kinnitamiseks tuleb pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse põldude loetelule (vorm PT50A) veergu 16 „KSA“ märkida toetuse taotlemine kohustusealustele põldudele.

Taotleja peab taotlusele märkima kogu põllumajandusmaa, mida tal on õigus kasutada. Ta peab ära näitama ka põllumajandusmaa, mille kohta ta toetust ei taotle, sealhulgas ka vähemalt 0,01 ha põllud ja põllud, mis moodustavad kokku vähemalt 0,30 hektarilise maa-ala. Kohustuslik on ära näidata ka põllud, mille kohta toetusi ei maksta ehk mis ei ole kantud põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse.

• teave kohustuse üleandmise-ülevõtmise kohta, kui kohustusealused põllud on koos kohustusega teiselt taotlejalt üle võetud.

Kui pärast toetuse taotluse esitamist läheb kogu põllumajanduslik majapidamine ühelt omanikult üle teisele, on võimalik toetuse maksmine uuele omanikule. Selleks peab põllumajandusliku majapidamise üle võtnud isik ülevõtmisperioodil esitama PRIA-le ettevõtte ülevõtmist tõendavad dokumendid ja taotlema toetuse maksmist, esitades soovitusliku vormi „Teave põllumajandusliku majapidamise/põllumajandusettevõtte üleandmise-ülevõtmise kohta ja taotlus ülevõtjale toetus(t)e maksmiseks“. Lisaks nimetatud dokumentidele peab ülevõtja PRIA-le esitama ka vormi kohase teabe kohustuse üleandmise-ülevõtmise kohta. Ülevõtmisperioodiks on 23. mai kuni 1. september.

Ülevõtmise puhul antakse kõik üleandja toetuse taotlemisega kaasnevad õigused ja kohustused ülevõtjale.

TOETUSE MÄÄRAMINE JA VÄLJAMAKSMINE

PRIA kontrollib administratiivselt kõiki esitatud taotlusi ning kohapeal kontrollvalimitesse (vähemalt 5% iga meetme kohta) hõlmatud taotlejaid. Lisaks rakendab PRIA pindalade mõõtmistel kaugseire kontrolli. Nõuetele vastavuse süsteemi nõuete täitmist kontrollitakse kohapeal vähemalt 1% taotlejate hulgas.

PRIA teeb KSA toetuse taotluste osalise või täieliku rahuldamise või rahuldamata jätmise otsused 10. veebruariks 2018. a. Toetused makstakse taotleja arveldusarvele hiljemalt 30. juuniks 2018. a.

Toetuse määr ühe hektari maa kohta on 160 €/ha.

KSA toetus on üks viiest MAK 2014-2020 põllumajandusliku keskkonnatoetuse alameetmest, mille taotlemise korral on  Euroopa Nõukogu määruse 1305/2013 lisas sätestatud maksimaalne toetuse suurus hektari kohta:

• üheaastaste kultuuride hektari kohta 600 € (siia gruppi arvestatakse teraviljad, õli- ja kiukultuurid, muud tehnilised kultuurid, kaunviljad, rühvelkultuurid, köögiviljad ja mustkesa);
• mitmeaastaste kultuuride hektari kohta 900 € (siia gruppi arvestatakse kõik ravim- ja maitsetaimed, maasikad ning viljapuu- ja marjaaiad);
• muu maakasutuse puhul 450 € (siia gruppi arvestatakse kõik põllud maakasutusega PR, TPR, TAR, P+heintaimed ja PLK maad).

Kui taotleja ületab keskkonnasõbraliku majandamise, piirkondliku mullakaitse, keskkonnasõbraliku aianduse, kohalikku sorti taimede kasvatamise ja poolloodusliku koosluse hooldamise toetuseid taotledes hektari kohta makstavat maksimaalset piirmäära, siis ületava osa eest talle toetust ei maksta.

LISAINFO JA KONTAKT

Lisainformatsiooni saab PRIA infotelefonil 737 7679.