Keskkonnasõbraliku majandamise toetus 2019

EESMÄRK      

Keskkonnasõbraliku majandamise (edaspidi KSM) toetuse eesmärgiks on soodustada keskkonnasõbralike majandamisviiside kasutuselevõttu ja jätkuvat kasutamist põllumajanduses, et kaitsta mulda ja vett ning parandada nende seisundit, samuti suurendada elurikkust ja maastikulist mitmekesisust ning tõsta põllumajandustootjate keskkonnateadlikkust.

Meetme eelarve 2019. aastal esitatud taotluste rahastamiseks on 24 000 000 €.

Kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamiseks vajaminev summa ületab taotlemise aastaks määratud eelarvet, vähendab PRIA toetuse ühikumäära ulatuses, mis on vajalik kõigi nõuetele vastavate taotluste rahuldamiseks maksimaalsel võimalikul määral.

 

VASTUVÕTUAEG JA –KOHT
 

Toetuste taotlemisperiood kestab 2.-21. maini 2019. Hilinenud taotluste vastuvõtmine toimub 22. maist kuni 17. juunini 2019. Hilinenud taotluste puhul vähendatakse toetuste väljamakstavat summat 1% iga hilinetud tööpäeva kohta.

Taotlust saab esitada vaid elektroonilise kliendiportaali e-PRIA vahendusel, mis asub aadressil https://epria.pria.ee/.

e-PRIAs saab taotlust esitada 2. maist 17. juunini kõigil nädalapäevadel ööpäevaringselt.

PRIA maakondlikud teenindusbürood on avatud esmaspäevast kolmapäevani kl 9.00-16.00.

Maakondlikes teenindusbüroodes on ka kliendiarvutid, kus saab tutvuda e-PRIA teenustega. Vajadusel abistavad e-PRIA kasutajaid PRIA klienditeenindajad. Taotluse esitamise ja e-PRIA arvuti kasutamise aega saab eelregistreerida internetipõhises eelregistreerimise süsteemis (www.pria.ee/broneering/).  Eelregistreerida on võimalik ka PRIA maakondlikus teenindusbüroos ja infotelefonil 737 7679.

Samuti pakuvad põllu- ja maamajanduse konsulendid taotlejatele abi pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse täitmisel ning tuge e-PRIA kasutamisel. Täpsemat infot leiate Eesti põllu- ja maamajanduse nõuandeteenistuse kodulehelt aadressil www.pikk.ee.

 

TOETUSE TUTVUSTUS/TINGIMUSED

 

KSM toetuse täpsemad tingimused on sätestatud maaeluministri 29.04.2015. a määrusega nr 49 „Keskkonnasõbraliku majandamise toetus“. Juhiseid ja selgitusi saab lisaks juhendist „Abiks taotlejale“.

 

NB! Olulised muudatused määruses: 

• Alates 2019. aastast uut KSM toetuse kohustust võtta ei saa. Kohustust saab suurendada kuni 20% esimese kohustuseaasta kohustusealuse maa pindalast.

• KSM kohustuse saab asendada osaliselt või täielikult keskkonnasõbraliku puuvilja- ja marjakasvatuse (edaspidi KSA) toetuse kohustusega.

• Erandina saab 2019. aastal KSM toetust taotleda ka viienda aasta rohumaa kohta tingimusel, et sellel maal oli 2018. aastal kehtiv KSM kohustus ja hiljemalt heintaimede kasvatamise viiendale järjestikusele aastale järgneval kohustuseaastal kasvatatakse seal teravilja, kaunvilja, rühvelkultuuri, õlikultuuri, kiukultuuri, muud tehnilist kultuuri (edaspidi põllukultuurid), köögivilja, maasikat, ravim- või maitsetaimi või hoitakse seda maad mustkesas.

• Alates 2019. aastast saab KSM taotleja põllulindude soodustamiseks jätta lisaks püsirohumaale ka piirkondliku mullakaitse (edaspidi MULD) toetuse aluse põllumaa üle aasta niitmata, hekseldamata või muul viisil hooldamata ulatuses, mis on kohustuseaastal kasutatavast KSM toetusõigusliku maa pindalast väiksem või sellega võrdne.

• KSM alg- ja täienduskoolituste korraldajaks on alates 2019. aastast lisaks Põllumajandusuuringute Keskusele ka Maaeluministeerium.

• KSM toetuse taotlemisel ei tohi peamine kasvatatav põllumajanduskultuur hõlmata rohkem kui 75% põllumaast ja kaks peamist põllumajanduskultuuri kokku rohkem kui 95% põllumaast. Põllumajanduskultuuride osakaalud arvutatakse põllumaal ajavahemikus 15. juunist kuni 1. augustini kasvavate põllumajanduskultuuride kasvupinna alusel.

KSM toetusega seotud nõudeid tuleb täita 5 järjestikusel kalendriaastal (vt punkti Kohustus).

Toetusõiguslikkuse nõuded: 

• KSM toetust võib taotleda füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiline isik, kes harib maad õiguslikul alusel, st on maa omanik või omab kehtivat rendilepingut.
• Toetuse taotleja peab kasvatama põllumajandusliku majapidamise põllumaal vähemalt kolme erinevat põllumajanduskultuuri, millest vähemalt üks peab olema teravili, kaunvili, rühvelkultuur, õli- või kiukultuur, muu tehniline kultuur, ravim- või maitsetaim, köögivili või maasikas. NB! Juhime tähelepanu, et kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse (ROH) raames peavad taotlejad täitma põllumajanduskultuuride mitmekesistamise nõudeid.

 

Põllumaa arvestusse lähevad kõik taotleja kasutuses olevad põllud, mis on taotlusele märgitud tähisega P (põllumajanduskultuurid, sööti jäetud maa ja lühiajaline rohumaa) või M (mustkesa).

 

Lühiajaline rohumaa on maa, millel kasvatatakse heintaimi kuni viiel järjestikusel aastal. Selline põld, millel kasvatatakse viis järjestikust aastat heintaimede segu, arvatakse kuuendal aastal püsirohumaaks (PR). Sealjuures katkestavad rohumaa vanuse arvestuse heintaimede puhaskultuurid (nt punane ristik, lutsern jne), muud põllumajanduskultuurid kui heintaimed ja mustkesa. Puhaskultuuriga rajatud heintaimede põld arvestatakse alati põllumaa hulka. Rohumaa vanust hakatakse uuesti algusest arvestama sellest hetkest, kui taotlusele on märgitud heintaimede segu.

 

NB! Need aastad, millal põllule on taotletud piirkondlikku mullakaitse (edaspidi MULD) toetust, piirkondlikku veekaitse toetust (edaspidi VESI) maa rohumaana hoidmise eest või on põld märgitud ökoalaks, rohumaale vanust ei lisa, st rohumaa vanust hakatakse edasi lugema MULD või VESI taotlemisele või ökoalaks märkimisele järgnevast aastast.

 

Põllumaa hulka ei arvestata püsirohumaad (PR) ja tagasirajatud püsirohumaad (TAR).

 

• KSM toetust ei saa taotleda taotleja, kes taotleb mahepõllumajandusele ülemineku toetust või mahepõllumajandusega jätkamise toetust (edaspidi MAH).

• Toetust saab taotleda vähemalt 1,00 ha toetusõiguslikule maale.

 

Toetusõiguslik on:

• põllumaa, millel kasvatatakse põllukultuure, ravim- või maitsetaimi, köögivilja või maasikat;
• põllumaa, mida hoitakse mustkesas või mis on jäetud sööti. NB! Sellel kohustuseaastal, millal maa on jäetud sööti või mustkesasse, põllule KSM toetust ei maksta;
• põllumaa, millel kasvatatakse kuni neljal järjestikusel aastal heintaimi ja hiljemalt heintaimede kasvatamise neljandale aastale järgneva kohustuseaasta 15. juunil kasvatatakse seal põllukultuuri, ravim- või maitsetaimi, köögivilja, maasikat või hoitakse seda maad mustkesas. NB! Erandina saab 2019. aastal KSM toetust taotleda ka viienda aasta rohumaa kohta tingimusel, et sellel maal oli 2018. aastal kehtiv KSM kohustus ja hiljemalt heintaimede kasvatamise viiendale järjestikusele aastale järgneval kohustuseaastal kasvatatakse seal põllukultuuri, köögivilja, maasikat, ravim- või maitsetaimi või hoitakse seda maad mustkesas.
• põllumaa, millel kasvatatakse Põllumajandusameti poolt põldtunnustatud heintaimi seemne tootmiseks.

 

• Põllu pindala peab olema vähemalt 0,30 ha. Üheks põlluks loetakse ka samal põllumassiivil kõrvuti asuvad alla 0,30 ha toetusõiguslikud põllud, kui need vastavad KSM toetuse nõuetele ja kokku moodustavad ühikumääragrupis vähemalt 0,30 ha.

• Põld, millele toetust taotletakse, peab asuma põllumassiivil, mis on kantud PRIA põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse.
• Kuna KSM toetuse üheks eesmärgiks on suurendada bioloogilist ja maastikulist mitmekesisust, siis arvestatakse KSM toetusõigusliku maa hulka ka mootorsõidukite liiklemiseks avalikult kasutatava tee ja põllukultuuride, köögivilja, maasika, ravim- või maitsetaimede, KSM toetusõiguslike rohumaade, mustkesas hoitava maa või sööti jäetud maa vahel paiknev kuni 5 meetri laiune rohumaariba.

 

Tagasirajatud püsirohumaa (TAR) ei ole KSM toetusõiguslik, st kui taotleja on varasemalt sellisele maale KSM toetust saanud, millele ta nimetatud rohumaa rajab, küsitakse varasemalt selle põllu kohta makstud KSM toetus tagasi.

 

Taotleja peab täitma oma põllumajanduslikus tegevuses ja kogu põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaal nõuetele vastavuse nõudeid ning KSM toetuse baas- ja täiendavaid nõudeid.

 

Baas- ja täiendavad nõuded:

 

• Peamine põllumajanduskultuur ei tohi hõlmata rohkem kui 75% põllumaast ja kaks peamist põllumajanduskultuuri ei tohi hõlmata kokku rohkem kui 95% põllumaast.
• Taotleja peab koostama või vajaduse korral uuendama põllumajandusmaa kohta viljavaheldus- või külvikorraplaani.
• Viljavahelduse nõuded:

• sama liiki põllukultuuri või köögivilja ei tohi samal maal kasvatada kauem kui kahel järjestikusel aastal. Perekonda köömen kuuluvaid põllumajanduskultuure võib samal maal kasvatada kuni kolmel järjestikusel aastal. Mustkesa ja söötis maa ei katkesta külvikorras põllukultuuride ja köögiviljade järgnevust;

• teravilja ei tohi kasvatada samal maal kauem kui kolmel järjestikusel aastal. Maisi või tatra kasvatamine katkestab teraviljade järgnevuse külvikorras. Mustkesa ja söötis maa ei katkesta teraviljade järgnevust;

• ristõieliste sugukonda kuuluvaid põllumajanduskultuure ei või kasvatada samal maal uuesti enne kolme aasta möödumist.

• Vähemalt 15% KSM toetusõiguslikul maal tuleb igal kohustuseaastal kasvatada liblikõieliste sugukonda kuuluvaid põllumajanduskultuure.
• Vähemalt 30% KSM toetusõiguslikust maast tuleb igal kohustuseaastal hoida 1. novembrist kuni järgneva kohustuseaasta 31. märtsini põllumajanduskultuurist koosneva talvise taimkatte all.

• Taotleja peab kasutama külvisena taotluse esitamise aastale eelneva aasta sügisesel ja taotluse esitamise aasta kevadisel teraviljade külvipinnal kokku vähemalt 15% sertifitseeritud teraviljaseemet.

• Glüfosaati on keelatud kasutada põllukultuuridel või köögiviljadel tärkamisest, istutamisest või maha panemisest kuni saagi koristamiseni; haljaskesal ja haljasväetiseks kasvatatavatel taimedel; põllul, millele taotletakse toetust mesilaste korjealade rajamise lisategevuse eest.

• Iga kohustuseaasta 1. detsembriks peavad taotlejal olema kehtivad mullaproovid põllumajandusliku majapidamise iga 5 hektari KSM toetusõigusliku maa kohta.

• Taotleja või tema esindaja peab viienda kohustuseaasta 15. juuniks osalema KSM täienduskoolitusel.
• KSM kohustuse ülevõtmisel, kui kohustuse ülevõtjal ei olnud varem KSM kohustust, peab kohustuse ülevõtja või tema esindaja osalema KSM algkoolitusel kohustuse ülevõtmise aasta 1. detsembriks ja täienduskoolitusel viienda kohustuseaasta 15. juuniks. Kui kohustus võetakse üle eelviimasel või viimasel kohustuseaastal, ei pea algkoolitusel osalema.
• Kui maa, millel kasvatatakse põllukultuure, köögivilja või mida hoitakse mustkesas, moodustab üle 20 hektari suuruse ala ja piirneb mootorsõidukite liiklemiseks avalikult kasutatava teega, siis rajab või jätab taotleja tee ja põllu vahele 2–5 meetri laiuse rohumaariba või maastiku joonelemendi nagu kraav, hekk või kiviaed.
• Taotleja peab koostama 15. juuniks väetamisplaani kogu enda kasutuses oleva põllumajandusmaa kohta.

• Kui taotlejal on olemas KSM toetusega seotud veebileht, peab ta selle kaudu teavitama avalikkust, et asjakohane tegevus on viidud või viiakse ellu Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist saadud toetuse abil. Selleks tuleb kodulehel avaldada MAK logo ja Euroopa Liidu embleem ning esitada tegevuse lühikirjeldus. Toetuse teavitamisega seonduv on reguleeritud maaeluministri 22.12.2015 määrusega nr 26. Täiendav info on kättesaadav PRIA kodulehel objetide tähistamise lehelt.

Täiendava veekaitse lisategevus (1-aastane toetus) 

• Lisategevuse toetuse taotlemiseks peab taotlema KSM toetust.
• Vähemalt 50% KSM toetusõiguslikust maast peab olema taotlemise aasta 1. novembrist kuni järgneva kohustuseaasta 31. märtsini põllumajanduskultuurist koosneva talvise taimkatte all.

 

Mesilaste korjealade rajamise lisategevus (1-aastane toetus) 

• Lisategevuse toetuse taotlemiseks peab taotlema KSM toetust.

• Taotlejal peab olema PRIA põllumajandusloomade registris taotlemise aasta 1. mai seisuga vähemalt 10 mesilasperet või peab ta olema sõlminud kokkulepe mesinikuga, kellel on PRIA põllumajandusloomade registris vähemalt 10 mesilasperet. Iga 0,5 ha toetusõigusliku maa kohta peab olema vähemalt 1 mesilaspere.
• Toetust antakse KSM määruse lisas nimetatud korjetaimedega rajatud põldude kohta.
• Taotleja peab kasvatama toetusõiguslikul maal kuni kohustuseaasta 15. augustini mesilasperedest kuni 200 meetri kaugusel puhaskultuurina vähemalt kolme korjetaime liiki. Kolmest peamisest korjetaime liigist väikseima liigi kogupindala ei tohi olla alla 20% kolme peamise korjetaime liigi kogupindalast. Korjetaimedena arvestatakse taimeliike, mis taotluse esitamise aastal õitsevad (vt Abiks taotlejale).
• Korjetaimede kasvatamise korral on niitmine, karjatamine, hekseldamine ja maa ettevalmistamine järgmise kultuuri kasvatamiseks keelatud kuni kohustuseaasta 15. augustini. Mitmeaastaseid korjetaimi, mida ei kasutata pärast 15. augustit haljasväetiseks, tuleb külviaastale järgnevast kalendriaastast alates niita või hekseldada ajavahemikul 16. august kuni 15. september.

 

Põllulindude soodustamise lisategevus (lisategevuse eest toetust ei anta)

• Lisategevust võib ellu viia alates KSM teisest kohustuseaastast.
• Püsirohumaa ja MULD toetusega hõlmatud põllumaa võib põllulindude soodustamiseks jätta üle aasta niitmata, hekseldamata või muul viisil hooldamata ulatuses, mis on kohustuseaastal kasutatavast KSM toetusõigusliku maa pindalast väiksem või sellega võrdne.

 

Kohustus

 

KSM toetusega seotud nõudeid tuleb täita 5 järjestikusel kalendriaastal (kohustus) KSM toetuse taotlemise esimesel aastal kindlakstehtud maal ning kohustuse jätkamist kinnitatakse igal aastal KSM toetuse taotlemisega.

 

Alates 2019. aastast uut KSM toetuse kohustust võtta ei saa. KSM kohustust saab suurendada kuni 20% esimese kohustuseaasta kohustusealuse maa pindalast. Kui taotleja kohustus suureneb üle 20%, tuleb taotlusel KSM kohustuse alla planeeritud põldude pindala vähendada sellises ulatuses, et KSM kohustuse suurenemine oleks kuni 20%. Kui taotleja ei vähenda KSM kohustuse alla planeeritud põldude pindala nii palju, et kohustuse suurenemine oleks kuni 20%, määratakse talle toetust maksimaalselt selle pindala ulatuses, mis oli tal kohustuse all 2018. aastal. See tähendab, et taotleja ei saa 2019. aastal KSM toetust kogu suurenenud pindala ulatuses.

Kohustust ei või suurendada sellise maa arvelt, mis Harju, Rapla ja Pärnu maakonnas algatatud maakonnaplaneeringu kohaselt määratakse Rail Balticu raudtee trassikoridori asukohaks. Planeeritava Rail Balticu trassikoridori jäävaid maid saate vaadata Maa-ameti geoportaalist (http://geoportaal.maaamet.ee/), valides menüüst kaardirakendused „Kitsenduste kaart“ ja lülitades kaardikihtide valikus sisse „Rail Baltic trass“. Rail Balticu trassikoridori kaardikiht on nähtav ka PRIA avalikul veebikaardil https://kls.pria.ee/kaart/ lülitades abiinfo kaardikihtide valikus sisse „Rail Baltic’u trass“.

 

Kohustuse ülevõtmisel taotleja enda kohustus ja ülevõetud kohustus liidetakse ning kohustuse kestuseks loetakse lühemat aega kestnud kohustuse kestus, st kohustuse ülevõtja kohustuseperiood võib pikeneda. See kehtib nii kohustuse osalise kui ka täieliku ülevõtmise korral.

 

Kui kohustus algab ülevõtmise teel, st taotlejal puudub varasemast kehtiv KSM kohustus, siis kohustust suurendada ei saa.

 

KSM kohustuse saab asendada:

• täielikult MAH kohustusega;

• osaliselt või täielikult MULD või VESI maa rohumaana hoidmise kohustusega;

• osaliselt või täielikult KSA kohustusega.

   

  KSM kohustuse vähendamine ei ole lubatud. Kohustuse vähendamisel nõutakse makstud toetus tagasi selle maa osas, mille võrra on kohustusealuse maa pindala vähendatud.

  Toetust ei nõuta tagasi üksnes selle maa osas, mis läheb põllumajanduslikust majapidamisest välja ja mille osas kohustust üle ei võeta.

   

TOETUSE TAOTLEMINE

Toetuse taotlemiseks ja kohustuse jätkamiseks tuleb taotluste vastuvõtuperioodil PRIA-le esitada vanas e-PRIAs pindalatoetuste taotlus ja maksetaotlus. Erinevad juhendid ja abiinfo, kuidas e-PRIAsse siseneda ja portaalis toimida, on leitavad portaalis iga vastava teenuse juures ning PRIA kodulehel e-PRIA juhendite alajaotuses.

 

Esitada tuleb järgmised dokumendid:

• vormid PT50 ja PT50A (pindalatoetuste taotlus ja maksetaotlus koos põldude loeteluga) ning põllumassiivi kaart või katastri kaart. Võetud kohustuse jätkamise kinnitamiseks tuleb pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse põldude loetelule (vorm PT50A) veergu 16 „KSM/MAH“ märkida toetuse taotlemine kohustusealustele põldudele.

Taotleja peab taotlusele märkima kogu põllumajandusmaa, mida tal on õigus kasutada. Ta peab ära näitama ka põllumajandusmaa, mille kohta ta toetust ei taotle, sealhulgas ka vähemalt 0,01 ha põllud ja põllud, mis moodustavad kokku vähemalt 0,30 hektarilise maa-ala. Kohustuslik on ära näidata ka põllud, mille kohta toetusi ei maksta ehk mis ei ole kantud põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse.

• Mesilaste korjealade rajamise lisategevuse eest toetuse taotlemiseks peab taotleja esitama andmed mesilasperede arvu kohta (vorm MT63), kellele korjeala rajatakse.

Kui taotlejal on kokkulepe mesinikuga, esitab ta vormil MT63 andmed ka mesiniku kohta. Mesinik kinnitab nimetatud andmete õigsust PRIA e-teenuste keskkonnas.

• kohustuse üleandmise-ülevõtmise teade, kui kohustusealused põllud on koos kohustusega teiselt taotlejalt üle võetud.

Kui pärast toetuse taotluse esitamist läheb kogu põllumajanduslik majapidamine ühelt omanikult üle teisele, on võimalik toetuse maksmine uuele omanikule. Selleks peab põllumajandusliku majapidamise üle võtnud isik ülevõtmisperioodil esitama PRIA-le majapidamise ülevõtmist tõendavad dokumendid ja taotlema toetuse maksmist, esitades vormi „Teave põllumajandusliku majapidamise/põllumajandusettevõtte üleandmise-ülevõtmise kohta ja taotlus ülevõtjale toetuste maksmiseks“. Ülevõtmisperioodiks on 22. mai kuni 1. september.

Ülevõtmise puhul antakse kõik üleandja toetuse taotlemisega kaasnevad õigused ja kohustused ülevõtjale.

 

TOETUSE MÄÄRAMINE JA VÄLJAMAKSMINE

 

PRIA kontrollib administratiivselt kõiki esitatud taotlusi ning kohapeal kontrollvalimitesse (vähemalt 5% meetme kohta) hõlmatud taotlejaid. Lisaks rakendab PRIA pindalade mõõtmistel kaugseire kontrolli. Nõuetele vastavuse süsteemi nõuete täitmist kontrollitakse kohapeal vähemalt 1% taotlejate hulgas. Kontrollide ja võimalike sanktsioonide kohta vt rohkem infot „Abiks taotlejast“.

 

PRIA teeb KSM toetuse taotluste osalise või täieliku rahuldamise või rahuldamata jätmise otsused 10. veebruariks 2020. a. Toetused makstakse taotleja arveldusarvele hiljemalt 30. juuniks 2020. a. 

 

KSM toetuse määrad:

• Põhitegevuse elluviimise eest – 50 €/ha;
• Täiendava veekaitse lisategevuse elluviimise eest – 5 €/ha;
• Mesilaste korjealade rajamise lisategevuse elluviimise eest – 193 €/ha.

 

KSM toetus on üks seitsmest MAK 2014-2020 põllumajandusliku keskkonnatoetuse alameetmest, mille taotlemise korral on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr  1305/2013 II lisas sätestatud maksimaalne toetuse suurus hektari kohta:

• üheaastaste kultuuride hektari kohta 600 € (siia gruppi arvestatakse teraviljad, õli- ja kiukultuurid, muud tehnilised kultuurid, kaunviljad, rühvelkultuurid, köögiviljad ja mustkesa);
• mitmeaastaste kultuuride hektari kohta 900 € (siia gruppi arvestatakse kõik ravim- ja maitsetaimed, maasikad ning viljapuu- ja marjaaiad);
• muu maakasutuse puhul 450 € (siia gruppi arvestatakse kõik põllud maakasutusega PR, TPR, TAR, P+heintaimed ja PLK toetusõiguslikud maad).

 

Kui taotleja ületab KSM, MULD, VESI, KSA, keskkonnasõbraliku köögivilja-, ravimtaime- ja maitsetaimekasvatuse ning maasikakasvatuse, kohalikku sorti taimede kasvatamise ja poolloodusliku koosluse hooldamise toetuseid taotledes hektari kohta makstavat maksimaalset piirmäära, siis ületava osa eest talle toetust ei maksta.

 

LISAINFO JA KONTAKT
 

Lisainformatsiooni saab PRIA loomatoetuste ja pindalatoetuste infotelefonil 737 7679.